Seinad (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Ehitus - Hoone osad

5 VÄGA HEA

Hoonele seinakonstruktsiooni valikul , nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

peavad olema tugevad ja püsivad

peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima

peavad olema nõuetekohase helipidavusega

peavad vastama hoone tööea nõuetele

peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele
Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega.
Seinu liigitatakse:

asukoha järgi: välisseinad , siseseinad.

töötamise iseloomu järgi: kandvad , ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad;

struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad ;

materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad;

paigaldatavate detailide suuruse järgi:

tellisseinad
väikeplokkseinad
suurplokkseinad
paneelseinad

Tellisseinad
Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid :

silikaattelliseid - 250x120x65/88

põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis , harvauktellis, auktellis , kumertellis, nurktellis. 250x120x65
Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement -, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm.
Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad:

massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi

kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega ( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad , vahtplastid, kerged puistematerjalid).

Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist:

plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread
ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks .

mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega.
Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu:

välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad
püst - ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad

Sillused
Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda.
Silluse liigi tunneme ära markeeringust:
9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm
10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm
Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm
Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist:

ennastkandev sein;

osaliselt koormatud sein;

täielikult koormatud sein
Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril.
Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus .
Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta.
Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad . Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm.
Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter . Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m.
Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega.
Väikeplokkseinad
Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke:

keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk);
mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid );
autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc ’i plokid);
pressitud betoonkive ( Columbia -kivi ).

Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad
Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne , mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel .
Kergplokke kasutatkse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda. Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks. Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks.
Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3
Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K.
Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid.
Sillused
Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk . Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu.
Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni
Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks.
Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda.
Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm.
Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides.
Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi- armatuuri . Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta .
Eriti pikkade seinte korral tuleb müüritis jagada deformatsioonivuukidega vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Et selline jagamise efekt oleks täielik, tuleb sein vundamendist vabastada kas roostekindla pleki või bituumenrullmaterjaliga.
Müüritisele toetuvad puittarindid võivad oma deformatsioonidega samuti põhjustada pragude tekkimist. Seetõttu tuleb alati jälgida, et puidu ja müüritise vahel oleks piisav liikumisruum.
Mullbetoonväikeplokkidest seinad
Poorbetoonväikeplokkidest võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid (praktikas siiski valdavalt 1-ja 2- korruselisi).
Poorbetoonist seinu kasutatakse nii eluhoonete, garaažide, laohoonete, aga ka loomapidamishoonete ehitamiseks.
Neid kasutatakse hoonete välis-, sise- ja vaheseinte ladumiseks. Plokkidest müüritise ladumiseks on soovitav kasutada tavalist müürimörti margiga vähemalt M5, võib ka kasutada muid müürisegusid.
Silbet plokkidest seinte ladumise puhul võib kasutada ka peenmördisegusid (teha õhukesi vuuke), kuna ploki mõõtmed on küllalt täpsed.
Silbeti poorbetoonist müüriplokid on ökoloogiliselt puhas anorgaaniline seinamaterjal , mida toodetakse kohalikest toormaterjalidest. Põhilisteks komponentideks on põlevkivituhk, looduslik liiv ja vesi.
Poorse struktuuri saamiseks lisatakse tootmisel alumiiniumipulbrit, mis kuumutamisel tekitab gaasi ja täidab materjali pooridega. Tootmine toimub metallvormides. Pärast segu eelkivistumist lõigatakse massiivid terastraadiga vajalikes mõõtmetes plokkideks. Lõpliku tugevuse saavad plokid töötlemisel autoklaavis.
Plokkide valmistamise uus tehnoloogiline liin on plokkide omadusi oluliselt parandanud. Tagatud on suurem lõiketäpsus, mille tulemusena on plokkide mõõtmete hälbed väiksemad. Tänu saavutatud tihedusele ~ 500 kg/m3 on paranenud plokkide soojusisolatsioonivõime.
Poorbetoon on kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis ja kaheksa korda parem kui tavaline raske betoon . Plokid on mõeldud 2…3 korruseliste väikemajade ehitamiseks, vaheseinteks muudel ehitustel.
Autoklaavitud kergbetoonplokkidest seinad ( Aeroc, Siporex ).
Autoklaavitud kergbetoon on 1920-30-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis leiutatud karastatud kergbetoon, mida valmistatakse ja kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses.
Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima . Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3.
Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm.
Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada.
Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu paigalduse lihtsusele. Armatuur on tsingitud ja koosneb õhukestest teraslehtedest (1,5 mm), mis on omavahel ühendatud peenikese traadiga. Murfor EFS on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks õhukestes liimvuukides. Plokkide pealispinda ei pea enam freesima uurdeid, armatuur mahub ära liimivuuki!
Betoon-õõnesplokkidest seinad
Nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks võib kasutada ka betoonist õõnesplokke ning fassaadikatte moodustamiseks fassaadikive, sealjuures plokkide ja kivide värvigamma on küllalt lai.
Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel.
Müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks tuleb ette näha deformatsioonivuugid – armeerimata müüritises max vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist.
Suurplokkidest seinad
Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus.
Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga.
Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus – 215 cm; silluste kõrgus on 40cm . Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti veel aknaaluseid madalaid 115 cm plokke. Plokkide suurus on ühtaegu nii eeliseks kui ka puuduseks. Eeliseks see, et vähem vuuke, vähem tööd ja vähem ka külmasildu. Puuduseks see, et suurplokkidest sein ei moodusta monoliitset konstruktsiooni nagu tellis- või väikeplokkmüür – püstvuukide täitmine ei seo veel plokke ühtseks tervikuks.
Suurpaneelseinad
Suurpaneelid võivad olla valmistatud :

betoonist

terasest

puidust
Betoonpaneelid :
Jagunevad:

välispaneelideks
siseseinapaneelideks

Sõltuvalt ehitise konstruktsioonist võib väliseinapaneelid jagada kolme gruppi:

ennastkandavd mittejäigastavad seinad;
kandvad jäigastavad seinad;
mittekandvad jäigastavad seinad.

Elementide maksimaalsed mõõdud on:

pikkus 12000 mm
kõrgus 3800 mm
max paksus 380 mm.

Konstruktsioonilt kujutavad välisseinapaneelid endast mitmekihilisi suurelemente - nn. sandwich -paneele. Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile vormipind, harjapind, värvitud pind, pesubetoonpind, klinkerplaatpind, tellisplaatpind, lihvitud mosaiikbetoonpind, klombitud pind ja looduskivipind.
Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm
betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm

Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega
Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed läbimõõduga 10 mm
Raudbetoonist siseseinade kasutusvaldkond sõltub konstruktsioonitüübist, mille järgi jagunevad nad kolme tüüpi:

kandvad siseseinad
sekstsioonide vahelised siseseinad
jäigastavad siseseinad

Siseseinade paksuse valikul on üldjuhul määravaks näitajateks heli- ja tulekindlus ning konstruktiivsuse nõuded, mõningatel juhtudel ka kandevõime
Teraspaneelid
Teraspaneelid kujutavad endast pikki kitsaid paneele. Paneelid paigaldatakse seina kas horisontaalses või vertikaalses jaotuses või nurga all.
Soojustuseks paneelide sees kasutatakse kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani. Sõltuvalt kasutatud materjalidest ja konstruktiivsetest lahendustest liigitatakse paneelid standard ja tulekindlateks paneelideks.
Teraspaneele kasutatakse põhiliselt tööstushoonete, aga ka ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Sellest tulenevalt on teraspaneelid kasutatavad karkasshoonete puhul, kus nad ankurdatakse kandekarkassi külge.
Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil:

poltidega läbi paneeli

kinnitamine surveplaatidega
Teraspaneelide vaheline vuuk:

paneel ;

vuugi tihendamine tihendus-
ribaga sisemises
sulundis;

välissulund reeglina
ilma tihendita, kuid võib olla projektikohaselt paigaldatud
Puitseinad
Puitseinte alla kuuluvad:

palkseinad
sõrestikseinad

Palkseinad
Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad:

püstpalkseinad - tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus.Sein on hea kandevõimega, kuid ei
ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda.

rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega ( massiivsem ), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada.
Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu - ja vormitäpseks töödeldud freespalke.
Looduslikud palgid peavad olema sirged , enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi : ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks.
Nurgad tapitakse - nurgaseotised:

pikknurk
lühinurk

Palgid seotakse omavahel salapulkadega e. karutappidega.
Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3..5% ava kõrgusest.
Rõhtprussseinad
Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, kuna elemendid on tehases täpselt ette valmistatud. Meil kasutatakse tavaliselt 8, 10 cm või 12 cm paksusi ühe- või kahekordse sulundiga prusse.
Puitsõrestiksein
Puitsõrestiksein on väikeelamute kõige lihtsamini ehitatav kandesein. Sõrestik koosneb vertikaalsetest postidest ja horisontaalsetest aluspuudest ning vöölaudadest. Ruumiline jäikus antakse kas diagonaalsete kaldtugedega sõrestikpostide vahel või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, OSB-plaat, kipsplaat vmt ).
Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder - nii rõht - kui ka vertikaalne laudvooder, tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt.
Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillaplaate, aga ka puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust.
Puitkilp- ja puitpaneelseinad
Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele.
Paneelide omavaheliseks ühendamiseks jäetakse paneelide otsasektsioonid üheltküljelt avatuks naelühenduse teostamiseks. Soojustusega täitmine isoleerimine ja katteplaatidega katmine toimub ehitusplatsil peale montaaži.
Välisseinapaneelide vahelised vuugid soojustatakse-tihendatakse peale paneelide paigaldust mineraalvilla või montaaživahuga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 39 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K2hkuTargaks Õppematerjali autor

Kokkuvõttev materjal seintest. Erinevad liigitused ja kirjeldused väikeplokkseinte ning tellisseinte kohta. Sillused.

sein sillus väikeplokk plokk kaarsillus lihtsillus kiilsillus kaarsillus silluse laius massiiveinad kergseinad tellisseinad seotis betoon-õõnesplokid

Sarnased õppematerjalid

118

pdf

Hoone osade Eksam

................................................................................. 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29

Eelarvestamine

pdf

Seinad

marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4 Looduskivi leiab ehituses peamiselt kasutust viimistluskivina. 2 Looduskivi Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist.

Ehitus

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1

Hoone osad

rtf

Seinad

ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid

Ehitus

docx

FIBO ploki kasutamine ehituses

......................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................

Ehituskeemia

doc

Müüritööd

laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta

Üldehitus

odt

Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga

võib toimida. 100 mm ja 150 mm laiused plokid laotakse alati täidetud vertikaalvuukidega. Laiemate plokkide puhul, kui kandvate seinte vahekaugus on 5-6 m ja koormused müüritisele on 15-25 kN/m võib vertikaalvuugid täitmata jätta. Horisontaalvuugid võib väikeste koormuste (15-25 kN/m) ja ploki laiusest alates 200 mm laduda õhkvahevuugiga. Kindlasti tuleb laduda täisvuukidega kõik tulepüsivust ja helipidavust nõudvad seinad. Piirangud Müüritise suurim lubatud saledus mördivuugiga ladumisel on 1/27 ehk 100 mm plokist võib ehitada kuni 2,7 m kõrguse seina.Kandvate seinte minimaalne laius võib olla 150 mm.Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm, siis saab paneelid toetada mõlemalt poolt seinale ja jääb piisavalt ruumi betooniga monolitiseerimiseks.Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi

Müüritööd

pdf

Fibo ploki kasutamine ehituses

...................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11 Kasutatud allikad ................................................................................

Ehituskeemia

Rohkem sarnaseid