Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"majakate" - 24 õppematerjali

thumbnail
20
docx

Telekommunikatsioon

.................................................................9 ................................................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite j a Internetti. Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil. Traadita raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla jaGuglielmo Marconi. Marconi võitis

Tehnoloogia → Tehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Plaatimine

Põrandaküttetorude paigaldus: Torude paigaldasime projekti järgi armatuurvõrgule ja sidusime sidumistraadiga. Toru tuleb registrist välja teeb põrandal ringi ja läheb registrisse tagasi. Müüri ladumine: Ladusin uue uksepale vana seina külge punastest tellistest. Sidusin uue müüri lüües vanasse müüri armatuuri juppe või naelu ja võtsin vanast müürist paar poolikut tellist ja asendasin uute tervetega nii, et need ulatuksid uude müüri. Majakate tegemine: Eelnevalt majakate tegema hakkamisele paigaldasin armatuuri kandurid. Majakate tegemisel kasutasin mitmeid erinevaid loode, laserloodi ja sirget latti millele oli märgitud õige kõrgus. Betooni valamine ja kopterdamine: Juhtisin toru millest tuli betooni ja lasin betooni majakate vahele. Kui betoon oli maas tuli hakata kohe seda mööda majakaid sirgeks ajama. Paari tunni pärast võis juba kopterdama hakata. -3- 2

Ehitus → Ehitusviimistlus
78 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nurga- ja vahemajakad

ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil). Nööri pingutamiseks on kõige lihtsam kasutada nn. pingutustellist, mis riputakse suundnööri ühte või mõlemasse otsa. Pingutustellise kasutamisel ei ole vaja nööri iga kihi tõstmise järel siduda. Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Laotava kihi tasapinnale majaka astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina

Ehitus → Müüritööd
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alküünid

Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine ­ tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas Õhu käes põlev etüün kollase tahmava leegiga. Etüünhapnik leeki kasutatakse metallide lõikamisel ja keevitamisel. Etüüni tähtsus keevitusgaasina aga langeb.

Keemia → Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Krohvi- ja kipsitööd

1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2

Ehitus → Krohvitööd
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EHITUSVIIMISTLEJA

Ehitusviimistleja põhioskuste ja ­teadmiste hulka kuuluvad: Viimistlusmaterjalide tundmine ja töövahendite kasutamine Pindade ettevalmistamine viimistlustöödeks Krohvimis-, maalri- ja plaatimistööd Põrandakatete (rull-, vaip- ja muud katted) paigaldamine. Vastavalt erialale peab ehitusviimistleja omama ka mitmeid erioskusi ja -teadmisi: Krohvimistööd: krohvimörtide valmistamine ja kasutamine vastavalt töötingimustele ja aluspinnale Pindade loodimine ja majakate paigaldamine Masinkrohvimine Krohviparandused.

Majandus → Majandus
27 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Hiiumaa

ning nad armastavad igat sorti anekdoote, saarlastega seotuid eriti. Hiiumaa arsti juurde tormas sisse daam, kes juba uksel teatas, et on Tallinnast. "Ja muud midagi pole viga?" küsis arst. Hiiumaa sobib ideaalselt loodusesõpradele matkamiseks, purjetamiseks või lihtsalt rahulikuks puhkuseks. Suviti korraldatakse siin hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk. Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad. Rootsi ajaloost huvitatud peaksid külastama Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma. Haridus Emmaste Põhikool Emmaste vald Ametikool Pühalepa vald Käina Gümnaasium Käina vald Käina Huvi- ja Kultuurikeskus Käina vald Kärdla Ühisgümnaasium Kärdla

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

A3 Tehnoloogiakaart

Seinte ladumine koosneb järgmistest omavahel seotud töödest: Vesi - 5,76 m3 1,14/m3 6,56 0,00656 Vabariigis kehtivatele seadustele, normatiividele, Ehitustööde seina asukoha märkimine; majakate ladumine või kihilattide Kokku 29 741,9 29,74 Üldised Kvaliteedinõuded, RYL 2000 ning kui tegemist on paigaldamine ja suundnööri ettetõmbamine (pingutamine); telliste Tööjõud ning selle maksumus alltöövõtuga siis järgida PTV poolt objektil kehtestatud

