Plokkmüüritised (0)

Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel.
TÖÖLIIGID
42-0290
Kulud ja meetodid
Oktoober 2005
1 (12)
Asendab kaarte  42-0082 ja 
42-0083
PLOKKMÜÜRITISED
Blocklaying
Harkkomuuraus
Juhendkaart  käsitleb  plokkvundamentide, 
-seinte ja -lõõride ladumist ning nende tööde-
ga seotud eel-, abi- ja järeltöid. Lisaks käsitleb 
juhendkaart  täisvalatavate  õõnesplokkseinte 
tegemist.
SISUKORD
Tööde kirjeldus
SEOS TEISTE TÖÖDEGA
Ajanormid
Taldmike valamine
Materjalide kulu
Vundamentide ladumine
Tööde teostamise kirjeldus
Alusvalu / süvendi täisvalamine
Materjalid
Välisseinte ladumine
Töövahendid, masinad ja seadmed
Vaheseinte ladumine
Tööohutus
Lõõride ladumine
Kvaliteedi tagamine
Kontrollülevaatused ja nõupidamised
Kasutusnäide
TÖÖDE KIRJELDUS
MÜÜRITÖÖDE ETAPID
Lähteolukord
Joonis kajastab tööetappe  ajalises  järjestuses.
Müüritise   alustarind  ja  vajalikud  kõrvaltarin-
did on valmis, kontrol itud ja heaks ki detud 
Eeltööd
ning  vastavad  koostatud  projektidele.  Ehi-
–  avakoosolek ja töökoha vastuvõtmine
tusplatsil on olemas tööks vajalikud  tarvikud , 
–  materjalide ja tööjooniste kontrollimine
masinad, seadmed ja materjalid.
–  materjalide ja masinate kohaletoimetamine
–  tööaegsed kaitsemeetmed
Abitööd
Lõpptulemus
–  materjalide ja
Plokkmüüritis on valmis. Töö on kontrol itud 
tööjooniste
Müüritööd
ja  tunnistatud  projektidele vastavaks.
kontrollimine
Vundamentide ladumine
–  materjalide
Seotud tööd
tööaegne
Välisseinte ladumine
Kütte-,  ventilatsiooni-,  vee-,  kanalisatsiooni-, 
teisaldamine
Vaheseinte ladumine
elektri- jm süsteemide paigaldamine, avad.
–  tööaegne
koristamine
Lõõride ladumine
–   töökaitse -
Brigaad
meetmed
Müüritööde  brigaadi  kuulub  kaks  müürsep-
Järeltööd
pa.  Mõõdistusbrigaad  ja  tel ingutööde  bri-
–  töökoha koristamine
gaad  on sageli eraldi.
–  seadmete äraviimine ja hoiulepanek
–  töökoha üleandmine
42-0290
Kulud ja meetodid
2
Vajalikud dokumendid ja joonised
Vajalikud dokumendid ja joonised
Projektdokumendid
– töökirjeldus
– ehitusprojekt ja ehitustööde projekt (joonised, arvutused jms)
Töödokumendid
– ehitusplatsi üldplaan
– kalenderplaan
– tõstetööde plaan
– tööjoonised
– ohutusmeetmed kukkumise vältimiseks
– tuletööde järelevalve projekt
– muud töödokumendid (mõõtmised ja dokumenteerimine )
Töö üleandmisprotokollid
– ülevaatusdokumendid
AJANORMID
Tööde loend
Ajanorm
Ajanorm  T3  on  tööaeg  inimtundides,  mis 
on  ette  nähtud  kvaliteetse  toodanguühiku 
Eeltööd
in-h/kord
in-h/m²
valmistamiseks (in-h/ühikule). Koguajanorm 
Teisaldamine
(T4) saadakse ajanormi  korrutamisel  lisaaja-
– kraanaga , traktoriga, teleskooptõstukiga
0,1
teguriga   TL3.  Lisaajategur   arvestab   tööde 
– käsitsi, lühike vahemaa
0,1
plaanimist, korraldust ja töötingimusi.  Plokk -
– käsitsi, pikk vahemaa
0,2
müüritööde lisaajategur TL3 on 1,10…1,30.
Ehitustellingud
0,2
Töölavad
0,05
Mõõtmine
in-h/suund
in-h/m²
– vundamendid
0,2
0,01
– välisseinad
0,6
0,04
– vaheseinad
0,6
0,04
– lõõrid
0,6 in-h/tk
Mördi valmistamine
in-h/kord
in-h/m²
Segumasinaga
– ühe soonega plokid
0,4
0,23
– kahe soonega plokid
0,4
0,47
– soojustusega plokid
0,4
0,4
– lõõr
0,1
Vundamendid ja välisseinad
in-h/ plokk
in-h/m²
– plokk 600 x u 300 x 200
0,05
0,41
– plokk 600 x 350 x 200
– ladumine, sarrustamine
0,045
0,37
– pumpvalu
0,08
Vaheseinte ladumine
in-h/plokk
in-h/m²
– plokk
0,05
– plokk 600 x 100 x 200
0,33
– plokk 600 x 150 x 200
0,37
– plokk 600 x 200 x 200
0,40
– õõnesplokk
0,03
0,25
Lõõride ladumine
in-h/jm
– lõõr
0,8
Järeltööd
in-h/kord
in-h/m²
Objekti koristamine, töövahendite puhastamine jm
0,4
0,02
Töömahu mõju
Müüritise pindala m²
50
100
200
400
800
Töömahu mõjutegur
1,10
1,05
1,0
0,95
0,90
Talvetingimuste mõju
Temperatuur °C
0…–2,5
–2,5…–7,5
–7,5…–12,5
alla –12,5
Tööaja pikenemine (%)
10
25
35
45
3
Kulud ja meetodid
42-0290
MUUTUVATE TINGIMUSTE MÕJU
Muutuja
Mõju ajanormile
Koguajanormi  määramisel  tuleb  arvesse 
võtta tabelis esitatud muutuvaid tingimusi.
Suurendab
Vähendab
Ilm
– lumi, vihm , pakane
Valgustus
– halb
– hea
Ehitusplatsi töökorraldus
– halb
– hea
Brigaadi kvalifikatsioon
– kogemusteta brigaad
– kogenud brigaad
– võõras brigaad
– tuttav brigaad
Avade arv
– palju
– vähe
Tarind
– eriline
Vahekaugused
– pikad
– lühikesed
Tarindi kõrgus
– tellingute vajadus
– vahelduv
– ühtlane
MATERJALIDE KULU
tk/müüri-m²
mört ,
mört
Materjali ülekulu
kg/plokk
kg/müüri-m²
Tellised 4…8%
kergkruus- ja be-
Mört 5…10%
toonplokid
ühe soonega
8,33
3,6
30
kahe soonega
8,33
3,6
60
soojustusega plokid
8,33
6,0
50
kergbetoonplokid, 
soonteta
laius 100 mm
8,33
0,72
6
laius 200 mm
8,33
1,14
9,5
laius 375 mm
8,33
1,68
14
TÖÖDE KIRJELDUS
Eeltööd
Töö alustamiseks vajalike eelduste loomine
1.  Enne  töö  alustamist  korraldatakse  ava-
koosolek, millel osalevad vähemalt töö-
lised ja juhid. Avakoosolekul arutatakse 
läbi plokkmüüritööde  ajakava , seadme-
te,  tööjõu,  materjalide  ja  tarvikute  kät-
tesaadavus,  projektid ,  kvaliteedinõuded  
ja tööohutus. Kontrollitakse  kraana  - ka-
Tööliste instrueerimine
vad projektidele.  Edasiste  töödega kinni 
sutuselevõtu- ja ülevaatusdokumentide 
2.  Töölistele  antakse  ülevaade  tööobjek-
kaetavad tarindid peavad olema valmis 
kehtivust.
tist  ja  sellel  valitsevatest  oludest  ning 
ning nende kohta peavad olema koos-
kasutatavatest   töömeetoditest.  Töölis-
tatud  kaetud  tööde  aktid.   Vastuvõtu -
Avakoosoleku teemad
tele  selgitatakse  tööetappide  ja  valmis 
ülevaatuse kohta koostatakse  protokoll , 
–  tööohutus
tarindi  kvaliteedinõudeid,  kvaliteedi  ta-
millesse  kantakse  võimalikud  vead  ja 
–  ehitusplatsi valmisolek, puudused, 
gamise  meetmeid  ning  töömeetodeid, 
puudused. Vead ja puudused kõrvalda-
mis tuleb kõrvaldada
objekti  ja  tooteid  puudutavaid  ohutus-
takse ning enne tööde alustamist  kont -
–  töö ajakava, seos teiste töödega, 
meetmeid. Veendutakse, et töölistel on 
rollitakse uuesti. Vajaduse korral võetak-
vahe-eesmärgid
vajalikud   isikukaitsevahendid   (näiteks 
se  tarvitusele  meetmed  ümbritsevate 
–  vajalikud materjalid ja seadmed
kiiver ja kaitseriietus).
tarindite  kaitsmiseks plokkmüüritöödest 
–  kvaliteedinõuded, kvaliteedi  
tulenevate kahjustuste eest. Veendutak-
tagamise meetmed
Töökoha vastuvõtmine
se,  et  taldmikule  on  paigaldatud  pro-
–  valitsevate olude mõju tööle ja 
3. Töökoha vastuvõtmisel kontrollitakse, kas 
jektis  ettenähtud   hüdroisolatsioon ,  mis 
võimalikud probleemid
eelmised  tööetapid  on  plokkmüüritöö 
takistab  kapillaarvee  tõusu  taldmikust 
alustamiseks   vajalikus   järgus  ja  vasta-
plokkmüüritisse.
42-0290
Kulud ja meetodid
4
Materjalide vastuvõtt ja ladustamine
4.  Võetakse  vastu  plokid  jt  materjalid. 
Vastuvõtmise  käigus  kontrollitakse  ma-
terjalide  kvaliteeti  ning   tarne   vastavust 
lepingule  ja  projektidele  (näiteks  tarni-
tud  materjali  kogus  ning  pakendite  ja 
kaitsete  seisukord).  Plokid  tõstetakse 
veokilt otse tööpiirkonda. Plokke, mörte 
ja muid tarvikuid ladustatakse ja käidel-
dakse   kaitsepakendis,  et  need  ei  saaks 
seismise  või  ümberpaigutamise  ajal 
kahjustada.
5.   Seatakse  valmis segusõlm ja teed mör-
di  transportimiseks.  Tagatakse  nõuete-
kohased  töötingimused,  seadmete  ja 
tellingute  korrasolek,  töökoha   puhtus , 
isikukaitsevahendite kättesaadavus ning 
vee- ja elektrivarustus .
Masinate ja seadmete kontrollimine
6.  Tööks  vajalikud  masinad,  seadmed  ja 
materjalid  toimetatakse   töökohale . 
Enne  masinate,  seadmete  ja  tellingute 
kasutuselevõttu  kontrollitakse  nende 
tehnilist  seisukorda  ja  sobivust  tööks. 
Enne  kraana  kasutamist  kontrollitakse, 
kas  kraana  kasutuselevõtudokumendid 
on kehtivad.
Töötingimused
7.  Töökohal   luuakse   niisugused  töötin-
gimused,  mis  võimaldavad  saavutada 
nõuetekohase kvaliteedi ja tööohutuse. 
Enne  töö  alustamist  tehakse  kindlaks 
valitsevate  ilmaolude  mõju  plokkmüü-
ritöödele. Tagatakse elektri- ja veevarus-
tus, piisav valgustus ja töökoha puhtus.
Mõõtmine
8.  Vundamendi asukoht mõõdetakse välja 
suundnööride järgi loodi abil või objekti 
mõõtpunktide järgi mõõdulindi või op-
tilise   mõõteseadmega.  Nurgapunktid 
märgitakse alustarindile. Nurgapunktide 
järgi  märgitakse  müürijooned.  Müüri-
joonte  märkimisel  tuleb  arvesse  võtta 
tarindi pinnaviimistluseks vajalikku varu.
9.  Valmis  kihilatid  seatakse  algkõrgusele. 
Müüri  vertikaalsust  ja  kihtide  kõrgust 
jälgitakse  kihilattide  või  juhtlaudade 
abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse 
kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil. 
Plokijaotuse  ja  kihikõrguste  märkimisel 
Kui   tellingutel   töötatakse  ning  nende 
otse kärust, sest mördikulu on tavaliselt 
tuleb  tähelepanu  pöörata  avadele,  et 
peal  hoitakse   ajutiselt   materjale,  peab 
väike.  Materjalide  transportimisel  tuleb 
plokikihi  ülemine   vuuk   ühtiks  ava   üla -
töötasapind olema vähemalt 1,2 meetri 
järgida  ohutusnõudeid.  Hoidmise  ja 
servaga.
laiune. Kui lisaks eelnimetatule veetakse 
ümberpaigutamise  kavandamisel  tuleb 
10.  Mõõdetakse  seinajoone  pikkus  ja  ava-
tellingutel käruga materjale, peab tööta-
tähelepanu pöörata plokialuse kaalule.
sid  arvestades  kavandatakse  plokkide 
sapind olema vähemalt 1,8 meetri laiu-
14.  Mört  valmistatakse  ehitusplatsil  kuivse-
paigutus  horisontaalsuunal. Püstitatakse 
ne.
gust või  liivast  ja sideainest või tuuakse 
avatoed  ja  muud  vajalikud   toed   ning 
12.  Töötasapinnad  peavad  olema  tööta-
kohale märgseguna. Mördi valmistus- ja 
suundlatid. Avatoed tehakse puidust või 
miseks  ja  liikumiseks  sobival  kõrgusel. 
ladustuskoht  tuleb  valida  nii,  et  teisal-
kasutatakse  reguleeritavaid  terastuge-
Töötasapindu  tõstetakse   müüritöö  
duskaugus oleks võimalikult väike. Mörti 
sid.
edenedes. Tõstmissamm  sõltub  näiteks 
valmistades  kantakse  respiraatorit.  Kui 
rajatavast  tarindist  ja  plokkide  kaalust. 
mört  tehakse  valmis  töökohal,  tuuakse 
Tellingutööd
Tavaliselt on see u 1,4…1,7 m.
kuivmört kohale kottides või ehitusplat-
11.  Töökohale  ehitatakse  aegsasti  tellingu-
sil olevast kuivsegupunkrist.
projektile  vastavad  tellingud  või  tööla-
Varustamine plokkide ja mördiga
15.   Märgmört   toimetatakse  objekti  mör-
vad. Tellingud  projekteeritakse  ja  ehita-
13.  Tellised ja mördinõud toimetatakse töö-
dipunkrist  või  seguautost  töökoha 
takse nii, et need on tugevad, jäigad ja 
kohale.  Mördinõud  asetatakse   müür -
mördinõudesse pumba või kraana abil. 
püsivad  kindlalt  paigal. Tellingutel  pea-
sepa   jaoks  sobivale  kõrgusele,  et  töö 
Veokist võib mördi lasta ka otse mördi-
vad alati olema nõuetekohased ja  turva -
poleks  liiga   koormav .  Madalaid  vunda-
nõudesse,  mis  toimetatakse  töökohale 
lised  töötasapinnad  ning  liikumisteed. 
mente   ladudes  võetakse  mört  sageli 
käru või kraanaga.
5
Kulud ja meetodid
42-0290
16.  Plokkide  lõikamiseks  ja  töötlemiseks 
kasutatakse  saagi,  kirvest  või  lõikurit. 
Sooned  tehakse tavaliselt nurklõikuriga. 
Plokke töödeldes kantakse respiraatorit, 
kaitseprille ja kõrvaklappe.
Plokkmüüritise ladumine
Töö alustamine
17.  Vundamendi ja seina ladumist alustatak-
se alati nurgast, mille koht ja kõrgus on 
välja mõõdetud ehitusplatsi asukoha- ja 
kõrgusreeperite  või  varem  märgitud 
teljemärkide  järgi.  Plokkide  paigutus  ja 
vuukide  laius  esimeses  plokikihis  sobi-
tatakse tarindi pikkuse ja avadega. Müü-
ritise  algkõrgus  on  välja  mõõdetud  ja 
märgitud kihilattidele või juhtlaudadele. 
Esimese mördikihi paksus sõltub algkõr-
gusest.
Plokkide ladumine
18.  Kui ploki laius on üle 200 mm, ei täideta 
mördiga kogu vuuki, vaid ainult  servad  
(nn õhkvahega vuuk). See tagab parema 
soojusisolatsiooni kui täisvuuk . Tavaliselt 
kantakse  mört  plokkidele  mördikelgu-
ga. Vundamendid laotakse tavaliselt kel-
luladumise meetodil.
19.  Soojustusega  plokkide  püstvuukides 
mörti  ei  kasutata.  Soojustusmaterjal 
paikneb plokis nii, et ploki  otstes  moo-
dustuvad   tapid   (ühes  otsas  10  mm 
emastapp  ja  teises  otsas  vastav   isas -
tapp). Tappide abil saab sobitada plokid 
tihedalt ja täpselt kokku.
20.  Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki-
de kohale kinnitatakse müürinöör, mille 
abil  saab   laduda   horisontaal-  ja   verti - 
kaalloodis  oleva  ning  õige  kõrguse-
ga  plokirea.  Tavaliselt  laotakse  plokid 
½-kivise  ülekattega.  Plokkide  lõplikuks 
paikakoputamiseks kasutatakse kummi-
haamrit.  Paikakoputatud   plokki   ei  tohi 
enam liigutada, sest liigutamine halven-
dab  ploki  ja  mördi  naket.  Pärast  ploki 
paigaldamist eemaldatakse vuugist väl-
junud liigne mört.
Sarruste ja müürisidemete paigaldamine
21.   Ladumise   käigus  paigaldatakse  plokk-
müüri   projektis   ettenähtud   sarrused . 
Sarrused  peavad  olema  puhtad.  Sarru-
sed  asetatakse  plokis  olevasse  soonde 
mördikihi  peale.   Sarruse   ümber  peab 
24.  Akna-  ja  uksepõskedes  paigaldatakse 
geks,  tõstetakse  sarrust  näiteks  naelte 
jääma   vähemalt  15  mm  kaitsekiht.  Sar-
igasse  vuuki  roostevabast   terasest  side. 
abil. Ava kohal ei tohi sarrust jätkata. Sil-
rusevarraste  jätkamisel  tuleb  lähtuda 
Plokkide töötlemiseks kasutatakse tava-
luse alumises kihis peab  sarrus   ulatuma  
materjali  läbimõõdust  ja  plokkide  sar-
liselt kõvasulamist saagi või ketassaagi.
vähemalt 300 mm ja ülemises vähemalt 
rustusjuhendist.
900 mm üle ava serva.
22.  Nurkade  kohal  tehakse  nurgaplokki 
Avade sildamine
28.  Plokkides  olevad  sooned  täidetakse 
kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve-
25.  Avade  sildamiseks  kasutatakse  projek-
plastse   betooniseguga.   Betoon   tihen-
raks ja asetatakse soonde. Soojustusega 
tis  ettenähtud  lahendusi  (sarrustatud 
datakse nii, et sellesse ei  jääks  tühimik-
plokkmüüritise   ladumiseks   on  olemas 
plokksillused,  raudbetoonsillused  või 
ke.  Samas  tuleb  tihendamisel  jälgida, 
spetsiaalsed  nurgaplokid  (parem-  ja 
profiilterasest toed).
et sarrus ei nihkuks  paigast . Plokksilluse 
vasakpoolne).  Sarrus  peab  ulatuma 
26.  Sarrustatud plokksilluse tegemiseks val-
toestuse võib tavaliselt eemaldada 1...2 
ristuvale  seinale  vähemalt  900  mm 
mistatakse  ajutine  tugitarind. Tugitarin-
nädalat pärast silluse tegemist.
pikkuselt .
dile laotud silluseplokkide otsavuukides 
29.  Laiade  avade  sildamiseks  võib  kasutada 
23.  Plokktarindid  (näiteks  välis-  ja  vahesei-
mörti ei kasutata.  Soojustatud  seinte pu-
mitmesuguseid  terasprofiile.  Kandepro-
nad)  seotakse  roostevabast  terasest 
hul kinnitatakse silluseplokkide välispin-
fiilide mõõtmed ja tüübi kavandab tarin-
müürisidemetega.  Müürisidemed  pan-
nale paberpinnaga polüuretaanplaadid.
di  projekteerija,  lähtudes  kasutatavatest 
nakse igasse vuuki. Teiste kõrvaltarindi-
27.  Plokksillus  tehakse  kahest  plokireast, 
plokkidest,  koormusest  ja  sil atava  ava 
tega   sidumiseks  paigaldatakse  vuuki-
mis  sarrustatakse  tööjooniste  kohaselt. 
laiusest. Terasprofiilid peavad toetuma ava 
desse projektis ettenähtud taridetailid .
Et sarrus plokis oleva soone põhja ei lan-
põskedele vähemalt 300 mm pikkuselt.
