1
4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED
PUUDUSED
4.1 TELLISMÜÜRITIS
4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D
ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tel ise tüüp
Mõõdud , cm
Märkused
Normaaltel is
25x12x6,5
Moodultel is
25x12x8,8
Topelt el is
25x12x14,2
Ahjutel is
20x10x5
Fassaaditel is
2 ) . M Ö R D I D
TSEMENTMÖRT
LUBIMÖRT
SAVIMÖRT
TSEMENT -LUBIMÖRT (SEGAMÖRT)
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2
MÖRDI KOOSTISED
PÜDELUS
3 ) Ü L D N Õ U D E D
TERMINID JA TÄHISTUSED
2.
1.1.2. VUUGID SEINA PAKSUS
NÄITEKS: Seina paksus,
Arvutus
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 3
kivi
mm
½ kivi
1 kivi
1,5 kivi
2 kivi
2,5 kivi
3 kivi
jne
VUUGI PAKSUS
Postid ja seinad
Kirjeldus
Suurim lubatud hälve, mm
Klass 1
Klass 2
Klass 3
Posti ristlõike mõõtmed
Seina paksus
±3
±6
±12
Kõverus
±2%0
±3%0
±4%0
Kal e
±2%0
±3%0
±5%0
Maksimaalne kale
12
18
30
Kal e teiste ehitisosadega pi rnemisel
±1%0
12
±2,5%0
Kõrvalekal e asukohast
±5
±1,5%0
±8
Vahekaugused kõrvalasuvatest ehitisosadest
±5
±5
±12
Vuugid ja
seotis Kirjeldus
Suurim lubatud hälve, mm
Klass 1 Klass 2 Klass 3
Vuugi ja müüri kivirea kõrguse halve jeskjoonest ±2
±3
±5
Seostatud müüri vuukide halve püstsirgest
±3
±8
±12
Seostamata müüri vuukide halve püstsirgest
±2
±5
±8
Vuugi sügavus müüri pinnast
±3
±3
±3
Rõhtvuugi paksus
±3
±3
±3
Püstvuugi paksus
±5
±5
±8
Puudutab ainult puhasvuuktarindit
Nähtavale jäävate tel istest silepinnaliste puhasvuukvaheseinte välimus
Kvaliteeditegurid
Klass 1 Klass 2
Klass 3
Lubatud hammastus
2
4
6
Praod , tk/m2
Keskmiselt
3
5
8
Maksimaalselt
- sügavus ≤3mm
6
8
12
-pindala 0,5 … 2 cm2
Müürikivide pinnavead (tk/m2)
-pindala 0,5 … 2 cm2
4
6
8
Servaviga (m/m2)
-sügavus ≤3mm
4
6
8
-laius 2 … 4mm
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 4
Seinaavad
Kirjeldus
Suurim lubatud hälve, mm
Klass 1
Klass 2
Klass 3
Seinaava mõõtmed
±3
±5
±6
Kõrvalekal e asukohast
±5
±8
±12
LADUMISE KATKESTAMINE 4.1.2 TELLISSEOTISED 1 ) P L O K K S E O T I S
PÕHIREEGEL:
EELISED:
PUUDUSED:
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 5
P L O K K S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N )
FASSAAD
1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 1. RIDA ¾ kivi
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 6
P L O K K S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N ) 2. RIDA 2 ) M I T M E K I H I L I N E S E O T I S
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 7
M I T M E K I H I L I N E S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N )
FASSAAD
2. 1. 6. 5. 4. 3. 2. 1. 1. RIDA 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 8
M I T M E K I H I L I N E S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N
2. RIDA 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 9
M I T M E K I H I L I N E S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N )
3. ja 5. RIDA 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 10
M I T M E K I H I L I N E S E O T I S ( 2 - K I V I S E I N )
4. ja 6. RIDA 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 11
P O S T I D E L A D U M I N E
(PLOKKSEOTIS (2X2 KIVI)
VAADE A VAADE B 2. 1. 2. 1. 2. 1. 1. RIDA 2. RIDA A MITMEKIHILINE SEOTIS (2X2 KIVI) VAADE A VAADE B 4. 3. 2. 1. 4. 3. 2. 1. 1. RIDA 2. RIDA B 3. RIDA 4. RIDA B 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 12
3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Iseloomustus
Seotise li k
Plokkseotis
Mitmekihiline seotis
1.
Pikikiviread
2.
Täidisread (kvalifikatsioon)
3.
Tugevus
4.
Mit etervete kivide vajadus
5.
Tootlikkus 6.
Soojapidavus
7.
Pragunemiskindlus
4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRI STAD
KONTROLLMÕÕTERI STAD
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 13
TÖÖVÕTTED
LADUMISE JÄRJEKORD
MÜÜRSEPA TÖÖKOHT SEINS MS M TÖÖ ORGANISEERIMINE
Töölis-te arv Kutsekvalif
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 14
sein
lülis
ikatsioonit
töö
ase
1. keerukas õhuke
2
2
1
2. lihtne paks
3
2 - 3
1
1 - 2
3. keeruline paks
5
2 - 3
1
2
1
1 - 2
4.1.4 TELLISSEINTE VI MISTLEMINE KROHVI ALLA
NÕGUSVUUK 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 15
KUMERVUUK A-A
A
30o
A
VOODERDAMINE 4.2 MITMESUGUSTE HOONEOSADE LADUMINE 4.2.1 SILLUSED R/B SILLUSED h
b
KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16
KI LSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LI KUMISVUUGID
Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõt u:
• temperatuuri kõikumine
• ni skuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine
• ehitamisaegse ni skuse aurumine
•
tarindite ja aluste li kumine
PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine li kumisvuukidele
• tarindi tugevdamine
armatuuri lisamisega
LI KUMISVUUKIDE ASUKOHAD
Li kisvuugid tehakse
kohtadesse , kus müüri vaba li kumine on häiritud:
• nurkadese
• ehitusliku li kumisvuugi kohale
• konstruktsiooni muutuste kohale
• ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale
• seina paksuse muutumise kohale
• erinevate koormustega ehitusosade vahele (korruselisuse muutus)
• seina suurte jäikuserinevuste (avaused) lähedale.
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 17
VAJUMISVUUK ½ - KIVI SULUNDIGA VAJUMISVUUK
VERTIKAALSED LI KUMISVUUGID • Pikad voodrimüürid jagatakse li kumisvuukidega sel isteks
osadeks , et
mahumuutused ei tekitaks pragusid
• Rusikareeglina võib öelda, et mida kõrgem ja ühtlasem on sein, seda pikem võib ol a li kumisvuukide vahe
LI KUMISVUUKIDE VAHEKAUGUSED
Kasutatavad
Tarindi kõrgus meetrites
tellised 1
2
3
4
5
6
Deformatsioonivuukide vahe meetrites
Põletatud tellis
8
12
15
18
21
24
Silikaatkivi
5
8
10
12
14
16
LI KUMISVUUGI KONSTRUKTSIOON
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 18
4.2.3 SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRID 600
KORSTNA VAJALIK KÕRGUS 100
4.2.4 SARDMÜÜRITIS
RUUTVÕRK SIK-SAK VÕRK 4.2.5 KARNI SID
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 19
4.3 MUUD MÜÜRITISE LIIGID
4.3.1 LOODUSKIVIMÜÜRITIS
TÖÖKORRALDUS
TÖÖVAHENDID
LADUMISE PÕHIMÕTE
4.3.2 KIVIKBETOONMÜÜRITIS
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 20
4.3.3 VÄIKEPLOKKMÜÜRITIS
Väikeplokk on enamasti süsteemne toode, mil el on tehase tootearenduse tulemusel välja kujundatud kindlad garanteeritud
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (
segud , sil used, terasdetailid jt.),
spetsiaalsed tööri stad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kät esaadavad paigaldusjuhendi.
Hulgaliselt
infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt:
www. aeroc .ee - Aeroc - tooted
www.ikodor.ee - Ikodor-
plokid www. maxit .ee - Fibo plokid ja sil used
www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid
www. columbia -kivi.ee -
Columbia tooted
www.wienerberger.ee - Porotherm plokid
EELISED • Ladumise ki rus
• Väiksem töömahukus
• Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tel ismüüritisega
• Plokkide kergem töötlemine võrreldes tel isega
• Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi
• Ki remad ja odavamad vi mistlemise võimalused
PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tel ismüüritistega
• Pole võimalik teha aktsepteeritavat
puhasvuuk -pinda
• Pole võimalik teha kaar- ja ki lsil useid, karni se jt.arhitektuurseid detaile
PÕHI- JA ABIMATERJAL
Põhimaterjaliks on
•
Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg . .1000 kg kot ides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vet
ja segatakse segistis)
• Moodulsüsteemi sil used
• Terassil used ja -
talad • Monoli tbetoon + armeeringud monoli tsete sil uste jaoks
Abimaterjalideks on:
• Hüdro- ja auruisolatsioonid
• Müürisoojustused
• Müürisarrused
• Terastarid
•
Ankrud , sidusrauad
VÄIKEPLOKKIDE LI GID
K E R G K R U U S P L O K I D :
Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsi dist) kergbetoonplokkidega, mil e
mahukaal on
sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti
töödeldav ja hea heli solatsioonivõimega.
Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke.
Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mit ekandvate vaheseinte
ehitamiseks. Nad sobivad hästi ni sketesse ruumidesse, kus pinnakat eks on
plaadid . Müüritud plokkseina võib ilma
pinnakat eta kasutada tööstushal ide heli solatsiooniseinteks.
Kergkruusplokkide paigaldamise iseärasused ja
tehnoloogia :
• plokid töödeldakse käsisae või ketaslõikajaga;
• välisseinte ladumisel pannakse
mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Sel ine
õhkvaheladumine annab
parima heli solatsiooni ja
kandevõime ;
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 21
• tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga .
Sarruse minimaalne kaitsekiht
Konstruktsioon
krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm;
• kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune
armeeritud alusvöö;
• plokkidesse võib puurida avasid,
raiumine on aga mit esoovitav;
• kergkruusplokkidest
vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt tootja juhendile.
Vaheseina ja lae
vahele jäetakse 2. .3 cm
pilu , mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivil a ja erivahuga
P O O R B E T O O N P L O K I D
Poorbetoon plokkide al mõistetakse gaasbetoonist ja gaassilikaatbetoonist valmistatud plokke (autoclaved a erated
concrete), mil e tootenäidisteks on AEROC,
SIPOREX , SILBET-tooted. Lähteaineteks on
tsement ,
lubi ja li v. Paisutatud
alumi niumoksi diga, autoklaavimisel tekib kõva
homogeenne mineraal – tobermori t, mis ei sisalda põlevkivituhka. Mahukaal
sõltuvalt tootest 380 – 470kg/m3, tugevus 2 – 3 Mpa. Plokid on hästi
töödeldavad ja hea heli siolatsioonivõimega.
Gaasbetoonplokkide paigaldamise iseärasused ja
tehnoloogia :
• gaasbetoonplokk valitakse vastavalt ehitusfüüsika ja tugevuse kaalutlustele. ;
• plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke;
• plokkide
paigaldamisel armeeritakse nad
horisontaalselt spetsiaalse Murfor armatuuriga või kasutatakse ploki sisse
freesitud kanalites armatuuri;
• plokid laotakse plokili miga seotises minimaalselt 1/3 ülekat ega, kus puuduvad kat uvad vuugid. Iga tootja poolt
nõutud
vuuk (tavaliselt iga 3. 4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei
armeerita ;
• peale plokirea paigaldamist valatakse plokili miga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest
hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sil used (erandjuhtudel
kandvad metal - või betoonsil used),
kusjuures sil us tuleb
paigaldada õigetpidi (vt märgid sil usel!);
• vi mane rida enne müürivöö või vahelaepaneeli toetamist laotakse spetsiaalsest U –
plokist , mis armeeritakse ja
monolitiseeritakse;
• gaasbetoonplokkidesse võib puurida avasid, kuid raiumine ei ole
soovitav . samas ei ole see ni
kahjustav kui
kergkruusplokkidest
seintel .
Gaasbetoonplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt juhen-
dile , kasutades spetsiaalseid
vaheseinaplaate. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2 – 3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivil a
ja erivahuga.
T S E M E N T B E T O O N P L O K I D
Tsementbetoonplokkide tootenäidisena võiks nimetada COLUMBIA õõnesplokki, mil e
kasutamisel on võimalik ehitada kas
monoli timata või monoli ditud (õõned täisvalatud) tarindeid.
Plokki iseloomustab suur tugevus, keskmiselt 18 Mpa, kuid
eelpoolkirjeldatud plokkidega võrreldes raskem töödeldavus ja
halvem heli-isolatsioonivõime.
Tsementbetoon-õõnesplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia:
• täisvalamata õõntega plokkmüüritisel valatakse täis ja vertikaalarmeeritakse
avade ümbrused ja vastutusrikkad
suurt survetugevust nõudvad kohad;
• mõlemal müüritisel armeeritakse horisontaalvuuk vastavalt tootja juhendile (iga 3 – 4 rida) spetsiaalse 5 mm
müürivõrguga ;
• täisvalatud õõntega plokkidel armeeritakse vertikaalõõned enne betoneerimist vastavalt juhendi nõudele üle ühe
õõne igas õõnes 2 armatuuri. Täpsemalt määrab armeerimise
projekteerija ;
• õõnesplokkidest müüritise ladumisel on väga oluline teha pragude vältimiseks temperatuurivuugid et enähtud
vahemaa järel;
• õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis
järgmisel päeval;
• sil used tehakse monoli tbetoonist või spetsiaalsest sil us- ja sarrusplokist;.
• plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantket aga;
• õõnesplokk ei vaja
paneelide paigaldamisel müüritisele eraldi
vöö valamist, kui seda ei nõua projekt.
P Õ L E V K I V I T U H K - G A A S B E T O O N P L O K I D
Põlevkivituhk gaasbetoonplokkide (nn „Narva“
plokk ) täiteainena kasutatakse põlevkivituhka.
Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tel ismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm.
Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi et evalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab
müürsepp seinale tõstetud ploki otspinnale kel uga 5 – 6 cm
laiused mördival
ikesed . Seejärel haarab ta ploki mõlema käega
ja asetab kohale. Gaaskukeroonplokkide paigaldamisel on soovitatav tavalise vasara asemel kasutada puitvasarat.
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 22
4.3.4 TULEKINDEL MÜÜRITIS
TULEKINDLALE MÜÜRITISELE ESITATAVAD NÕUDED
Müüritise kategooria Vuugi paksus, mm
Mördi püdelus, cm
I I I I IV 4.4 MÜÜRITÖÖD TALVEL
MIS JUHTUB MÖRDIGA TALVEL?
4.4.1 KÜLMUTUSMEETOD PÕHINÕUDED
A B I N Õ U D :
1) KASUTADA SOOJA MÖRTI
Välisõhu t 0C
- 10 0C
- 10 0C. . - 20 0C
al a - 20 0C
Mördi t 0C
2) KONSTRUKTI VSED ABINÕUD
3) MUUTA IGA VALMIS KORRUS SOOJAKUKS
4) KASUTADA KI RKIVINEVAID TSEMENTE
5) KASUTADA KÜLMUMISTEMPERATUURI ALANDAVAID LISANDEID (%-des tsemendi kaalust)
Välisõhu temperatuur
0 . . - 5 0C
- 6 0C . . - 10 0C
- 11 0C . . - 15 0C
POTAS 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 23
NAATRIUM NITRIT CaCl2 ja NaCl
4.4.2 ELEKTRIGA SOOJENDAMINE
4.4.3 HÄRMATIS MÜÜRIL
See tülikas nähtus on olnud tut av juba aastatuhandeid. Valget härmatist leidub ni betoonseintel, betoonist tänavakividel,
tel is- ja silikaatseintel. Eriti märgatav ja häiriv on härmatis just tumedatel pindadel. Probleem on esteetilist
laadi ja ei mõjuta
tarindi funktsionaalseid omadusi ega põlisust.
PÕHJUS
Härmatis kujutab endast vees lahustuvaid soolasid, mis 90-95% ulatuses pärinevad müürimördi sideainest -
tsemendist .
Lisaks võib neid tul a ka veel kasutatud veest, õhusaastest, mördi täiteainest, mördi lisandeist. Põletatud tel
ises on soolasid
ainult kuni kümnendik mördi sooladest.
Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning
karbonaadid , mis
li guvad mördist
imetava veega tel isesse. Vee aurustudes kristal iseeruvad soolad tel ise ja ka vuugi välispinnale valge
sademena.
VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE
Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja pi sava ni skuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav
kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja li v
peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (klori de). Õigem on hoida tel
ised ja mört
plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tel isesse li kumise vähendamiseks on soovitav tel iste ni sutamine
veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest.
Vihmavee tungimist tarindisse peavad
takistama pi savalt
laiad räästad, õiged
räästa - ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstrukti vselt tuleks vältida
nn külmasildu. Vi mased soodustavad kondentsvee teket ja sel e kandumist koos sooladega müüritise välispinnale.
SOOLADE EEMALDAMINE
Uutelt tel isefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja
muude eenduvate osade al a võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski. Soolade ki remaks eemaldamiseks võib
nad seinalt kuiva harjaga maha pühkida ja mis harjaga maha ei tule, saab eemaldada vähese vee ja harjaga. Puhastamisega
ei tuleks ki rustada, vaid tuleks lasta seintel kuivada ja sooladel maksimaalselt pinnale väljuda. Kui puhta veega laigud ei
eemaldu, si s on tegu lubja- või mördiplekkidega. Kui need ka kraapimisega ei eemaldu, aitab soolhappepesu (lahjendus
1:10). Sein tuleb enne põhjalikult märjata ja pärast pesu jäl e veega põhjalikult uhtuda, sest jääkhape kahjustab vuuke.
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 24
4.5 TÖÖLAVAD JA TELLINGUD 4.5.1 TÖÖLAVAD MÜÜRSEPA TÖÖVILJAKUSE SÕLTUVUS LADUMISKÕRGUSEST
T 100
Ö
Ö
80
V
I
60
L
J
40
A
K
20
U
S,
0 0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4
LADUMISKÕRGUS, m
PANEEL -TÖÖLAVAD AABC CBBAABCC PAKETT -TÖÖLAVAD AD DABC CBBAABCDDC 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 25
4.5.2 TELLINGUD POLTIDETA TORUTELLINGUD SEINAPOSTSÕLM ASEIN
RIPPTELLINGUD
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S Document Outline
- 4. müüritööd
- kivikonstruktsioonide eelised
- puudused
- 4.1 tellismüüritis
- 4.1.1 materjalid ja üldnõuded
- 1). tellised
- 2). mördid
- tsementmört
- lubimört
- savimört
- tsement-lubimört (segamört)
- mördi koostised
- püdelus
- 3) üldnõuded
- terminid ja tähistused
- vuugid
- seina paksus
- vuugi paksus
- ladumise katkestamine
- 4.1.2 tellisseotised
- 1) plokkseotis
- Põhireegel:
- Eelised:
- Puudused:
- plokkseotis (2-kivi sein)
- plokkseotis (2-kivi sein)
- 2) mitmekihiline seotis
- mitmekihiline seotis (2-kivi sein)
- mitmekihiline seotis (2-kivi sein
- mitmekihiline seotis (2-kivi sein)
- mitmekihiline seotis (2-kivi sein)
- 3) plokkseotise ja mitmekihilise seotise võrdlus
- 4) kergseinad
- 4.1.3 telliste ladumine
- tööriistad
- kontrollmõõteriistad
- töövõtted
- ladumise järjekord
- müürsepa töökoht
- töö organiseerimine
- 4.1.4 tellisseinte viimistlemine
- krohvi alla
- nõgusvuuk
- kumervuuk
- vooderdamine
- 4.2 mitmesuguste hooneosade ladumine
- 4.2.1 sillused
- r/b sillused
- kihtsillused
- kiilsillused
- 4) kaarsillused
- 4.2.2 liikumisvuugid
- Pragude ennetamine
- Liikumisvuukide asukohad
- VAJUMISVuuk ½ - kivi sulundiga
- vajumisvuuk
- Vertikaalsed liikumisvuugid
- Liikumisvuukide vahekaugused
- Liikumisvuugi konstruktsioon
- 4.2.3 suitsu- ja ventilatsioonilõõrid
- 4.2.4 sardmüüritis
- 4.2.5 karniisid
- 4.3 muud MÜÜRITISE LIIGID
- 4.3.1 LOODUSKIVIMÜÜRITIS
- töökorraldus
- töövahendid
- ladumise põhimõte
- 4.3.2 kivikbetoonMÜÜRITIS
- 4.3.3 väikeplokkMÜÜRITIS
- Eelised
- Puudused
- Põhi- ja abimaterjal
- Väikeplokkide liigid
- Kergkruusplokid:
- Poorbetoonplokid
- Tsementbetoonplokid
- Põlevkivituhk- gaasbetoonplokid
- 4.3.4 tulekindel MÜÜRITIS
- tulekindlale müüritisele esitatavad nõuded
- 4.4 MÜÜRITööd talvel
- mis juhtub mördiga talvel?
- 4.4.1 külmutusmeetod
- põhinõuded
- abinõud:
- 1) Kasutada sooja mörti
- 2) konstruktiivsed abinõud
- 3) muuta iga valmis korrus soojakuks
- 4) kasutada kiirkivinevaid tsemente
- 5) Kasutada külmumistemperatuuri alandavaid lisandeid
- 4.4.2 elektriga soojendamine
- 4.4.3 Härmatis müüril
- Põhjus
- Väljasooldumise vältimine
- Soolade eemaldamine
- 4.5 Töölavad ja tellingud
- 4.5.1 töölavad
- müürsepa tööviljakuse sõltuvus ladumiskõrgusest
- paneel-töölavad
- pakett -töölavad
- 4.5.2 tellingud
- poltideta torutellingud
- ripptellingud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
314119
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid