PKHK Müüritööd II konspekt (0)

Tellismüüritise seotise arvutus
Rõhtjaotus:
Tavaline seotis on poolekivi ülekate. Näiteks on kasutatud normaaltellist mille mõõtmed on 250*120*65 mm. Rõhttasandil kasutatakse sel juhul arvutus mõõtmena tellis + püstvuuk.
385
Nii arvutades saadakse:
1) Esimese tellisposti mõõtmeteks on
260+125-10
Lõplik tagatis jaotus õnnestumis kohta saadakse nn. Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse.
Püstjaotus:
Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena
Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10
Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm)
Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk )
Tellistala kõrguseks 4*100-12
Müüriosa kõrguseks on 2*100
Kogu müüri kõrguseks on 14*100
Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha.
Jaotuslatt ja selle kasutamine
Jaotuslati valmistamine:(normaaltellis): Arvutatakse müürikihtide kõrgused võimalike kasutatavate vuugipaksustega. Vuugi paksustega 10, 12, 14 ja 15 mm
Arvutatakse igale kihile vastavad mõõtmed
80(80*80)=160,
160+(80)=240
240+(80)=320
Jaotuslatiga peab saama välja mööta 3 meetrise seina. Mõõtmed kantakse latile alates sirgekslõigatud otsast(nullotsast).
Jaotuslati kasutamine
Jaotuslati abil saab kiiresti võrrelda kui paksu kihti oleks kontrollitaval seinal sobivaim kasutada. Kontrolli objektideks on seina kogukõrgus, aknaalused, tellistalad ja mud eelnevalt määratud kõrgused. Jaotuslati abil on valitud kihi jaotust võimalik üle kanda nurgamajakatele asetades neil oleva paaskõrgusmärgi ja mõõtmte märkimiskohast latile kantud vastava kõrgusmärgi täpsed kohakuti. Jaotuslati kõrgus on 1,5 m
Suundnöör
Kasutatakse umbes 1 mm jämedust nailonnööri. Punutis jäigastub pingutamisel. Kõige tavalisemat suundnööri kinnitusviisi pakub terasnaelast painutatud konks . Kui müüritakse nööri järgi..... Selliselt , et tellise kaugus jääb 2-3 mm nöörist. Samas tuleb jälgida et nöör ei puutuks nii telliseid kui mörti. Nöörist on näha tellise õige asend pikema serva suhtes. Tellist omale kohale lükates jälgitakse püstvuukide joont varasemates müürikihtides.
Müüri aluspinna horisontaalsus
Kui nurgamajakad on paigaltatud ja kõrgused neile looditud tuleb tulevase müüri aluspinna horisontaalsust kontrollida enne kui aluststakse tegelikke müüritöid eriti enne mördi valmistamist . Kui aluses on sügavamaid kohti tuleb neid eelnevalt täita, kui piirkond on väike võib seda teha müürimördiga. Kui täidetavaid kohto on rohkem tuleks kasutada peeneteralist betooni. Samas ilmnevad ka kohad kus müüri aluspind on planeeritud püstjaotuse suhtes liiga kõrged. Need kohad töödeltakse piikvasaraga madalamaks.
NB! Enne müüritöid tuleb alus korralikult puhastada kogu lahtisest prahist kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon
Looduskivide töötlemine ehitusobjektil
PAEKIVI :
Paevasar 3.5 kg
Raudbetoon konstruktsioonid

• Laotatakse puidust alusplatsidele
  

Kiilsilluste ladumine
kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga šablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome šablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida.
Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv.
Kui kiilsilluseid on palju märgime vuugikohad raketisele šablooni järgi
Et kiilsillus paremini püsiks paigaldame igasse kolmandasse püstvuuki 4-6 mm traadist ankru mille toetame raudbetoonsillusele
Kiil - ja kaarsilluseid ei tohi laiemake avale kui 2 m teha.
Kalduasetsevad(kannakivid) kivid proovime kõigepealt kuivalt . Et silluse pealne vuuk ei jääks hambuline taome tellise otsa pist kaldu. Laotame tellisele mördi ja laome paika, et tellis tagasi ei langeks asetame tema serva alla kivikillu. Samuti paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast võrdselt. Viimasena paigaldame lukikivi.
Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt 1 nädal
Kaarsilluse ladumine
Vastavalt projektis antud kaarsilluse raadiusele valmistame raketise
KT Küsimused
Püstjaotuse
Rõhtjaotus
Jaotuslatt ja selle kasutamine
Suundnöör ja selle kasutamine
Müüri aluspinna horisontaalsust
Hüdroisolatsiooni paigaldus
Looduskivi müüritis
Kivikbetoonmüüritis
Kiilsillused
Kaarsillus
Vuukimine ja puhastamine
Kui mört on kõvastunud vuukimis kõlblikuks. Ei valgu see vuukrauaga tasandamis ajal tellistele
Esiteks tasantatakse piki vuukrauaga rõhtvuugid
Vuukrauda liigutatakse pikkade rahulike tõmmetage pikki vuuki ja surutaks tugevasti seina poole
Kui vuuk on mingil põhjusel napiks jänud tehakse lappimistöö muldniiskest kuivanud mördist. Järgmiseks tasantatakse lühikese vuukrauaga rõhtvuugiga ühatasaseks püstvuugid
Vuukimine on hästi tehtud kui valmis töös pole näha vuukimisraua jälgi. Kui vuugid on tasantatud harjatakse pritsmed ja vuukimisjäägid ära vuukimisharjaga. Harjatakse kergelt viltu üle vuukide. Hari ei tohi olla nii jäik, et jätaks väälja vuukimisele. Mõnikord saab teha kogu vuukimise teha harjates. Selline vuuk pole eriti vettpidav, kuid näeb hea välja.
Vahel tikuvad müüritise vuugid liiga kiiresti kuivama mis põhjustab kuivamispragusid ja halvendab sidumisvõimet, sel juhul tuleb seinakast...Samal ajal saab seinad ära pesta mördipritsmed ja tööajal kogunenud võimaliku mustuse. Pesta ja niisutada ei tohi kui on olemas külmumis oht
Järelvuukimine
Kui vuugitakse pärast müüri ladumist eraldi tööetapina, siis süvistatakse vuugid kraapimise teel või laotakse müür tühivuugina. Enne vuukimise algust kontrollitakse kas kõik vuugid on piisavalt tühjad. Seejärel harjatakse müürikividelt lahtine tolm. Vajaduse korral pestakse müüri puhta veega. Puhas sein tuleb enne vuukimist niisutada
Kui tellised on tugevalt määrdunud võib seinu puhastada 37% soolhappe lahusega mis omakorda lahjentatakse vahekorras 1/5 või 1/20
NB! Lubiliivkive, betoon - ja kergbetoonplokke ei tohi happega töödelda
Enne happega töötlemist tuleb sein küllastada veega. Siis ei imendu hape seina sisse. Hapet kantakse seinale pintsli abil. Happe mõju võib tugevtada mördi plekke hõõrudes puitklotsiga. Juba vuugitud pinda happega töödelda ei tohi. Happega puhastamise järel tuleb seina kohe ohtra veega puhastada. Esimesel kevadel tekkib seintele valge lubjakirme
Karniiside ladumine
Karniisi ülesandeks on kaitsata vihma ja katuselt langeva vee eest. Karniisi alune rida, samuti kõik karniisi väljaasted laotakse tervetest põikitellistest. Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis
Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust
Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki
Paneeltöölava
Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 – 2m.
Töölavade ja tellingute laudised mis asuvad maapinnast kõrgemalt kui 1.3m piiratakse 1.1m kõrguse kaitsepiirdega
Laudise vahe ei tohi olla rohkem kui 45mm
Paneeltöölava mass on 0.9t
Raamtöölava
Koosneb alusraamidest, vöötaladest ja kilpidest. Raamid ja kilbid valmistatakse vähemalt 30mm paksustest laudadest. Raamid asetatakse tasantatud tihentatud pinnasele
Torutellingud
Tellingu postid paigaltatakse kahte ritta. Üksteisest 2 meetri kaugusele. Alumised postit toetatakse kingadele, need omakorda 3m pikkustele aluslaudadele mis asetatakse iga postipaari alla seinaga risti. Kingad kinnitatakse aluslaudadele keermepoltidega.
Torutellingud tuleb maandada vastavalt kutsetunnistesega elektrikul.
Toruelemendid, põik- ja pikisidemed, kaitsepiirded, trepid, postid ühentatakse omavahel klambritega, hülssidega, konksudega ning telling kinnitatakse seina külge inventaarsete metall korkidega.
Laudise paksus on 50mm
Laudiseid mida koos neid koos neinde kandavat alustega iga kõrgusjärgu ladumise järel vahetatakse või teisaltatakse nimetataks töölavadeks. Töölavad peavad olema inventaarsed, küllalt püsivad, tugevad, kerged, lihtsalt teisaltatavad ja ohutud
Paneeltöölavasid võib üksteisele asetada 3-4 kõrgusjärku kui need on seina külge kinnitatud.
Kui töölaudised toetuvad alusele mis ulatub läbi mitme kõrgusjärgu js korruse nimetatakse neid tellinguteks
Müüritöödel kasutatakse inventaarsed torutellingud millel saab laduda kuni 40m kõrguseid seinu
KT küsimused
Vuukimine müüritöö käigus?
Seina puhastamine ja happega pesemine?
Järelvuukimine?
Kivikarniiside ladumine?
Kolumbia ploki ladumine?
Töölavad ja tellingud?
Paneeltöölavad? Torutellingud? Raamtöölavad?
Mida nimetatakse töölavaks ja tellinguks?
Kivikonstruktsioonide remont
Kiilsillused
Kiilsillueid remondime kui ööpäeva keskmine temperatuur ei lange alla +5 kraadi ja minimaanle temperatuur ei lange alla 0 kraadi. Langenud kiilsilluse alla teeme raketise, eemaldalahtised tellised ja kividega nakkunud mördi lööme teravate löökidega maha, niisutame remontitava silluse osa kuni veega küllastumiseni, niisutame ka uued paigaltatavad tellised, seejärel paneme sängpinnale mördi. Eriti hoolikalt tuleb panna viimane tellis mille vuugid täidame hoolikalt. Viimase kivi paigaldamisel paneme mördi mõlemale poole sängpinnale ja tasandame segu kelluga. Seejärel valmistame puidust labida paksusega 5mm mille ots on tömp. Remonditud kiilsillust hoiame raketisel vähemalt 1 nädal.
Pragude kinnitamine
Enne müüritise pragude kinnitegemist tuleb väljaselgitada ja kinnitada nende tekkimise põhjused. Veendumks et praod enam ei suurene asetame neile 50mm laiused 6-8 mm paksused kipsmajaksd millele märgime paigaldamise kuupäeva.
Kui praod ei ohusta seina kandevõimet ega kahjusta väljanägemist puhastame need prahist ja tolmust ning niisutame veega küllastumiseni. Vedela tsementmördi ½ või 1/3 surume püstvuugi pumbaga 0,5-1m kõrguste lõikude kaupa.
Seina kandevõimet ja väljanägemist kahjustavade pragude kohalt lammutame purunenud kivid, õhematel seintel kogu paksuses , paksemalte seintel aga pindmiste telliste kivide sügavuselt. Lammutud koha laome kinni tervete tellistega, endist seotist jälgides.
Klaasplokk seinad
Klaasplokkseina ei tohi siduda teiste ümbritsevate tarintitega vaid nende külgedele ja serva tuleb jätta 10mm laiune paisumisvuuk. Klaasplokk seina slumises osas liikumis ruumi ei jäeta vaid alus võõbataks üle bituumen mastiksiga.
Kui üks plokirida on paigaltatud toetatakse otsmised plokid puitkiiludega ääristuse vastu. Tihend peab olema tihe sest plokksein toetub selle kaudu ääristusele. Igasse teise vuuki asetatkse terasvarras läbimõõduga 6mm(armatuurid peavad olema korralikult seguga kaetud)