oma kohale. Hõõru mõlema kanga otsa alla hüdroisolatsioonimastiksit ning hõõru kinni. Tugevdustüki kahele küljele paigaldatakse tugevduslindid, mis peab jääma vähemalt 30mm trapitugevdus tüki peale. Kanna Fibergum-i kogu trapitugevdus tüki peale, aga jälgi, et ei jääks liiga paks kiht. Kanna hüdroisolatsioonimastiks kogu põrandale ja lase kuivada vähemalt 2 tundi. Pingutusvõru ning trapiava vaheline vuuk täida Masa liimimassiga. Kanna rulliga teine kiht Fibergum-i põrandale ning ülestõstetele ja lase kuivada vähemalt 6 tundi enne plaatimist. Kuivamist ei tohi kiirendada lisakütte abil. Kuivamise kiirendamiseks tuleks ventileerida ruumi effektiivselt. Põranda kulunorm on 1kg/m², mis tähendab 0,5mm paksust kuivanud kihti. Enne plaatimist planeeri plaatimine. Võib kasutada näiteks nelinurkset trapikaant. Kanna pinnale sobiv kiht plaadisegu. Nelinurkne trapikaas kinnitatakse plaadiseguga
Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid
survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk
Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu.
Siis kanname segu kelluga segu kammile ja siledama poolega seinale. Nüüd kammi poolega kanname segu laiali. Nüüd paneme esimese plaadi. Paigutame ja võtame ära et näha palju on segu jäänud plaadi taha küljele. Kui seal on u 80 90 % on enam vähem korras. Kontroll tuleks teostada iga uue segu järel. 8. Vuukimine. Puhastad vuugid segust. Teed vuugi segu täpselt nii nagu on pakendi juhise peal kirjas ja lased paisuda umbes 15 min. Nüüd kontrollid et vuuk oleks puhas ja kui segu ära paisunud hakkad segu kandma kummi lapitsale ja sellega risti-rästi tõmmetega vuukidesse. Pärast tihendad vuugid kaabli jupiga. Ja viimaseks teed nurga vuugid sinna lisad teibi mõlemale poole siis kannad silikooni vahele ja tõmbad seebise näpuga üle, et vuuk jääks tihe. Ja lõpuks eemaldad teibi mõlemalt poolt. Ja pesed plaadid vuugi segust puhtaks. 9. Järelhooldus. Järelhoolduse ajal kannad vaha, silikoon õli või vaike pinna peale nii et see
Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist
Vuuki tuleks kontrollida jooksvalt, minimaalselt iga kahe aasta tagant. Visuaalse inspekteerimise käigus kontrollitakse Transflex moodulite seisundit, kas moodulid on kinni, moodulite ankurkinnituste pesade olukorda (peavad olema täidetud hermeetikuga), üleminekuribade seisundit, nende kulumist, kas nad on aluspinnaga kontaktis jne. Samuti kontrollitakse deformatsioonivuugi vettpidavust. Transflex vuuk võib vajada pisiremonti 5-10 aasta möödudes. Asfalt katendi renoveerimisel võivad üleminekuribad vajada remonti või asendamist. Kui hooldust teostatakse süstemaatiliselt võib öelda, et vuugi kasutusiga on 20-30 aastat. Garantii tootele 5 aastat, garantii paigaldusele kuni 3 aastat. FlexJoint FlamLine deformatsioonivuugi süsteem Veekindel vuugisüsteem FlexJoint FlamLine sobib vuukidele 20 75 mm. Veekindlaks muudab süsteemi membraan
laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset
Plaatimine Enne plaatimistöö alustamist tuleb kontrollida plaaditava pinna kvaliteeti: Kas niiskusisolatsioon on korras, kas aluspind on sirge jne. Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge...
projekteeritud liiklusvooluga on keelatud. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle tühjendamist laoturisse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 3045º nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga soojendada. Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda
Vaaderpass on müürsepa tähtis ja vältimatu tööriist. Selle abil jälgitakse nurkade ja vertikaalvuukide ning majakeste otsesust. Lood- majakaid ja vertikaalsirgeid on kindlam teha loodi abil. Märknööri abil saab näiteks seinaliinid otse alusele märkida. Pliiats ja mõõdulint kuuluvad iga ehitusmehe põhiliste töövahendite hulka. Tihti on ehitusplatsil vaja erinevaid meisleid. Lisaks põhitööriistadele vajab müürsepp vuukimisel järgmisi spetsiaaltööriistu. Vuuk- rauad erikujuliste vuukide jaoks. Vuukrauad on harilikult valmistatud terasest, kuid tänapäeval on neile sageli tehtud libedam pind nailonist. Puidust vuugikellut kasutatakse tänapäeval harva. Pikk vuukraud on mõeldud rõhtvuukide kujundamiseks. Lühikest vuukrauda kasutatakse püstvuukide kujundamiseks. Lühike ja pikk vuukraud kuuluvad müürsepa põhitööriistade hulka. Lisaks läheb tarvis rõhtvuukide vuuk- plekki. (Müüritööd, 2001) 2.2. Müüritööde õige järjekord 1
5. Plastifikaatori ülesanne segus on? a. Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust b. Suurendada mõrdi kivinemiskiirust c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c
Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE
ruumidesse Kinkerplaadid Märjalt pressitud Kõrgel temperatuuril põletatud (üle 1100 kraadi) Pind on ebatasasem Sise ja välistingimustes plaatimiseks GLASUURIMATA PLAADID Kasutatakse seal, kus plaatidele esitatakse äärmiselt kõrged nõudmised, eriti põrandakatete puhul: kaubanduskeskustes, koolides, haldushoonetes, haiglates, raudteejaamades, kinnistel kaubandustänavatel VUUK Võtab vastu plaatkatte sees olevad pinged Takistab põrandal libisemist Hügieeniline funktsioon TEADMISEKS R või A, B, C kategooria kareduse (libisemiskindluse) määramiseks. R on koefitsent vahemikus 913 (vähekaredast kuni väga karedani) Earv / BN klass näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsenti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega Kaliiber
õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei
Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed
Kui vuukide laius on 5 50 mm, võib need täita uue, sissevalamismeetodiga. Seda meetodit kasutatakse siis, kui vuugid ei ole ühtlase laiusega, näit. murtud looduslikust kivist katete puhul. Peale valmissegamist valatakse see täpselt vuuki ja lastakse vuugimassil olla veidi üle vuugi serva. 30 45 minuti pärast (sõltuvalt kattematerjali imamisvõimest) eemaldatakse ülejääv materjal kelluga. Pärast seda tasandatakse vuuk niiske svammhõõrutiga ja puhastatakse plaatide servad. Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada. Soovitused Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada.
min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad 28
Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. 15 Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: · seinte kõrguse järsk muutus · seinte laiuse järsk muutus · vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal · pikkade kandvate seinte ristumiskohtades · seinte ühenduskohad postide ja pilastritega
mõõtmetega tooteid tuleb tasub projekteerimisel jälgida moodulite mõõtusid. Poorbetoonplokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teistest materjalidest plokke laotakse tsement-või lubitsementmördil. Plokid kuivades kahanevad (0,3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: Minimaalselt iga neljas vuuk. Kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida. Aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Talasillus Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enamvähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi. Muutke teksti laade Teine tase
täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille Seotis armatuur läbimõõduga 6 mm, pikkus 200mm. tulemusena saadakse ettenähtud viimistlusega vuuk. Kogu tööjõukulu on 78 /h Töö- ja abivahendid Tööjõukulu kokku 12997,9 Vedu, ladustamine ja töökoht
Tellise kirjeldus: 1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg 4.2.2 Mõõtmed Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3 Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites. Märkus: Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³ Standardmõõtmed (NF): 1 tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 7,1 Õhuke (DF): 1DF tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 5,2 Õhukesi telliseid (DF) kasutatakse tavaliselt sellepärast, et: Kaks 1 DF tellist ja vuuk võrduvad 2 DF tellisega 2DF tellis 3DF tellis 4DF tellis 2 x 1DF-tellis üks teise kohal 20 Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 11,5 x 11,3 3 x 1DF-tellis vertikaalselt üksteise kõrval Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 17,5 x 11,3 2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 24 x 11,3 4.2.3 Õõnsused
3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3. Kui kaugel peab olema minimaalselt üks isolatsiooni materjali vertikaalne vuuk järgmisest vertikaalsest vuugist? - 10cm 4. Kui suur on armatuurvõrgu ülekate? - 5. Kui kõrge peab olema krohvimise ööpäevane temperatuur? - Vähemalt +5c 6. Kas armatuurvõrk paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt? - Vertikaalselt, ülevalt-alla 7. Millega täidetakse isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga Tüübeldamine 4. Tüübeldamine Auk puuritakse plaatide ühenduskohtadesse.
kaitseks soojuslekande vi ilmastiku kahjustuste eest vi kaunistuseks. Lriplokk on tehases valmistatud he-vi mitmekihilise seina ja he vi enama lriga korstna osa. Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3
keraamilistest tellistest õõnestellistest täistellistest massiivseinana kahekihilise seinana, vahel min.vill + õhuvahe 18 9 Tellistest vaheseinte helipidavus Massiivsein, Rw + heli levik naabertarindite kaudu Helipidavus, R’w dB Seina paksus Puhas Pahtel- Krohvit , mm vuuk datud ud 85 38 40 42 130 46 48 49 250 53 55 56 380 57 510 60 640 62 19 Tellistest vaheseinte helipidavus Kihiline sein, Rw: Sidemed 4tk/m2 vähendavad helipidavust ~3dB + heli levik naabertarindite kaudu
2. Juhul kui AP-25 profiili kinnitamisel jäetakse kinnitusserv üles, halvenevad selle akustilised omadused märgatavalt. 3. Akustiline profiil kinnitatakse karkassipostide külge läbi olemasolevate kinnitusavade. 4. Kinnitusavade vahelt tehtud kinnitus halvendab tunduvalt karkassi heliisolatsiooniomadusi. 5. AP-25 profiili jätkatakse alati seina karkassipostil nii, et olemasolevad kinnitusavad jääksid kohakuti. Profiili selgade otste vahele jäetakse kuni 3 mm laiune vuuk. 6. AP-25 profiilide jätkukohas ei tohi asetada detailide otsi ülestikku. 7. Gyproc kipsplaadid paigaldatakse konstruktsiooni püstipidi, AP-25 profiiliga risti. Esimese plaadikihi kinnitamiseks kasutatakse S 25 ning teise kihi jaoks S 38 kruvisid. Plaadi üla- ning alaservas kinnitatakse kruvid 200 mm sammuga. Muus osas on kruvisamm 300 mm. Plaadid kinnitatakse kõigi akustiliste profiilide külge. 8. Kõige alumine AP-25 profiil kinnitatakse seina vööle
Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk
võib eemaldada peale segu kuivamist. Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand
......................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed
Jalas peavad olema turvasaapad. Kiiver peas. Tolmutöö mask. Kaitse prillid. Töökindad käes. Kõrvaklapid. Riietus ei tohi narmendada. Katusel töötades peab olema turvavöö. Seda ei tohi kinnitada korstna külge. Tellingutel peab olema kaitsepiire vähemalt 1 m. Tellingud peavad olema korralikult kinnitatud. Terved tööriistad. P.5.1 Ahjude ehitus ja liigitus. Ahju all vundament. Alla panna hüdroisolatsioon. Niiskus tuleb maa seest. Ahi ehitatakse põletatud savitellisest. Savisegu vuuk on sees 5 cm ja väliskestas 10 cm. Alumine osa 2 rida. Tuharuum. Kolle. Suitsukogumisruum. See peab olema vähemalt ahju ukse kõrgune. Lõõristik. Kolle tuleb teha tulekindlast tellisest. Näit samot. Samoti vuuk peab olema 3 mm. Lõõristik tehakse savitellisest. Sillused võib teha valumassist. Lõõristikke võib olla erinevaid. Ahju ees peab olema mittepõlevast materjalist ala ukseavast kahele poole 100 mm ja ettepoole 400 mm Lahtisel kaminal 150mm ja 750 mm Liigitamine
ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel. Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Paigaldus metallist aluskarkassile Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge
kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Eriti pikkade seinte korral tuleb müüritis jagada deformatsioonivuukidega vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Et
tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II 2 mm; III 3 mm; IV üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel
Soojustus (TEP-plaat, penoplast R/b sisekiht (kandev sein) KOKKU: MÕÕDUD V Ä L I S S E I N A P A N E E L I D V A H E S E I N A P A N E E L I D V A H E L A E P A N E E L I D kaal PANEELIDEVAHELISED VUUGID Montaaži ajal paigaldatakse tihendus ja soojus- ning hüdroisolatsioon. Soojustus - mineraalvatist vorstid pergamiinkestas ja tihendus - poroisool poorkummist köis, mis paigaldatakse vuuki kokkusurutult 30-50%, selleks, et vuuk oleks tihe ka temperatuuri-muutustele vaatamata. Tihendusmaastiksid täidavad sama funktsiooni. Tihenduse ja soojustuse järel täidetakse vuuk tsementmördiga kaitseks ilmastiku eest. (0,5-0,7) Ø Ø 3
Glasuuritud või glasuurimata Siledad või reljeefsed Ühevärvilised, pilt, mosaiik või porteplaadid Põrandatele ja seintele Kasutatakse igasuguste niiskete ruumide seinte ja põrandate katmiseks KERAAMILISTE PLAATIDE OMADUSED Ei ima vett ega mustust Vastupidavad Taluvad hästi keemilisi aineid Kulumiskindlad Vuugitäited on happeõrnemad kui plaadid Plaat peaks olema heledam kui vuuk, siis on kergem hooldada Ei vahatata , glasuurimata plaate võib kaitsta kiviküllastusainega KERAAMILISTE PINDADE PUHASTAMINE Hoolduspuhastus – niiske või märgpühkimine Põhipesuks valitakse aine vastavalt tekkinud mustusele Peale tugevatoimeliste ainete kasutamist neutraliseerimine Põhjalik kuivatamine KUMMIPÕRANDAD Elastsed, kulumiskindlad Erinevat värvi, siledad, krobelised või reljeefsed
Tugede konstruktsiooni eest ei vastuta Betoontoode OÜ. Toed eemaldada alates 7. päevast peale valu, sõltuvalt objekti konstruktsioonist, keskkonna temperatuurist ja niiskusest. Tugede eemaldamise täpse aja määrab projekteerija. Viimistlus VLK on valatud terasvormis, mis tagab betoonpinna sileduse. Erinevalt eelpingestatud paneelidest puudub VLK-l eeltõus ja lagi on seetõttu tasapinnaline. Kõigil standardlaiusega (2,4 m) VLK-l on pikemas servas kaldkant, et tekitada ^ kujuline vuuk, mille võib kas täita või jätta täitmata. Kujud ja mõõdud Iga VLK on projekteeritud nii, et see vastaks täielikult projekti nõuetele, seda nii kandevõime kui mõõtmete osas. VLK tootmistehnoloogia võimaldab anda koorikule täpselt sellise kuju nagu vaja. VLK võib olla kumera osaga või kitsam standardmõõdust (2,4 m), sest hooned pole projekteeritud 2,4 m moodulis. Samuti on VLK- sse võimalik teha avasid. Monolitiseerimine
Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga
pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueeri- misnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Märkus. Vastavad eeskirjad on EN 1015-11-s "Müürmörtide katsetamise meetodid Osa 11. Kivinenud mördi painde- ja survetugevuse määramine". Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 5
Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi abil plaat. Segualust ei tehta pikalt ette vaid mõne plaadi jaoks. Järjest kontrollitakse rihtlatiga plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga vuugisegu, sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks. Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga. 1.plaat 2.paigaldussegu 3.betoon 4.killustik Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on
plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm
Seina ja põranda liitekoha armeerimiseks võib kasutada ka Kiilto Butüüllinti mis hõõrutakse kinni kuivale krunditud aluspinnale või paigaldatakse värskele Keramixile. Põrandatrapi isoleerimisel kasuta Kiilto Iseliimuvat Trapitugevdustükki. Hõõru Trapitükk hoolikalt kinni krunditud aluspinnale ja lõika trapiava kohale ümmargune, u. 40 mm trapi läbimõõdust väiksem ava. Suru pingutusrõngas ettevaatlikult kohale ja tihenda pingutusvõru allääre ja trapi vaheline vuuk Masa Liimimassiga (vt. trapi paigaldusjuhis). Kanna veetõke Trapitüki peale kuni pingutusvõruni. Kanna Keramix kogu isoleeritavale põrandapinnale ja lase kuivada u 1 tund (värvimuutus). Kanna teine kiht Keramixi ülestõstete ja põranda pinnale ja lase kuivada vähemalt 2 tundi (värvimuutus) enne plaatimist. Kontrolli, et veetõkkekihti ei ole jäänud auke. Tihenda õhukesed ja/või poorsed kohad Keramixiga ja lase parandustel kuivada. Veetõkkekihi paksus peab olema vähemalt 0,8 mm.