Ehitus → Ehitus
15 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Krohvimise konspekt

Aidak · Kattekrohv ehk viimistluskiht Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine peab toimuma tehasemördi või valmistaja juhiste järgi. Tavalisel krohvimisel on selle kihi paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. MAJAKATE KROHVIMINE Kõrgekvaliteedilise krohvipinna saamiseks krohvitakse majakate järgi, mis tehakse mördist, puit- või metalllattide järgi, mis kinnitatakse spetsiaalsete majakahoidjatega. Seinad looditakse eelnevalt nöörloodi abil. Selleks lüüakse seina ülemisse nurka laest 30 cm kaugusele nael, mille pea ulatub seinapinnast välja krohvikihi paksuse võrra (harilikul krohvil 20mm ja kõrgekvaliteedilisel 25mm). Seinas asuva naela peast lastakse alla nöörlood ja täpselt nööri järgi lüüakse alla nael

Ehitus → Krohvitööd
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Materjalid ja töövahendid

Krohvinuga Krohvipalett-siluti - mördi pinnale kandmiseks ja tasandamiseks Naelhari - poolplastse viimistluskihi töötlemiseks selle mustri andmiseks Luud - koristustöödeks, viimistluskrohvi tegemiseks Plekikäärid Krohvikellu - pinnale mördi kandmiseks, tasandamiseks, mördi segamiseks Ämber Liigendmeeter - väiksemate mõõdistamiste tegemiseks Pintsel- krohvipindade pesemiseks Rihtlatt - seina tasandamiseks ja kontrollimiseks Käsisaag Nöörlood - majakate tegemiseks Mördilabidas Mõõdulint - kuulub krohvija põhitöövahendite hulka ja seda on käepärasem kasutada Töölava - väiksemate kõrgemalasuvate pindade krohvimiseks Puitpoolhõõrik - ümatamate sisenurkade viimistlemiseks Kaldhõõrik - sise-ja välisnurkade silumiseks Metallsiluti - polümeerkrohvide ja viimistluskihi silumiseks Profiilhõõrik - ümarnurga tegemiseks Puithõõrik - erinevate pindade tasandamiseks Tsemendiprits - torkreetkrohvi tegemiseks Mördiprits

Ehitus → Ehitus
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teenindusmajandus

jäi unarusse; uue pöörde veonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj. Transpordiliigid- Veondus jagatakse transpordivahendite järgi: mere-, sisevee-, raudtee-, auto- ja õhutranspordiks. + torutransport(vesi,nafta,gaas) ning elektrienergia ülekanne, kuid need kuuluvad sisuliseld energia- ja kommunaalmaj. Juurde. Meretransport- odavaim, võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate, levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis. Laevad on kallid, kuid kasutusiga on pikk. Negatiivne on see, et ei saa sõita kõikjal. Siseveetransport- vedu on aeglane (suuri jõgesid on vähe, käänulisus, vastuvoolsus). Pidev süvendamis, korrastamisvajadus ja kulukas hooldus. Raudteetransport-suur hulk kaupa võimalik vedada, kiire. Teed ei saa paikneda kuigi tihedalt, veoseid tuleb koondada ja pärast vedu laiali jaotada

