keskpunktis: ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Nii suuremõõtmelisena oli Panteoni võimalik ehitada tänu kahele tegurile: need olid võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud
põhjust. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema unikaalne välimus, põlisus ja säästlikkus. Tellis ei põle ega mädane, ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakast. Ka seened ega kahjurid ei pesitse ta koore all, on ju tellis läbinisti kivimaterjal. Õigesti ehitatud tellismüür ei vaja hooldust ent krohvitud ja/või värvitud fassaadi tuleb iga 5-7 aasta tagant kulukalt värskendada. Seetõttu ei kaota tellissein oma väärtust ning osutub lõppkokkuvõttes ka hinnalt soodsamaks. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ja vananedes tekib tellisseinale stiilselt arhailine hõng. Tellise soojust salvestavad ja ühtlustavad omadused on kõigile tuttavad tellisekolletest. Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et
survetugevus on kõrgem kui Külmakindlus on suur. Kõik välistingimustes kasutatavad täiskivil. Keskmine survetugevus 35 MPa (20...75 tellised peavad taluma vähemalt 25 külmatsüklit visuaalsete MPa). Tellised liigitatakse kahjustusteta. survetugevusest lähtuvalt Akustilised omadused. Suure tiheduse tõtttu omab tellissein klassidesse head helipidavust. Mida raskem tellis, seda paremini takistab Paindetugevus on ca 20-25% heli levikut. Tellismüüritises tähelepanu vuukidele. survetugevusest Elastsusmoodul ca 16000 MPa EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS
arvutatav R = 20log(m f ) - 45dB m piirde 1m2 mass (kg) f helisagedus (Hz) Piirde keskmine mürakindlus, kui m on alla 200 kg/m2 R = 13,5 log m + 13dB Kui m on üle 200 kg/m2 R = 23 log m 9 dB Keskmise mürakindluse valemid on kehtivad akustiliselt ühtlaste piirdekonstruktsioonide (need võivad koosneda ühest või mitmest materjalikihist, olles omavahel jäigalt seotud üle kogu pinna, näiteks krohvitud tellissein) jaoks. Kergete vaheseinte (30...100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad. Nendes tekkivate pindlainete mõjul R väheneb tunduvalt lll 1. Ruumi järelkõla? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi
Paksus 26,5 cm, sille 10 m Paksus 40 cm, sille 16 m Standartlaius on 120 cm Betoneerimine betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille Mõõdud: Ristlõige 10...12x20...25 cm Samm: 90...100 cm 5 33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm.
vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda, eelkõige soojal, kuival või tuulisel töötlemisajal. Ideaalne aluspind krohvi alla on korralikult täisvuugitud tellissein. Selliseid ideaalseid aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel
paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille Mõõdud: Ristlõige 10...12x20...25 cm Samm: 90...100 cm Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m. 33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm.
1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine, värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste omaduste tõttu tugev ja püsiv, parem kui paljudel teistel kivimaterjalidelt. Pindamise eeltööd. Müüritis on pindamisalusena ebahomogeenne, kuivõrd see on moodustatud teineteisest erinevate omadustega tellistest ja vuugimaterjalist. Pindamise kavandamisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid: · välisseina tellised peavad olema külmakindlad, sest õhuke krohvikiht ei kaitse alust piisavalt
annaabi.ee 