42-0290
Kulud ja meetodid
6
30.  Kui plokkmüüritistes olevad avad on  laiad  
ja  nende  kohal  on  suur  koormus,  silla-
takse avad tavaliselt raudbetoontalade-
ga.  Raudbetoontala valmistatakse alati 
tööjooniste kohaselt. Ava kohale tehak-
se   raketis ,  sellesse  paigaldatakse  sarrus 
ja raketis valatakse betooni täis.  Raudbe -
toontala  peab  toetuma  ava  põskedele 
nii  pikalt,  et  taluks  talale  langevat  sur-
vejõudu, kuid mitte vähem kui 300 mm 
pikkuselt. Kui kasutatakse monteeritavat 
sillust,  peab  ehitusplatsil  olema  silluse 
paigaldamiseks sobiv tõsteseade.
Deformatsioonivuugid
31.  Müüritise  mahukahanemise  ja  tempe-
ratuurist tingitud paigutuste tõttu tuleb 
plokkseinte  ja  -lõõride  maapealsetes 
osades  teha  deformatsioonivuugid 
sammuga  10...15 m ja maa- alustes  osa-
des sammuga kuni 20 m. Deformatsioo-
nivuukide tiheduse kavandamisel tuleb 
arvestada  müüritise  võimalikku  mahu-
kahanemist ja temperatuuri paigutust.
Vuukide viimistlemine
32.  Plokkseinad  laotakse  nii,  et   vuugid   on 
välispinnaga  tasa.  Puhasvuukmüüritise 
vuugid  viimistletakse  V-  või  U- kujulise  
vuukrauaga ja puhastatakse harjaga.
Lõõrid
Lõõri vundament
33.  Plokkidest laotav suitsulõõr koosneb sise-
misest lõõrielemendist ja välimisest lõõri-
plokist  ning nende vahele jäävast mine-
raalvil akihist.  Lõõr  laotakse  li kumatule 
kivivundamendile.  Lõõri  ja  vundamendi 
vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon.
Plokkide töötlemine
34.  Lõõriplokke  ja  -elemente  töödeldakse 
nurklõikuri  või  kõvasulamist  saega.  Üm-
marguste aukude tegemiseks võib kasuta-
da tavalist trel i (mitte lööktrel i) ja kõvasu-
lamist   puuri .  Lõõrielemente  töödeldakse 
nurklõikuri või kõvasulamist puuriga.
Tahmaluuk
35.  Sisemisse  lõõrielementi  tehakse  lõõri 
puhastamiseks   sobivasse  kohta   tahma -
luugi jaoks auk (tavaliselt alumise suitsu-
kanali  ühele  küljele  või  taha). Välimisse 
lõõriplokki  tehakse  avad  suitsukanali  ja 
tahmaluugi jaoks. Suitsukanali ava peab 
37.  Mörti  asetatakse  ka  esimene  lõõri 
pinnalt  eemaldatakse  liigne  mört.  Töö 
olema  vähemalt  60  mm  suurem  kui 
siseelement  või  suitsutoruga  element. 
käigus  kontrollitakse  lõõri  vertikaalsust 
ühendustoru, sest välisplokk ja ühendus-
Kontrollitakse  elemendi  paiknemist, 
ja horisontaalsust vesiloodiga. Vajaduse 
toru eraldatakse teineteisest 30 mm pak-
vertikaalsust  ja  kõrgust. Vajaduse  korral 
korral kasutatakse vertikaalsuse tagami-
suse mineraalvillakihiga. Tahmaluuk pai-
võib  panna  elemendi  alla  60  mm  pak-
seks juhtlauda.
gutatakse mõne  sentimeetri  võrra lõõri 
sused  paigalduslapid.  Kui  element  on 
40.  Paigaldatakse   mineraalvill   ja  jätkatakse 
põhjast kõrgemale ja vähemalt 50 mm 
liiga kõrge, võib üleliigse osa elemendi 
lõõri ladumist.
kõrgusele  põlevmaterjalist  põrandast. 
alumisest otsast nurklihvijaga maha lõi-
41.  Lõõr sarrustatakse projekteerija ja lõõri-
Luugi ees peab olema vähemalt 600 mm 
gata . Seda tuleb teha enne, kui element 
elementide tootja juhiste kohaselt.
vaba ruumi.
mördikihti surutakse.
42.  Lõõri  tegemisel  tuleb  jälgida,  et  vä-
38.  Lõõrielemendi  ümber  paigaldatakse 
limiste  lõõriplokkide   nurkades   ole-
Lõõri ladumine
mineraalvill.  Alumine  suitsutoru  ja  lõõ-
vad  sarruseaugud  jääksid  kohakuti 
36.   Kõigepealt  kaetakse lõõri alus u 15 mm 
riplokk  eraldatakse  teineteisest  30  mm 
ja  oleksid  vabad.  Sarrused  peavad 
paksuse  mördikihiga  ( müürimört   M 
paksuse mineraalvillakihiga. 
aukudesse  mahtuma  ja  jootebetoon 
100/500)  ja  surutakse  sellesse  välimine 
39.  Sisemise lõõrielemendi vuuki pannakse 
peab augud täitma. Plokivuugid pea-
lõõriplokk. Ploki horisontaalsust kontrol-
õhuke  kiht  tulekindlat  mörti.  Lõõriele-
vad olema tihedad, et jootebetoon ei 
litakse vesiloodiga.
ment  surutakse paika ja elemendi sise-
tungiks välja.
7
Kulud ja meetodid
42-0290
Suitsusiiber
43.  Suitsusiiber  paigaldatakse  lõõrielemen-
tide  vuugikohta,  tavaliselt  tulekoldega 
samasse   kihti.  Siibri  paigaldamiseks  te-
hakse  lõõrielementi  ja  isolatsioonivilla 
auk.  Augu  tegemisel tuleb arvesse võtta 
paigaldusvaru.
44.  Kui  on  vaja  paigaldada  ka  ülemine 
suitsulõõri  ühendustoru,  pannakse  see 
paika  ja  seatakse  paigalduslappide  abil 
õigele  kõrgusele.  Välimisse  lõõriplokki 
tehakse  piisava  suurusega  läbiviiguava. 
Läbiviik  ümbritsetakse  30  mm  paksuse 
mineraalvillakihiga.  Suitsusiiber  paigal-
datakse sobivasse kohta.
Korstnamüts
45.   Korstna  tippu paigaldatakse terasest või 
betoonist korstnamüts, mis kaitseb lõõri 
ülemist   otsa  sademete  eest.  Betoonist 
korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. 
Lõõri kuivamine
46.  Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 
nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast 
seda  alustatakse  ettevaatlikult  kütmist. 
Kuivamise  ajal hoitakse suitsusi ber lahti, 
et õhk saaks lõõris vabalt li kuda.
Laotavad raketiseplokid
Mõõtmine ja esimene plokirida
47.   Nivelliiri   abil  määratakse  kindlaks   tald -
miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese 
plokirea  algkõrguseks  on   taldmiku    kõr -
geim   punkt  +  5  mm.  Algkõrguse  järgi 
märgitakse kihilattidele suundnööri kin-
nitusmärgid (samm 200 mm).
48.  Kui  taldmik  on tehtud täpselt (pealispin-
na mõõtetäpsus  töömahu mõjutegur 0,97
Töö kavandamiseks tuleb arvutada tööjõuku-
lu ja tööetappide kestus ühekorruselises paa-
Tööjõukulu ja kestus
riselamus.  Vundamendimüüritisi  on  45  m².  
Vundamentide ladumine
ajanorm in-h/m²
töömaht m²
tööjõukulu in-h
Välisseinamüüritise pindala on 267 m², müü-
plokkide teisaldamine
0,01
45
0,45
ritises on 26  akent , 6 välisust ja müüritisel on 
4 nurka. Vundamendid ja välisseinad tehak-
mõõtmine
0,01
45
0,45
se kergkruusplokkidest.
mördi valmistamine ja  
0,40
45
18
kohaletoimetamine
müürimine
0,41
45
18,45
Kokku
37
Välisseinte ladumine
plokkide teisaldamine
0,01
267
2,7
mõõtmine
0,04
267
10,7
tellingutööd
0,20
267
53,4
mördi valmistamine ja  
0,40
267
106,8
kohaletoimetamine
müürimine
0,41
267
109,5
Kokku
283
Tööjõukulu kokku
37 in-h + 283 in-h
= 320 in-h
Töömahtu arvestav lisategur
0,97 x 320 in-h
= 310 in-h
Brigaadis on 2 töölist.  
Kestus = tööjõukulu
310 in-h : 2 in :8 h/vah
= 19,4 vahetust