PLAATIMISTÖÖD Tööde järjekord ja teostamise juhised 1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, ...
...........................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaealine ja kestev rõdude ja välitreppide plaatimise tulemus saavutatakse? Soovitame ja kasutame ka ise väliplaatimiste puhul basseinide plaatimise tehnoloogiat ja materjale. Selleks teostame enne plaatimist hüdroisolatsiooni, et kaitsta aluskonstruksioone niiskuskahjustuste eest. Enne hüdroisolatsiooni tegemist tuleb plaatimise pind puhastada naket nõrgendavatest ainetest (tolm, tsemendipiim, rasvad, õlid ja muu mustus). Vajadusel tuleb teostada enne hüdroisolatsiooni tegemist kõik lihvimis-ja tasandustööd
5 päeva 1 tee = 8 päeva ja 8 tundi 2 tee = 5 päeva ja 8 tundi 3 tee = 8.5 päeva ja 6 tundi ehk kriitiline tee 4 tee = 8 päeva ja 6 tundi 5 tee = 8.5 päeva ja 4 tundi 6 tee = 5 päeva ja 6 tundi 7 tee = 6.5 päeva ja 6 tundi 8 tee = 5.5 päeva ja 4 tundi Järeldused Antud vannitoa plaatimise võrkplaneeringu abil on võimalik teha mitmeid kasulikke järeldusi. Oluline on ka järeldustes arvestada, et antud ülesande võrkplaneering tugineb eeldusel, et seda teostab algaja, mitte professionaal. Tehtud tööga sai selgeks, et vannitoa plaatimise kriitiline tee (minimaalne aeg) on 8.5 päeva ja 6 tundi. Ajaline määratlus lubab ette näha, millal on võimalik külastada vannituba normaalselt, see tähendab kasutada vanni, dussi. Peale selle aitab
matt 20x20 6214 helesinine - 69 eek/m² 28 116,2 eek 20x30 Trawertino - 209 eek/m² 19 348 eek beige 25x35 Plaadisegu 5 kg 48 eek 3 144 eek uninaks naks-1 Vuugisegu 2 kg 39 eek 2 78 eek vetonit Niiskustõke 3l 220 eek 1 220 eek stopper Maksumus 1085 eek kokku Plaatimise tehnoloogia Selleks et plaatimist alustada tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Plaate ostes tuleks võtta ka väike varu, kuna lõikamiste tõttu läheb osa kaduma. Pinna ettevalmistus Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile
angaari põrandat. Teostasin ka sellega seonduvaid eeltöid (saalungite valmistamine, armeerimine, maapinna tasandamine jne) Ettevõtte valisin seoes tutvustega ja firma omaniku tundmisega. Niimoodi tundus asi ka suhtlemises ja asjaajamistes palju lihtsam. Minu ootused praktikast oli tutvuda reaalse ehitusega firmas. Näha kuidas asi toimub, kuidas sujub tööliste ühine töö ja kuidas toimub kõige korraldamine. Ning omandada muidugi üldiseid ehituslike oskusi. Lootsin selgeks saada plaatimise ning soojustussüsteemide paigaldamine. Samuti lootsin teenida ka tehtud tööga raha. Praktika juhendaja andmed: Nimi: Amet: Elukoht: Telefon: Email: 1. ARUANDE SISU 1.1 Ettevõtte tutvustus Mina töötasin firmas nimega......... See firma tegeleb ehitusega/üldehitusega. Enamus objektid ja firma põhiline töö toimub Soomes, kuid vahel on ka üksikuid objetke Eestis. Aaddress:. Töötajate arv: Juhatuse esimees: Töö organiseerimine töökohal
Ohutustehnika plaatimistöödel on kindlasti vajalik. Plaatimisel tuleb olla pidevalt põlvede peal, selleks et oleks mugav ja ei rikuks põvli on olemas põlvekaitsmed. Tööd tehes tuleb vaadata mis materjali või ainega on tegu, see võib näiteks ohustada nahka, selleks on vajalik kasutada kindaid. Segu tegemisel kindlasti kasutada kaitseprille. 12. Millistel eesmärkidel kaetakse erinevaid pindasid plaatidega? Üks plaatimise eesmärkidest on kaitsta konstruktsiooni vee ja niiskuse eest. Seda tehakse ka ilu pärast. 13. Tee plaadijaotuskava ja plaatide kuluarvutis. Plaadid 10 x 20 uks 80 x 210 14. Tee plaadisegu kuluarvutis samale seinale. Pakend 25 kg ~2,1 kg / m 2 , mitu pakendit peab ostma? 15. Tee vuugisegu kuluarvutus samale seinale. Pakend 2 kg ~0,4 kg / m 2 , mitu pakendit peab ostma? 16. Millised osad seinast täidetakse hermeetikuga e. silikoniga?
Osalisel pahteldusel kasutatakse umbes 30 cm laiust, lauspahteldusel 80cm laiust terassilurit. Üleliigne segu eemaldatakse terassilurilt segamisnõusse ja kasutatakse hiljem uuesti. Enne järgmise kihi pealekandmist peab eelmine kiht olema täielikult kuivanud. Lihvida tuleb iga kihi järel peene lihvimispaberiga. Pahteldamisel peab aluspinna, segu ja ümbritseva keskkonna temperatuur olema üle +10. Vetonit L ei sobi põrandate tasandamiseks, plaatimise aluspinnaks ega niisketesse ruumidesse. 1.3 Vetonit VH- viimistluspahtel Vetonit VH on viimistlussegu kuivadesse, niisketesse ja märgadesse ruumidesse, ka välitingimustes. Sideaine tsement. Veega segamisel saadakse valmis pahtel, mis pärast kivistumist on niiskus- ja külmakindel. Värvitoonid: tsementhall ja valge. Aluspinnaks sobivad tsementkrohvid ja pahtlid. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba
võtta. Muudest tapeeditüüpidest võib nimetada erinevaid tekstiil- ja täisvinüültapeete. Viimaseid kasutatakse peamiselt niisketes ruumides. Kuigi pabervinüültapeetidest rääkides nimetatakse neidki vinüültapeetideks, on tegemist hoopis erineva tootega. Täisvinüültapeedi seinapanemiseks läheb muuhulgas vaja hoopis kangemat liimi kui pabervinüültapeedi puhul. Täisvinüültapeeti ei saagi päris tapeediks nimetada, see toode kuulub peaaegu et plaatimise poolele. Nagu eespool nimetatud, peab tapeeditav pind olema palju kvaliteetsem kui tihti arvatakse. Näiteks värvimata seinale pannakse tapeet vaid erandjuhtudel. Tapeeditav sein peab olema sile, kuiv ja ühetooniline. Kui näiteks kipsplaatidest tehtud seina enne tapeetimist ei värvita, siis imab sein liiga palju niiskust ja pahtlijäljed jäävad näha. Pahteldatud kohtades tapeet ei kinnitu korralikult, samas pole hiljem võimalik tapeeti kipsplaadi paberpinnalt hõlpsalt maha saada.
Sobib kasutamiseks märgadesse ruumidesse lausvee alla mittejäävatel pindadel ja köögi seinapindadel. Märgade ruumide põrandate ja seinte hüdroisolatsiooniks soovitame Kiilto Fibergum või Kiilto Keramix hüdroisolatsioonimastikseid vastavalt juhendile. NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega maaniiskuse tõkestamiseks). ALUSPIND Betoon, kipsplaat, niiskuskindel tasandussegu või muu plaatimise aluspinnaks sobiv materjal. Pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Õhutemperatuur üle +10° C ja õhu suht. niiskus alla 60 %. OMADUSED * VTT sertifikaat: C51/99 * vastab viimistlusmaterjalide M1-emissiooniklassile * kõrge kuivainesisaldus * kergelt pealekantav * ei sobi betooni ega tasandussegude lisandiks TEHNILISED ANDMED Sideaine sünteetiline kautshuk Vedeldi vesi Erikaal ca. 1,0 kg/l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Temperatuurikindlus jäätub Madalaim kasutust° +10°C pH u. 9
muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka oluliselt lihtsam pindasid puhastada ja puhtana hoida. Teatud aja tagant on mõistlik protseduuri korrata (u. 1 x aastas), kuna vuugikaitse kulub pindade puhastamisega. Plaatimistöid ei saa teha väga kiiresti. Pead varuma aega tööde teostamiseks. Tuleb arvestada plaatimistöödega kaasas käivate kuivamisaegadega (nii kruntimise, hürdoisolatsiooni, plaatimise kui ka vuukimise etapis), nii, et isegi väiksemate tööde puhul alla 3-4 päeva korralikku plaatimistööd teha ei saa. On olemas ka kiirkivistuvad segud, mille kuivamisajad on kordades väiksemad, kuid need on oluliselt kallimad ja seetõttu nende kasutamine ei ole tavapärane. Erinevad plaatmaterjalid Puitmaterjalid Vineer Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti.
Tabel 4.6. Tööliikide loetelu 7 Näide 1: Kulurühm 212 – Betoontarindid Tööliik 22 – Sarrustamistööd Kululiik 1 - Tööjõukulud Eelarve kulupositsioon: 212.22 – Betoontarindite sarrustamise tööjõukulud Näide 2: Kulurühm 535 – Plaatkatted Tööliik 83 – Plaatimine Kululiik 2 - Materjalikulu Eelarve kulupositsioon: 535.83.2 – Plaatkatete plaatimise materjalikulu 4.2.7. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem Standardist tulenevalt võib ehituskulud liigitada all oleva skeemi järgi: Tabel 4.6. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem 4.2.8. Ehituskulude liigitamine mujal riikides 4.2.8.1. CSI – süsteem CSI – Construction Spetcification Institute CSI Masterformat klassifikatsioonisüsteem, kõige uuem versioon aprill 2012 8
- pööningu või katuse õõnsuse konstruktsioonis, mis ei ole hoone karkassi oluliselt kandev või karkassi jäigastav osa. Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). 78 Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel. Terast võib kaitsta kõrgetel temperatuuridel püsiva mineraalvillast (paksus 20...100 mm), vermikuliit- või kipsplaatidega. Tulekaitsekrohvina kasutatava mördi põhiaineteks on vermikuliit või perliit, sideaineks tsement, lubi või kips, samuti vesi. Terast saab tule eest kaitsta ka puiduga, kui hoone on selline, et kandekonstruktsioon võib olla D-klassi materjalidest. Tuletõkkesektsioon
- TP-2 klassi3-4-korruselistes elu- ja büroohoonetes peab olema soojustus A2 klassist; - pööningu või katuse õõnsuse konstruktsioonis, mis ei ole hoone karkassi oluliselt kandev või karkassi jäigastav osa. Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel. Terast võib kaitsta kõrgetel temperatuuridel püsiva mineraalvillast (paksus 20...100 mm), vermikuliit- või kipsplaatidega. Tulekaitsekrohvina kasutatava mördi põhiaineteks on vermikuliit või perliit, sideaineks tsement, lubi või kips, samuti vesi. Terast saab tule eest kaitsta ka puiduga, kui hoone on selline, et kandekonstruktsioon võib olla D-klassi materjalidest. Tuletõkkesektsioon
Kuivõrd krohvikihid, pahtlid ja värvid moodustavad seinas terviksüsteemi, siis tuleks kasutada ühe tootja poolt väljatöötatud süsteemseid tooteid. 19 Laialt levinud seinte pindamisvõtteks on plaatimine keraamiliste plaatidega. Siin on rida probleemseid kohti, mille õigest lahendamisest sõltub plaaditud pinna kvaliteet. Omaette lahendust vajavad märjad ruumid, kuid ka kuivades ruumides on rida kohti , kus tuleb rakendada plaatimise erivõtteid. Niisugusteks kohtadeks on ruumide nurgad, seinte liitumised kuumade pindalaga jms. Värvimine ja impregneerimine Värvimisel tuleb arvestada, et tellis on hingav materjal ja et värvid moodustavad enamasti pinnale tiheda niiskustõkkena toimiva kile, siis on soovitav tellisseinu värvida vaid seestpoolt. Kuivõrd pahtlid, krohvid ja mördid on alkaalsed, siis peavad kasutatavad värvid olema leeliskindlad.
Tabel 4.6. Tööliikide loetelu 7 Näide 1: Kulurühm 212 – Betoontarindid Tööliik 22 – Sarrustamistööd Kululiik 1 - Tööjõukulud Eelarve kulupositsioon: 212.22 – Betoontarindite sarrustamise tööjõukulud Näide 2: Kulurühm 535 – Plaatkatted Tööliik 83 – Plaatimine Kululiik 2 - Materjalikulu Eelarve kulupositsioon: 535.83.2 – Plaatkatete plaatimise materjalikulu 4.2.7. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem Standardist tulenevalt võib ehituskulud liigitada all oleva skeemi järgi: Tabel 4.6. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem 4.2.8. Ehituskulude liigitamine mujal riikides 4.2.8.1. CSI – süsteem CSI – Construction Spetcification Institute CSI Masterformat klassifikatsioonisüsteem, kõige uuem versioon aprill 2012 8
annaabi.ee 
