3. Tarbija eelarvejoone EJ (BL) tõusu muutumise põhjuseks on muutus (1 kuni 4 õiget vastust): d) ühe või mõlema tarbitava kauba ühikuhinnas, kui need ei muutu täpselt samas proportsioonis (ühepalju); 4. Piirkasulikkus MU on: d) kogukasulikkuse TU muut (täiendav TU), mis saadakse ühe (täiendava) kaubaühiku tarbimisest 5. Kui tarbija on allpool oma eelarvejoont EJ, siis ta:a) ei kuluta kogu oma sissetulekut (eelarvet) kaupade ostmiseks 6. 7. Tüüpiline ükskõiksuskõver ÜKK on positiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes; V.: Vale 7. 8. Hüvise hinna muutuse koguefekt kujuneb asendusefekti ja sissetulekuefekti koosmõjul; V.: Õige 8. 9. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist (kirdes) ükskõiksuskõver ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10. Asendamise piirmäär MRSXY mõõdab tarbija valmisolekut asendada
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. O...
Küsimuse tekst Alljärgnevast on korrektne: Vali üks: a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c. kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel d. kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema Küsimus 10 Küsimuse tekst Sissetulekute suurenedes nihkub Vali üks: a. eelarvejoon paremale b. ükskõiksuskõver vasakule c. eelarvejoon vasakule d. ükskõiksuskõver paremale Küsimus 11 Küsimuse tekst Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: Vali üks: a. MUA/PB = MUB/PA b. MUA –MUB = PA/PB c. MUA*PA =MUB*PB d. MUA / PA = MUB / PB Küsimus 12 Küsimuse tekst Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: Vali üks: a. MUA/ PA = MUB / PB b. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu c
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on ...
nullile 28. Mis on mitme muutuja funktsiooni gradient? Missuguses suunas kasvab mitme muutuja funktsioon kõige kiiremini? Gradient - vektor funktsiooni määramispiirkonna mingis punktis, mille koordinaatideks on vastava osatuletise väärtused selles punktis Mingis punktis leitud gradientvektori suund näitab funktsiooni kiireima muutumise suunda selles punktis. 29. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Funktsiooni z = f(x;y) nivoojooneks nimetatakse punktihulka, mis rahuldab (nivoojoone) võrrandit z = C. Enamikul funktsioonidel on lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokost annab meile kõik mahtude paarid (x, y), mille korral kulu on ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi,
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab ...
Suuruse f osaelastsuseks majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) nimetatakse suurus: Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsenti võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x (argumendi y) väärtus muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (kui x ei muutu). 48. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z = f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 49. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokvant tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone, isokvant on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Isokost on nende sisendikombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Ükskõiksuskõver väljendab kõikide niisuguste hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbja on ükskõikne. 50
kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra, kui y ei muutu. Mis on kahe muutuja Nivoojooned.Kahe muutuja f-oni z=f(x,y) funktsiooni nivoojoon? nivoojoonte võrrandiks nim. võrrandit f(x,y)=c. Nivoojooneks on lõikeringjoone projektsioon xy-tasandil. Isokvant, isokost, ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q= f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on Lk=-1.5
d) kõiki nimetatuid. 26. Eelarvejoon näitab: a) hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B; b) kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral; c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 28. Sissetulekute suurenedes nihkub a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 29. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub a) tarbija eelistusjärjestus; b) ühe või mõlema hüvise hind ja seejuures mitte võrdeliselt; c) rahaline sissetulek; d) asenduse piirmäär. 30. Täiendkaupade korral on ükskõiksuskõvera kuju joonisel, kas: a) kõver a; b) kõver b; c) kõver c; d) kõver d
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba ...