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

mõõteriistad. Tootmisriistadeks on tellisevasar, kellu, mördikühvel, kopplabidas ja vuukrauad. Kontrollimis- ja mõõteriistadeks on mõõdulint, meeter, ehk nn. tollipulk, rihtlatt (120...150 cm pikkune hööveldatud sirge puitlatt või laud), nöörlood, nurgik, suundnöör, inventaarne vahemajaks ja kihilatid. Kõrgekvaliteedilise müüri saamiseks on soovitatav kasutada 4 m pikkust rihtlatti. 7.3.2 Seinte ladumine Seinte ladumine koosneb järgmistest omavahel seotud töödest: majakate ladumine või kihilattide paigaldamine ja suundnööri ettetõmbamine (pingutamine); telliste andmine seinale; mördi laotamine seinale; telliste ladumine pindridadesse ja täidisridadesse vastavalt ettevalmistatud mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; vuukimine. Joonis 7.12 Tellismüüritise elemendid: a ja b ­ piki- ja põikikiviread, c ­ müüritise elemendid, d ­ täistellised ja mittetäismõõdulised (raiutud) tellised ja nende tähistamine

Ehitus → Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
15
docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

võõrkeelseid. Tutvusin ka natukene rootsikeelsete allikatega, kuid ebapiisava keele oskuse tõttu ei refereerinud ma töösse ühtegi. 1. LÜHITUTVUSTUS Hiiumaa on suuruselt teine Eesti saar (989 km²), mis on tekkinud meteoriiditabamuse tagajärjel. Hiiumaal on lennuühendus Tallinnaga, kuid talviti pääseb saarele ka mööda jääteed. Mandri ja Hiiumaa vaheline laevaliiklus toimub Rohuküla ja Heltermaa sadamate vahel. Laevareis kestab poolteist tundi. [1] Hiiumaad tuntakse tema majakate, rikkumata looduse, Ristimäe ning kohalike huumorimeele järgi. [2] Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. [2] Hiiumaa sobib ideaalselt loodusesõpradele matkamiseks, purjetamiseks või lihtsalt rahulikuks puhkuseks. Suviti korraldatakse seal hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad

Turism → Turismimajandus
11 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Raketised

plankusid. Raketist ei tohi toetada külmunud pinnasele. *Püstitatakse osa puidust, alumiiniumist või terasest püsttugedest ning kinnitatakse kald- ja horisontaaltoed. Page 4 of 12 Tallinna Ehituskool *Puittoed peavad olema õige kõrgusega. Vajaduse korral saetakse neid lühemaks. *Püstitatakse tugijalgadega teras- või alumiiniumtoed või tugitornid. *Korrigeeritakse terastugede ja majakate kõrgust. Kõrguse võib õigeks seada ka eelvalmistusetapil. Horisontaaltoestus *Vertikaaltugede peale pannakse alumiiniumtalad, puitvööd, terastoed või puidust tugitalad. Kontrollitakse talade pealispinna kõrgust. Vajaduse korral tihendataksetalade toestust raketise projekti kohaselt. *Talade peale paigaldatakse parred. Partena võib kasutada puitmaterjalivõi alumiiniumtalasid. Materjali kao vähendamiseks võib parred jätta eri pikkusega.

Ehitus → Ehitus
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kodutöö lahendamine

funktsiooni: D = D1 - D 2 d D1 = ( + x) 2 + y 2 2 d D2 = ( - x) 2 + y 2 2 Siin on d ülesandes antud majakate vaheline kaugus ning D kauguste vahe. Asendades D1 ning D2 esimesse valemisse: 112 = ( 28 + x ) 2 + y 2 - ( 28 - x ) 2 + y 2 112 + (28 - x ) 2 + y 2 = ( 28 + x ) 2 + y 2 Mõlemad osad tõstetakse ruttu: 12544 + 224 (28 - x ) 2 + y 2 + (28 - x ) 2 + y 2 = (28 + x ) 2 + y 2 12544 + 224 ( 28 - x) 2 + y 2 -112 x = 0 Jagame 112: 2 ( 28 - x ) 2 + y 2 = x -112

Informaatika → Infohankesusteemid
46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Infohankesüsteemid kodutöö

tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega δτ = ±1 μsec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida  signaali ja häire segu kuju;  parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient;  parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius)

Informaatika → Infohankesusteemid
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Infohankesüsteemide kodutöö

Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega = ±1 sec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius)

