Majandusteooria arvestustestid (1)

Arvestustest 1.1. 
 
1.  Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud  võimalusest . 
Tõene 
2.  Majanduskasv  nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 
3.  Majandusteadus  on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub 
eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. 
Tõene 
4.  Majandusteooria  on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis 
seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 
5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info 
alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 
6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks  eelduseks  on täiusliku informatsiooni 
olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik  mobiilsus . Tõene 
7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise  majandusteadlane   Alfred  
Marshall. Tõene 
8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri 
peal. Tõene 
9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 
10.  Ratsionaalne  on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. 
Tõene 
11.  Ratsionaalsus  on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 
12. Ressursside piiratuse  kontseptsioon tähendab seda, et kõik  majandussubjektid ei saa 
alati  pangast  laenu. Väär 
13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise  piiril  ühiskonnale kõige 
kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 
14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge  põhjusel , et ressursid on piiratud. 
Väär 
15. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele  Šoti   filosoof  ja 
majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene 
 
Arvestustest 1.2  
 
1.  Majandusteadust ( economics ) võib defineerida kui teadust, mis seletab:  valikuid , mida 
me teeme puutudes kokku nappusega. 
2.  Kui  turud  on efektiivsed, siis ressursid kasutatakse seal, kus nad on hinnatud kõige 
kõrgemalt. 
3.  Kui me  liigume  piki väljapoole kumerduvat võimaliku tootmise piiri (vaata joonist), 
tootes  rohkem takosid ja vähem pitsasid, takode  alternatiivkulud  suurenevad. 
4.  Majandusteaduse põhiline ülesanne on aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm 
toimib. 
5.  Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri 
alternatiivkulud lobsterite  pakkumisel  ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on 
õige v.a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel. 
6.  Kui majandus kasvab, siis: võimaliku tootmise piir nihkub väljapoole. 
7.  Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. inimeste oskused, inimeste raha ja 
firmade raha. 
8.  Vicki toodab momendil  punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a 
punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on sama. 
9.  Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. 
Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria 
toodab särke. 
10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 
11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite 
kasvatamisel , kui tema alternati vkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti 
tomatite kasvatamisel. 
12.  Kapital  on  hüvis , mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 
13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil  kummalgi  on 
suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete  kombinatsiooni , mis 
asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 
14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on 
ebaefektiivne. 
15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud 
teenida tööd tehes. 
16. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab otsustamist sel e üle, kas teha midagi 
ühiku võrra rohkem või vähem.  
17. Kui te ostate purgi cocat, siis: mõlemad võidate. 
18. Nappus on olukord, mille puhul vajadused ületavad neid rahuldavaid ressursse. 
19. „ Ceteris   paribus “ tähendab: muude tingimuste samaks jäämist. 
20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi 
teise toote vähem tootmist. 
21. Beti sööb lõunaks takosid.  Piirkasu , mida Beti saab teise tako söömisest on maksimum 
summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest. 
22. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui 
pliiatsite piirkasu on võrdne pliiatsite piirkuluga. 
23. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: üüri piirmäär ( lagi ) vähendab elamispinna 
kättesaadavust. 
24. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6  pitsat  ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat 
ja 18 pirukat.  Andil  on suhteline eelis pitsade valmistamisel. 
25. Nappus (scarsity) kasvab, kui: vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke 
ressursse. 
26. Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks: mida, 
kuidas, millal, kus ja kes. 
27. Kui tootmine on efektiivne, siis me seisame  kompromissi  ees ja kaasnevad 
alternatiivkulud. 
28. Võimaliku tootmise piir (Production possibility frontier ) eraldab toodete ja teenuste 
kogused  mida on võimalik toota  nendest , mida ei ole võimalik toota. 
29. Kui õpperaamatute hinnad kasvavad oluliselt, ostate raamatuid vähem ja vahetate neid 
omavahel sõpradega. 
30. Majandusteadlased teevad  edusamme :  luues  ja testides majandusmudeleid. 
31. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): kui üks kalapüügipaat 
vähendab püüki,  kalavarud  suurenevad. 
32. Kui toodang isiku kohta kasvab: elatustase tõuseb. 
33.  Makroökonoomika  on õpetus: rahvuslikust ja globaalsest majandusest. 
34. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on turud ja 
omandiõigus . 
35.  Harri  võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite 
ilma, et  teeks  vähem paadisõite. Harri toodab seespool oma võimaliku tootmise piiril. 
 
Arvestustest 2.1  
 
1.  Ühikelastse  nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja  tulude muutust. 
Tõene 
2. Nõudmise pikaajaline  proportsionaalselt  suurem kasv võrreldes pakkumisega viib 
tasakaaluhinna  (pikaajaliselt) üles. Tõene 
3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 
4. Hüvise pakkumise  hinnaelastsus  sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. 
Väär 
5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas  / %-muutus hüvise koguses. Väär 
6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 
7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne  sõltuvus  hüvise hinna ja 
nõutava koguse vahel. Tõene 
8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse  harusse  juurde ja  pakkumiskõver  nihkub 
paremale. Tõene 
9. Müüja  kogutulu on suurim punktis, kus  elastsus  = 1. Tõene 
10. Hüvise  nõudluskõver  on ülielastne (ε= lõpmatu ) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja 
luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 
11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 
12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne  sõltuvus  hüvise hinna ja 
pakutava koguse vahel. Väär 
13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab 
pakkumiskõverat vasemale. Tõene 
14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab  defitsiidi  ja 
spekulatsiooni. Väär 
15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene 
 
Arvestustest 2.2 
 
1. Oletame, hüvise Z nõudlus  kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et  hüvised  Z ja 
Y on: täiendkaubad. 
2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: 
Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 
3.  Internetioksjonid  on hea näide: efektiivsest turust. 
4. Kui tulude kasvades  nõudlus  kohvile langeb, on kohvi:  normaalkaup . 
5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk 
sõltub: tulust ja rikkusest. 
6. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks:  pangad ja ehitusühistud 
konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki. 
7. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, siis hüvised 
on: asenduskaubad. 
8. Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta: See kõlab kui „ laissez  faire“ majandus. 
9. Nõudluskõver on  tuletatud tingimusel, et konstantsed on: tulu, maitse ja teiste hüviste 
hinnad. 
10. Alljärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele: Kui kalkulaatorite hind tõuseb, 
suureneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus. 
11. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: CD-de hinna muutus. 
12. Nõudluse seaduse kohaselt: Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb. 
13. Milline järgnevatest väidetest on õige: Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus 
tasakaaluhind  on kõrgem. 
14. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik  konkurents “  situatsioonile , mil kõik tootjad on 
hinnavõtjad . 
15. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt  juhitud  plaanimajandusele: Tootmise otsused on 
tsentraliseeritud. 
16. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide langes. See põhjustab arvutite: 
pakkumise kasvu.  
17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see  seletatav : Pepsi hind on 
tõusnud. 
18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist 
asendusefektiga. 
 
Arvestustest 3.1 
 
1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted 
kõikide kaupade puhul. Tõene 
2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil 
hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 
3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 
4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 
5.  Kogukasulikkus  saavutab maksimumi seal, kus  piirkasulikkus  = 0. Tõene 
6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud 
kasulikkust. Tõene 
7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 
8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise  suurendamine  on 
võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur 
kogukasulikkus). Tõene 
9. Tarbija  lisakasu  tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 
10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti  alaneb  iga hüvise 
puhul. Väär 
 
Arvestustest 3.2 
 
1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku 
korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 
2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui 
nad tegelikult maksavad. 
3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 
4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on 
toodud andmed X ja Y koguste ja  piirkasulikkuste  kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva 
X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 
5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: 
piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 
6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna 
tõusust ja kauba N hinna langusest. 
7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 
8. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, 
B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €. Tarbijal on 26 €. Et oma kogukasulikkust 
maksimeerida, ostab ta: 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 
9. Tarbija  ratsionaalse  käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: 
kogukasulikkust. 
10.  Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud 
sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 
11. Tarbija valikuteooria eeldab, et kõiki nimetatuid (tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust, 
tarbijatel on piiratud sissetulek ja tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad 
kasulikkust). 
12. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse 
maksimeerimiseks osta: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 
13. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis 
on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on 
maksimaalne kui ta ostab: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y. 
14. Ükskõiksusväli kajastab seda, et koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad  ÜKK -d 
annavad tarbijale suurema kogurahulolu. 
15. Hinna tõustes nihkub eelarvejoon vasakule. 
16. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis kauba K hind on tõusnud. 
17. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis 
on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija  rahasumma  
vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: 2 ühikut 
hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y. 
18. Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. 
19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 
20. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku 
piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. 
Järelikult: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. 
21. Sissetulekute suurenedes nihkub eelarvejoon paremale. 
22. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis) kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 
2€. 
23. Piirkasulikkus: väheneb tarbimise kasvades. 
24. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad 
on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. 
Järelikult: peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem. 
25. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade 
A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et oma kogukasulikkust 
maksimeerida, ostab ta: 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C. 
26. ÜKK on negati vse tõusuga ja  kumer  koordinaatide alguspunkti suhtes. 
27. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis ostab tarbija rohkem kaupa J 
ja vähem kaupa K. 
28. Asendamise piirmäär väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole  liikuda . 
29. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonis): nihutab EJ 
paremale. 
30. Tarbimise tasakaal on (vaata joonist) punktis K. 
31.  Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud 
ühikute arv kasvab. 
32. Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata 
joonist) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 
33. Tarbijal on 20 €, mille ta  kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii  kaubast  K kui kaubast L 
saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: ei ole võimalik kindlaks teha, kas 
tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei. 
34. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: MUA / PA 
= MUB / PB 
35. Alljärgnevast on korrektne: kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus 
suureneb. 
36. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse 
summat . 
37. Alljärgnevast on õige: EJ on negati vse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga 
ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. 
38. Piirkasulikkuse all mõistetakse: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava 
kaubaühiku. 
39. Asenduse piirmäär näitab: tarbija soovi  asendada üks hüvis  teisega ni , et kogukasulikkus 
ei muutuks. 
40.  Ükskõiksuskõver  näitab: kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale 
ühesugust rahulolu. 
41. Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi  turuhind on 25 €, siis: 
*Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null tegelt ÕIGE 
*Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null (moodles õige) 
42. EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis) 
*Pc /Pd tegelt ÕIGE 
*½ (moodles õige) 
43. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: 
*on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka 
väiksem ja väiksem tegelt ÕIGE 
*on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka  suuremaid  ja suuremaid ressursikoguseid, et toota 
täiendavat kogust (moodles õige) 
44. Asendamise piirmäär mõõdab 
*tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega  selliselt , et tema kogukasulikkus ei muutu 
tegelt ÕIGE 
*kahe kauba hindade suhet (moodles õige) 
 
 Arvestustest 4.1  
 
1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka 
omavahendite  alternatiivkulu. Tõene 
2.  Monopol  erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul 
konkureerivad omavahel monopolid. Väär 
3. Piirproduktitulu =  piirprodukt  × hind. Tõene 
4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide 
jada. Tõene 
5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu  juurdekasvu ühe täiendava muutuva 
tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 
6. Optimaalne  tootmismaht  leitakse seal, kus  piirkulu =  piirtulu , ja seda sõltumata 
konkurentsi  vormist . Tõene 
7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase  palgatud töölise piirkulu võrdub 
talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 
8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. 
Tõene 
9. Püsivad tootmistegurid (ja  püsikulu ) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 
10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents,  oligopol  ja 
monopol. Väär 
 
 
Arvestustest 4.2 
 
1.  Firma otsesekulud olid  22000  €.  Intressimäär  oli 10%. Firma omanik oleks mõnes 
teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud 
oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500  
2.  Alljärgnevast on püsikulu:  maamaks  
3.   Mastaabisääst  ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 
4.  Alljärgnevast on õige?  piirkulukõver  lõikub keskmise  kogukulu  kõveraga viimase 
miinimumpunktis. 
5.  Kahanevate tulude seadus hakkab toimima  kui palgatakse: kolmas  töötaja . 
6.  Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud  
7.  Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid :  firmale  kuuluvate seadmete 
amortisatsioonieraldised. 
8.  Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike 
muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut  (MC kõvera allapoole 
nihkumise, ATC kõvera allapoole nihkumise ja AVC kõvera allapoole nihkumise) 
9.  Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: kohalik  kohvik  palkab kaks uut kondiitrit. 
10. Kuuenda  töötaja  piirprodukt on: 15 ühikut. 
11. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu  pikal  perioodil ja tema keskmine kogukulu 
väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga. 
12. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): põhineb eeldusel , et kõik ressursid on 
muutuvad. 
13. Kui on teada, et firma  püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris 
paribus): suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. 
14. Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul 
isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: sellisel juhul  saavutatakse  võimalik toodang 
minimaalsete  kuludega . 
15. Oletame, et siis, kui firma toodab 10 tihikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: 
firma TC = 270  
16. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, 
makstud üür kujutavad endast: alternatiivkulusid. 
17. Kui firma töötajate  palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad 
tõusevad ülespoole. 
18. Mastaabisääst võimaldab selgitada: miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-
kujuline. 
19. Firma  maksimiseerib :  kogukasum  
20. Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. 
21. Keskmine  produkt  on maksimaalne, kui on palgatud: kaks töötajat  
22. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema 
keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on 1250 
23. Alljärgnevas on õige: Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, 
samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negati vse tõusuga. 
24. Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: nihkub vasakule, 
koordinaatide alguspunkti suunas. 
25. Iga punkt isokvandil on: ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud 
tootmiskoguse. 
26. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: firmal pole piisavalt aega, et 
muuta palgatud töötajate arvu. 
27. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule 
tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: saab olla 5 efektiivset ettevõtet. 
 
28. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: mastaabieffekti. 
29. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis 
võib väita, et: tegemist on mastaabisäästuga. 
30. Reegel MR=MC on kasutatav: nii lühi- kui ka pikaajalises käsitluses. 
31. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: firma peab 
lühiajaliselt  sulguma. 
32. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: 
*piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse  täiendavaid  muutuv-
ressursside ühikuid tegelt ÕIGE 
* on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline (moodles õige) 
33. Firma minimaalne kogus suurtootmisel 
*on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne tegelt ÕIGE 
* saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga (moodles õige) 
 
Arvestustest 5.1 
 
1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 
2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 
3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 
4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri  turgudel . 
Tõene 
5. Oligopol toodab kas  diferentseeritud  või unifitseeritud kaupa. Tõene 
6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 
7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 
8.  Kartell  võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 
9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse 
suurusega. Väär 
10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt. Väär 
 
Arvestustest 5.2  
 
1. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol. 
Väär 
2. Monopol pakub unikaalset kaupa. Tõene 
3.  Kartellilepe  võimaldab oligopolidel käituda  monopolina . Tõene 
4. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa. Väär 
5. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale. Tõene 
6. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on 
maksimaalne. Väär 
7. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Tõene 
8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene 
9. Monopson on ainuostja. Tõene 
10. Oligopoolne  turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär 
 
Arvestustest 5.3 
 
1.  TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: AVC - kõverast üleval pool asuval 
MC – kõveral. 
2.  Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Kui keskmised kulud pidevalt alanevad 
toodangumahu kasvades. 
3.  Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: Nõudluse kõver on negati vse tõusuga. 
4.  Monopolisti ja ja  ühesuguste  kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et 
monopolisti: P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem. 
5.  Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vajadusest omada turul 
ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule. 
6.  Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade  sisenemine  turgu kõige enam 
raskendatud: Harilik monopol. 
7.   Alljärgnevatest  väidetest vastab tõele: TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja 
täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negati vse tõusuga. 
8.  Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliselt, sest: Leiavad aset kõrged 
sisenemisbarjäärid. 
9.  Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiajaliselt: Olla suurem või väiksem kui АТС. 
10. Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Ei reklaami oma toodangut 
11. Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate 
kuludega on positiivse tõusuga. 
12. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Р = AFC 
13. Monopolisti toodangu nõudluskõver on: Vähemelastne kui TKF nõudluskõver. 
14. TKF-le hind on võrdne: AR=MR=TR/Q 
15. MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber  formuleerida  kui Р=МС, sest: Toodangu iga 
täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses. 
16. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, 
mille puhul kehtib: MR = MC 
17. Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: Kõrgema hinna ja toodab vähem kui 
TKF-ga haru. 
18. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Hind ja piirtulu on kõikide 
toodangumahtude korral võrdsed. 
19. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne 
minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC. 
 
Arvestustest 6.1 
 
1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba  ajaga . Väär 
2.  Inimkapital  on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. 
Tõene 
3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 
4. Tööturu makroökonoomiline  käsitlus  keskendub tööjõu pakkumisele ja  nõudlusele . Väär 
5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik 
täpselt määrata. Väär 
6. Kui tööjõu pakkumise  elastsuskoefitsient  on 0,2 siis see tähendab, et 10%  palgatõus  
tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 
7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi 
pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 
8. Töötajate  diskrimineerimine  toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse 
mittepuutuv  personaalne  omadus. Tõene 
9. Kui  tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab 
kahanema. Tõene 
10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene 
 
Arvestustest 6.2 
 
1. Turu puudulikkused on:  tootmisressursside  ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete 
vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 
2. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist  lahtisaamine . Väär 
3.  Milton  Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi 
kukkuda. Väär 
4. A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv   maksumäär  
ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Tõene 
5. Heaolumajanduse teooria  arvestab  lisaks pareto-efektiivsuse kriteeriumile ka 
ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas. Tõene 
6.  Kaudsete  maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Tõene  
7. Otseste maksudega maksustatakse tulu  teenimist . Tõene 
8.  Kuznets ’i hüpoteesi kohaselt tähendab  turumajandus  automaatselt ebavõrdsuse 
jätkuvat kasvu. Väär  
9. Positiivse välismõjuga hüvist valitsused  doteerivad , negatiivse välismõjuga hüvist 
maksustavad. Tõene  
10.  Erahüvis  erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või 
tootmisel) välismõju. Väär  
 
Arvestustest 6.3 
 
1. Maa  kogupakkumine : on absoluutselt  mitteelastne . 
2. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: MRP = MRC 
3. Töö pakkumise kõvera positiivse  kalde  põhjuseks on: kasvavad alternatiivkulud vabast 
ajast loobumisel. 
4. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult : nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse 
5. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus , sõltub: kõigest 
ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 
6. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. 
Võib väita, et firma: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. 
7. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne  monopol, töötasumäär: ei ole täpselt 
määratletav. 
8. Firma töö nõudluse kõver: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse 
seadusest. 
9. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: väärtust, mille võrra täiendava 
töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu. 
10. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: täielikult elastse töö 
pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega. 
11. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi 
võrdsustades: ressursi hinna ja MRP. 
12. Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui  homme , on aluseks: nüüdisväärtuse 
mõistele. 
13.  Majandusrent : kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne.  
14. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 
€.  Seadmega  teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne  intress  
(%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: 20 
15. Kui  tööandja  on monopson, siis: töö pakkumise kõver omandab positi vse tõusu ja MRC – 
kõver on sellest kõrgema. 
16. Kui maa toob iga-aastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna 
(intressi) puhul kujuneks: 50 000  
17. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks 
intressitulu  moodustab: 14490 
18. Monopson: vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta 
madalamat  töötasu . 
19. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: tõstes 
li kmete tööviljakust  
20. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: MRP ületab 
töötasumäära. 
 
Arvestustest 7.1 
 
1. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. Väär  
2. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. 
Väär  
3. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste 
vajaduste rahuldamisega. Tõene  
4.  Vaestel  inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. 
Tõene  
5. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. Väär  
6. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. Väär  
7. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese 
majanduslikku olukorda. Tõene  
8. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. Tõene  
9. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. 
Tõene  
10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. Väär  
 
Arvestustest 7.2 
 
1. Välistulud ilmnevad siis, kui:  kasud  toodangu tarbimisest on suuremad, kui seda saavad 
toodangu vahetud tarbijad. 
2.  Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: kõik ülejäänud variandid on õiged. 
3. Ühiskondlikud hüvised on need, mis: eristuvad nende mittevälistatavuse ja 
mitterivaalsusega üheaegselt. 
4. Alljärgnevast ei kujuta endast  väliskulu : kaitsepookimine. 
5. Allpooltoodust ei ole turutõrkeks: oluline erinevus tuludes.  
6. Erakulud langevad ühiskondlike kuludega kokku, kui puuduvad välistulud. 
7. Ühiskondlikke kaupu pakutakse: kas ri gi või eraõiguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste 
alusel . 
8. Pareto- parendus  leiab aset siis kui ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra 
halvenemist. 
9. Pareto-efektiivsus – see on majanduse seisund, mille korral ei ole võimalik pareto-parendus. 
10. Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega täiuslik konkurents. 
11. Riik kehtestab korrigeerivad  maksud  juhul, kui: ühiskondlikud kulud ületaks erakulusid. 
12. Teine parim parendus seisneb: saavutada selline ri klik  regulatsioon , et  hälbed pareto-
efektiivsest oleksid minimaalsed  
13. Välised kulud ilmnevad siis, kui: hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab  
14. Tarbimise efektiivsuse  tingimuseks  kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: MUX/MUY = 
PX/PY  
15. Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel: SMRT = SMRS  
16. Asenduse  piirmääraks  on: hüviste hulk, mil e võrra tootja peab vähendama ühe hüvise 
tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks. 
17. Ressursside efektiivne  paigutus  firmade vahel saavutatakse siis, kui:   
Vali üks:  
a. MRTSC = MRTSD = ... = MRTSN  
b. (MСx /MСy)C = (MСx /MСy)D = ,…; = (MCx /MCy)N  
c. kõik loetletud tingimused  VALE 
d. (MPx/MPy)С = (MUx/MUy)D = ,…; = (MUx/MUy)N  
18. Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: MСX/MСY = 
PX/PY  
19. Väliskulu probleemi ei suuda lahendada:   trahvid . 
20. Coase teoreem : väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate 
probleemide lahendamiseks.