7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Eluhoonete slaid materjal II kursusel.
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad
Tsiviilhoonete projekteerimise nõuded, ruumide ja nende osade mõõtmete nõuded, tuleohutus
Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise sur...
isoleerimiseks sobiliku materjali omadustele ja kasutusotstarbele ei pöörata piisavat tähelepanu. Vundamenti soojustama hakates tuleks kõigepealt teha üks korralik uuring, et leida see sobivaim ja õige materjal, mis siis sobiks valitud vundamendiga, et vundament ei hakkaks lagunema. Kõige olulisemad vundamendi isolatsioonimaterjali omadused on niiskuskindlus ja soojapidavuse püsimine. Kõige parem aeg oleks soojustamiseks kevadest sügiseni. KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Hooned", E. Talviste, Tallinn, 2. Eesti Ehitusteave ET-3 0206-0737; ET-3 0206-0878 3. http://langeproon.ee/index.php?p=millist 4. http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2841/new_eri_artiklid_284107 5. http://www.estplast.ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf 6. http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf LISAD Joonis 1. Hüdroisolatsiooni näide. (J.Tamm: 24) Joonis 2. Bituthene 4000 vedelemembraan. (http://langeproon
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
Hoone ruumiline jäikus tagatakse põhiliselt jäikade põikkonstruktsioonidega (põikseinad, pilastrid, raamid, vahelaed). Hoone üldise jäikuse määrab niisiis jäikusseinte (diafragmade) vahekaugus, korruse kõrgus ja vahelagede seotus seintega ning nende jäikus horisontaalsuunas. Olenevalt konstruktsioonist liigitatakse kiviseinte ja postide toed jäikadeks (liikumatuteks) ja elastseteks. 7.1. Elastse skeemiga hoone. Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Sellise hoone ristlõige kujutab endast raamkonstruktsiooni, kus hoone seinad ja postid moodustavad raami postid ja kattekonstruktsioon - raami riivid (talad). Sisejõud vastasseintes sõltuvad seinte jäikuste omavahelisest suhtest. Kui seinakonstruktsioonide ja vahelagede vahel puuduvad sidemed, siis käsitletakse seinu ja poste kui pinnasesse kinnitatud konsoole. 7.2. Jäiga skeemiga hoone.
Klaasid Referaat Õppeaines: Hoone osad Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipais...
SISUKORD SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellise...
Ees ja perekonnaimi KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie ae...
annaabi.ee 