Informaatika → Infohankesusteemid
40 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Krohvitood - konspekt

Sissevise kihi paksusest on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis kantakse sellele krundikiht Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4. Ruumide kaitseks eraldamis võimalust Krohvimine koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest: 1. Ruumide ettevalmistamiene krohvimiseks 2. Pinna ettevalmistamine krohvimiseks 3. Pindade loodimine ja majakate paigaldamine 4. Sisseviske kihi pinnale kandmine 5. Täitekihi pinnae kandmine 6. Viimistluskihi pinnale kandmine 7. Karniiside, avade viimistlemine 8. Kattekihi peale kandmine ja viimistlemine 9. Krovi hooldamine 10.Laepaneelide vaheliste vuukide viimstlemine Eriotstarbelised krohvid Tihenduskrohvid ­ mitte ainult vett hülgavad vaid ka veetihedad kasutatakse sokli osas nii sees kui väljas

Ehitus → Krohvitööd
313 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

korraldused, mis on vajalikud ohutu vahi ning efektiivse vaatluse läbiviimiseks. Informatsioon. Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest. Logiraamatud. Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva sidet puudutava vajaliku informatsiooni. Kaartide lugemine, majakate äratundmine kirjelduse ja tulekarakteristikute järgi. Kaartide lugemiseks on vaja perfektselt tunda merekaartide leppemärke, et lugeda sügavusi, loodeid, hoovusi, merepõhja iseloomu, takistusi, rajatisi, laevateid, ankrualasid, erinevaid alasid ja piire, erinevate meremärkide kirjeldust ja tulesid jne. Majakate äratundmiseks vajalike tulede iseloomu, perioodi, kõrguse merepinnast, nähtavuskauguse, paigutuse kirjeldus on järgnevatel lehekülgedel.

Ehitus → Laevade ehitus
36 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Energia ja keskkond kordamisküsimused

Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...

Elektroonika → Energeetika
34 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiiumaa tutvustus

ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku ­ Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda ­ Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha)

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Brasiilia majandus

ehitusele. Täielik raudteede ulatus oli 2002. aastal 30 875 km, 1970. aastal 31 848 km. Enamik raudteede süsteeme kuulub Federal Railroad Corp´le, mis äratab valitsuses huvi. Brasiilias on ka seitse liini, mis valitsus erastas 1977. aastal. Rannikulaevandus ühendab laialt riigi eraldatud osasid. Meretransport on odavam ja võimaldab vedada väga suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate ja laevasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise ja korrashoiuga. Mereteed ookeanil ja meredel ei vaja otseseid investeeringuid. Laevad on küll kallid, kuid nende kasutusiga on pikk. 36-st sadamast on kõige tähtsamad Santos ja Rio de Janeiro. Neile järgnevad Paranaguá, Recife, Vitória, Tubarao, Maceió ja Ilhéus. Brasiilias on 50,000 km laevasõidu siseveetranspordi kanalit. Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede ehitamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutusel. Siseveeteid

Geograafia → Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid ap...

Õigus → Mere- ja transpordiõigus
59 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Villu Vares Energia ja keskkond problemaatiliseks. Suhteliselt vähese päikesepaistega piirkond (vt joonis 5.19) ja talvised kasutusraskused alandavad kasutusaega, mis suurendavad esialgse investeeringu osatähtsust genereeritava elektri hinnas. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toit- miseks (näiteks majakate toide koos akumulaatoritega, meteoroloogiliste mõõteriistade toide jne). Seadmete installeerimise ühe kW maksumus alaneb vastavalt seadmete müügimahtude suurenemisega. Vahrenholti prognooside järgi alaneb installeeritava kW maksumus 4000 USD 1995. a kuni 1800 USD-ni aastaks 2010. Jaama käitamiskulude osas kirjanduses andmed puuduvad, sest nende osatähtsus peaks lumevabades piirkondades võrreldes investeeringutega olema madal. 2010

Energeetika → Energia ja keskkond
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun