väga tihti välisseintes mördi asemel hoopis liimi. Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil. Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on ka töökeskkond palju puhtam, samas maksab liim mördist rohkem. Sarrustamine Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et
Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. 25. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid? Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur ja plaadihaamrike. 26. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks? Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2).
oli sissevarisemise ohus juba 1950 - ndatel aastatel. Seoses 1997. aastal kiriku tornikiivri ennistamisega, kooripealse võlvistiku restaureerimine seiskus. Kuid 1998. aastal 11. mail alustati selle tööga uuesti. Kooriruumi ennistamise käigus demonteeriti ka lühter ja kantsel ning transporditi Tallinna restaureerimisele. Kiriku restaureerimistööd jätkusid 1999. aasta suvel, mil renoveeriti pikihoone vööndkaared ja tornialuse välismüüri müüritised. Loodame, et ka edaspidi jätkub vahendeid vanade kirikute korrashoiuks.
krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu- temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus
Aluspind peab pärast puhastamist olema tugev, puhas, kandev ja ilma nakkumist takistavate osakesteta. Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2).
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
KAKUD Kakkusid on kokku 133 liiki, enam kui 20 neist on ohustatuna võetud Maailma Punasesse Raamatusse. Pärast päikeseloojangut lõpetab enamik linnuliike toiduotsingud ja vaatab endale turvalise ööbimispaiga. Kakkude kohta see ei kehti, sest väga paljud neist lendavad jahile just hämariku saabudes. Jahti peavad nad pimedas, sest nad näevad öösel paremini kui päeval. Need varjuna liikuvad kütid avastavad saagi tänu oma suurepärasele nägemisele ja kuulmis...
3224 Raudbetoonist täisnurksed postid, 400x400mm 7 m3 5,8 815,04 76,31 6240 3225 Ümmargused monoliitbetoonist postid, 30/37 DN400mm 4 m3 9,7 306,17 1,2 126,1 1734 3226 Liftišaht 108 m3 53,2 49,85 33,8 9035 324 Müüritised 3241 Fibo kergblokkist šahti sein 150mm 54 m2 0,8 17,81 10,4 1524 326 Seinte puittarindid Ventilatsioonikorstende sein, puitkarkass 150x50mm, 3261 mineraalvill 150mm ja aurutõke 25 m2 1,9 17,95 24,7 1067 327 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon
322 Monteeritavast betoonist tarindid R/B postid(34tk., 0,3x0,3) 29,619 m3 R/B postide montaaz 29,6 m3 15 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik Monteeritavad siseseinapaneelid/tõsted autokraanaga 161,9 m2 324 Müüritised Liftisahti seina ladumine Columbia kivi 0,2x0,2x0,4m 615 m 325 Seinte elemendid R/B sandwich välisseinad/tõsted autokraanaga 1013,3 m2 väliseinaelementide montaaz 1013,3 m2 33 Vahe- ja katuslaed 332 Betoontarindid Talade montaaz autokraanaga 94,4 m3
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks pole sugugi haruldased rästaspetsialistid, mis on tingitud eelkõige sellest, et rästad ja kodukakk teevad oma pesa sarnastesse paikadesse, mistõttu kakul polegi tarvis teab kui kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja
see püsib 330 sekundit. Valguskiir- jalad valgussähvatuse poole. Näiteks guse intensiivsus väheneb võrdeliselt tekitab keskmine 100 kT tuumapom- kauguse ruuduga. Et valguskiirgus mi lööklaine isikkoosseisule vigastusi ei läbista läbipaistmatuid materjale, avamaastikul 3 km, soomukis 1,8 km kaitseb nende taha varjumine kahjus- ja varjendis 0,6 km raadiuses epitsent- tava toime eest. Kaitseks sobivad ma- rist. Kirjeldatud tuumapommi löök- dalad müüritised, plahvatuslehtrid, laine muudab soomukid 1000 meetri kraavid jne. ja autod 1700 meetri kaugusel epit- sentrist kasutuskõlbmatuks. Lööklaine umbes 50% plahvatu- se energiast. Ülehelikiirusega õhu- Läbistav (radioaktiivne) kiirgus mass liigub plahvatuskeskmest laia- umbes 15% plahvatuse energiast. Ra- li. Lööklaine kiirus väheneb kauguse dioaktiivne kiirgus (gammakvandid kasvades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
