treid tootva ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: toote müügihin d (P) = 40 000 USD, püsikulud (va amortisat sioon) ettevõtte S VC kohta (FC) = 500 000 USD VC FC aastas, muutuvku lud tooteühik u kohta (VC) = 20 000 USD (ühikule), investeeri nguks eraldatud summa (IO) = 3 500 000 USD, projekti eluiga = 5 aastat, nõutav tulunorm (s.o. diskonteer imismäär; projekti kapitali hind) 20%, turu-
töötasu alammäärale vastav summa. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu. Kaks töötasu arvutamise viisi (ehk palgasüsteemi): ajapalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on tööl oldud aeg; tükipalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on tooteühik või tööoperatsioon. Seadus eeldab, et pooled lepivad töötasus kokku. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või seda ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks: kollektiivlepingus ettenähtud töötasu, kollektiivlepingu puudumisel – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Pikal perioodil ei toimi kahaneva piirtootlikkuse seadus, selle asemel on olulise tähtsusega mastaabiefekt, sest puuduvad püsikulud. Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Kasvav mastaabiefekt esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma kogukulu väheneb toodangu koguse suurendamisel. Konstantse mastaabiefektiga kaasneb konstantne keskmine kulu ehk konstantne
c ATC b AVC f g a 0 h k n 69. TKF-i kohta on teada toodangu maht, firma kogukulu ja tooteühik hind Toodangu tooteühiku kogukulu kogutulu kasum piirkulu maht q hind p TC TR TP MC 0 200 100 0 -100 1 200 200 0 100 2 310
3 44 57 4 51 7 72 15 Arvtabel kilelt Piirkulu kõver 1) kuni tootmismahuni Q1 suudetakse kulutusi alandada, leitakse parim tehnoloogia 2) alates punktist A asub piirkulu jälle tõusule, s.t. iga järgnev tooteühik läheb kallimaks 3) toodangumahu veelgi suurenemisel alates punktist B hakkab PK järsult tõusma, sest toodangumahu suurenemine nõuab uusi kulutusi tehnoloogia osas. Piirtulu kõver PT kõver langeb kahel põhjusel: 1) kuna nõudmise kõver langeb, peab
puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. -Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Töötasu arvutamise viis: peab sisalduma töölepingu kohustuslikus dokumendis ajalooliselt on välja kujunenud kaks töötasu arvutamise viisi: -ajapalgasüsteem töötasu arvutamise aluseks on tööl oldud aeg -tükipalgasüsteem töötasu arvutamise aluseks on tooteühik või tööoperatsioon praktikas kasutatakse ka segasüsteemi Palgamäär on palk, mis on töötajale ette nähtud kindlaksmääratud ajaühiku eest, see on ühtlasi ka põhipalk ja töötaja peab selle aja jooksul täitma oma tööülesandeid. Tuleb kindlaks määrata töölepingus ning olema garanteeritud nendel tingimustel, mis kokku lepiti. Alammäär on kirjas seadusega ka, sealt alla ei tohi panna. Palgamäära saab muuta poolte kokkuleppel või siis kui alammäära tõstetakse näit
Seda asjaolu väljendab allapoole kaldu keskmise tulu kõver, mis on ühtlasi ka nõudluskõveraks. Monopolist langetab tootmisotsuse punktis kus piirkulu joon lõikub piirtulu joonega. See määrab tootmismahu ning hinna saame nõudluskõveralt. 6 Joonis 3.3. Hind ja kogus monopoli korral. Konkurentsiturule vastav lahend oleks meil Joonisel 3.3. piirkulu kõvera ja keskmise tulu kõvera lõikepunkt, s.t. kogus, mille puhul viimane tooteühik ikkagi ei tooks veel tootjale kahju, kuid hind tarbijale oleks madalam ning tootmismaht suurem. Kõrgema hinna ja väiksema tootmismahu puhul teenib tootja antud tingimustel monopoolset kasumit. Monopolide reguleerimise idee üldisel kujul seisnebki selles, et mõjutada neid aksepteerima lahendit, mis oleks analoogiline konkurentsituru tingimustele. **17.Positiivsed ja negatiivsed välismõjud. Tooge kaks konkreetset näidet mõlema kohta.
Erinevate töötajate rühmade suhtes võib kohaldada erinevaid palgasüsteeme. Palgasüsteem peab arvestama: · Töötulemusi · Töö efektiivsust · Töötingimusi · tagama T-te huvi töö efektiivsuse vastu Ajalooliselt on välja kujunenud ajapalgasüsteem, mille arvestuse aluseks on tööl oldud aeg ja nõutava töö hulk. Kasutatakse siis, kui töö täpsem normeerimine ei ole võimalik või otstarbekas. Konkreetne, ei motiveeri eriti. Tükipalgasüsteem arvestuse aluseks on tooteühik või tööoperatsioon, mis vastab TA poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Tuleks välja tuua kuupalgamäär. Tükitöö määra saab TA ühepoolselt muuta, aga mitte kuupalka. Motiveerib, kuid arvestamine on keerukas. Mõlemat saab kombineerida preemiasüsteemidega (lisatasudega). TA otsustada, kumma valib. Töö tasustamine eritingimustes: · lisatöö tasustamine lisaks tööülesannetele tööaja piires · ületunnitöö tasustamine
10 krooni; 2) p = 7,50 krooni; 3) p = 5,50 krooni. Tabel seminari all 34. Vasta järgmistele küsimustele. Mis kajastab joonisel 1. kasumit maksimeerivat kogust ja selle hinda? 0n; 0e 2. firma keskmist muutuvkulu optimaalse koguse korral? an 3. firma kogukasumit optimaalse koguse korral? ecbf 4. firma püsikulusid optimaalse koguse korral? fbag 5. firma lühiperioodi pakkumiskõverat? MC h ja edasi c-st 35. TKF-i kohta on teada toodangu maht, firma kogukulu ja tooteühik hind Tabel Vasta järgmistele küsimustele: 2. Milline on firma optimaalne toodangu maht? 4 3. Kas hind ja piirkulu on sel tootmistasemel võrdsed ? Jah, sest p = MC 4. Kui tooteühiku hind langeb 50 kroonile, kas firma siis jätkab või lõpetab tootmise? Lõpetab, sest p = MR < MC ja on seda igal tootmistasemel 5. Milline oleks minimaalne hind, mille korral firma tootmist jätkaks? 100 Tee õige valik! 36. Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR)
majandusaasta aruanne - (TLS § 5 lg 1 p 5, §§ 30 ja 31) 6.3 Töötasu arvutamise viis - peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis - ajalooliselt on välja kujunenud kaks töötasu arvutamise viisi (ehk palgasüsteemi): o ajapalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on tööl oldud aeg min kord kuus palgapäev o tükipalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on tooteühik või tööoperatsioon NB! 3-2-1-6-08: tükitöö puhul ei pea tööaega arvestama (õppejõule ei meeldi. 2008 otsus töötaja töötas Soomes ja Rootsis, pani kokku näidispalkmaju, ajakava, mis kp peavad majad valmis olema, T pidas ise arvestust, tegi ka aruandeid majade valmise osas, aga kuna T tähtajad olid ebamõistlikud
annaabi.ee 