pingiga või ka relakaga KVALITEEDI NÕUDED MÜÜRIL Et tellismüür saaks püsiv peab seotis olema vähemalt ¼ K (¼ on kivi pikkus). Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad vaid müürimört peab täitma telliste vahed üleni nii püst kui ka rõht vuukidel. Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm MÜÜRITÖÖDEL LUBATUD MÖÖTME HÄLVED Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud tarindi vabakõrgus (10-20 mm) Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil. Plokijaotuse ja kihikõrguste märkimisel Kui tellingutel töötatakse ning nende otse kärust, sest mördikulu on tavaliselt tuleb tähelepanu pöörata avadele, et peal hoitakse ajutiselt materjale, peab väike. Materjalide transportimisel tuleb plokikihi ülemine vuuk ühtiks ava üla- töötasapind olema vähemalt 1,2 meetri järgida ohutusnõudeid. Hoidmise ja servaga. laiune. Kui lisaks eelnimetatule veetakse ümberpaigutamise kavandamisel tuleb 10. Mõõdetakse seinajoone pikkus ja ava- tellingutel käruga materjale, peab tööta- tähelepanu pöörata plokialuse kaalule.
Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel. Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Kandelattide kinnitus Knaufi U-riputiga Knaufi kipsplaatide paigaldus puidust aluskonstruktsioonile Paigaldus metallist aluskarkassile Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte
Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel. Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Kandelattide kinnitus Knaufi U-riputiga Knaufi kipsplaatide paigaldus puidust aluskonstruktsioonile Paigaldus metallist aluskarkassile Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte
on asfaltsegu täitematerjali tera suurim nimiläbimõõt), kuid mitte väiksem kui 2,5cm. Paigaldatud kihi suurim lubatud paksus kahe ja enamakihilises konstruktsioonis on 3,33D. ·Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks või vertikaalist 30-45o nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. ·Pikivuuk (kuum segu vastu külma) esiteks rullida ainult 30cm ulatuses kuumal kattel, ülejäänd rull peab olema vanal kattel, järgmised käigud teha muldeserva juurest järjest keskele poole. (kuum segu vastu kuuma) esiteks rullida muldserva äärest järjest keskele poole kuni 15cm laiuse ribani mis tihendatakse kõige viimasena. Põikvuuk tihendatakse põiki teed.
Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele
sobitamatta. Tagad piisavalt mõõtmetäpne ehitis, mille pidamine (muutmine, kasutus) on majanduslik ja põhjustab võimalikult vähe häireid. Võimaldab detailide taaskasutust. Mõõtmesüsteemi sisu: 2. Sidumismõõtmed, tolerantsid. Igale tootele, detailile, ehitusosale määratakse sidumismõõtmed. Selles sisaldub osale vajalik ruum, paigalduseks vajaminev ruum, mõõtmehälveteks nõutav ruum, ning eri osade vaheline vuuk. Toote need küljed, kuhu võib lisada teisi tooteid peavad mahtuma toote sidumisruumi. Sidumismõõtmete kasutamine eeldab piisavat mõõtetäpsust valmistamisel, paigaldamisel, maha märkimisel ning teadmisi kuju muutustest (paisumine, kahanemine) Tolerantsid ongi vajalik mõõtetäpsus ehk lubatud hälbed, mis ehitusjuhendites ja standardites esitatakse projekteerimis ja lepingu dokumentidega. Hälve tekib:
annaabi.ee 