4. Tarbija valikuteooria alused lk 79-100 4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasuli...
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
Nõudluse muutus ei ole lineaarne, vaid veidi hüperbooli moodi. Kui toodet A on palju, siis oled nõus suhteliselt enam Ast loobuma, et saada kaupa B, mida sul on ,,suhteliselt vähem". Kui sul on Bd juba piisavalt, siis su soov A-st loobuda väheneb. Iga ÜKK väljendab teatavat rahulolu taset, koordinaatide alguspunktist kaugemal olevad ÜKK-d kajastavad suuremat rahulolu (kogused suuremad). Ükskõiksusväli graafik, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. U ükskõiksuskõver. (I on mõnel pool kasutatud, sisu sama).Võib olla ka ÜKK. ÜKK omadused: 1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väljendus: MRS xy= - y muut /x muut
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
ÜKSKÕIKSUSE TEOORIA Piirkasulikkuse teooria sisaldab eeldust, et rahulolu ja piirkasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetavad. Tegelikkuses on tavaliselt selliseid kvantitatiivseid hinnanguid raske anda. Sellest üle saamiseks kasutatakse eelistuste järjestamise ehk suhtarvude meetodit. Iga kaubakombinatsioon järjestatakse teiste kombinatsioonide suhtes lähtudes kogukasulikkusest. Tarbimistasakaalu seletamiseks tuleb kasutusele võtta täiendavad mõisted: ükskõiksuskõver ja eelarvejoon. Vaatleme probleemi, kus ehitusettevõtja on valiku ees: kas osta juurde tööjõudu (palgata) või osta uusi töö mehhaniseerimise vahendeid. Küsimus on: mitu mehhaanilist instrumenti kompenseeriks ühe töölise? Kui vastus oleks 5, siis kogukasulikkuse seisukohalt oleksid võrdsed järgmised kombinatsioonid: 20 töölist ja 10 instrumenti. 18 töölist ja 20 instrumenti 16 töölist ja 30 instrumenti
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
3. Kui A sisaldab hüvist rohkem kui B on A rohkem eelistatud. Kui ei suudeta erinevate kogumite vahel valida tähendab see, et ollakse ükskõikne ja need kogumid on samaväärselt kasulikud. Ükskõiksuskõver-kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta,mille suhtes tarbja on ükskõikne. (ÜKK) Y- kaupa tarbib vähem järelikult kompenseerib tarbija selle x-koguse rohkema tarbimisega. Mida on palju siis seda nõus ära andma,et saada seda mida on vähem. Iga ükskõiksuskõver väljendab teatavat rahulolu koordinaatide alguspunktist kaugemal olevad kajastavad suuremat rahulolu (kogused on suuremad ) Ükskõiksusväli- graafik, millel on kujutatud erinevad ükskõiksuskõverad. ÜKK omadused 1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba x kogus kasvab, siis kauba y kogus väheneb) 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär MRS
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
eelistustele. Tarbija kasulikkuse mõõt on ordinaalne e järjestuskasulikkus Eelistusjärjestused on transitiivsed. Kui tarbija eelistab hüviste kogumit A kogumile B ja kogumit B kogumile C, siis peab ta eelistama kogumit A kogumile C Tarbija püüdleb alati kõige eelistatumasse olekusse Üleüldine rahuldamatuse põhimõte, kunagi ei ole head liialt palju Hüviste kombinatsioonidest, mida tarbija soovib moodustab ükskõiksuskõver ÜKK Ükskõiksuskõver on kumer koordinaatide 0-punkti suhtes Ükskõiksuskõver (ÜKK) on joon, mille punktid esitavad kahe hüvise kõiki võimalike koguste kombinatsioone, mis kindlustavad tarbijale võrdse rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU Ükskõiksusdiagramm on joonis, millel on kujutatud ükskõiksuskõverate parve. ÜKK tähtsamad omadused: Tüüpilised ÜKK-d on negatiivse tõusuga, st langevad üldjuhul alla paremale
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
panna eelistusjärjekorda. Teisisõnu suudab ta kõik kombinatsioonid jagada kolme gruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne. 100 80 60 Piim 40 20 0 0 2 4 6 8 Leib Joonis 13. Tarbija ükskõiksuskõver Võttes aluseks eespool oleva näite tarbija tarbimisvalikute kohta, on ordinaalse teooria peamine eeldus see, et tarbija oskab erinevad piima ja leiva kombinatsioonid nendest saadava kasulikkuse alusel gruppidesse jagada. Selle tulemusel moodustuvad grupid, mis väljendavad tarbija jaoks erinevat kasulikkust. Samal ajal aga ühes grupis paiknevate kombinatsioonide suhtes on tarbija ükskõikne. Ühe sellise grupi
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutu...
30.Utilitaristlikud, egalitaarsed ja J. Rawlsi arusaamad ühiskonna heaolust ja vastavad ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon Esimeseks üldiseks küsimuseks ühiskondliku heaolu puhul on see, kuidas viimane sõltub üksikute indiviidide heaolust. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on antud utilitaristliku koolkonna poolt, mille kohaselt ühiskondlik heaolu pole midagi muud kui individuaalsete heaolude summa. Joonis 6.1. Utilitaristlik ükskõiksuskõver Sellest käsitlusest tuleneb mitmeid olulisi järeldusi. Kõigepealt aksepteerime me ühiskonna heaolu suurenemisena nii rikaste kui vaeste kihtide heaolu suurenemist. Ka juhud, kus rikaste kihtide heaolu kasvas vaeste kihtide arvel, on aksepteeritavad ühiskondliku heaolu suurenemisena juhul kui mingite meetmete tagajärjel rikaste kihtide heaolu kasvas rohkem kui vähenes vaeste kihtide heaolu. 13 Joonisel 6.1
Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3). Kolmnurga pindala tarbimisruum, mille sees tarbija saab otsuseid teha. Eelarve joone tõus, tõusunurk. Eelarve joone tõusunurk sõltub kaupade hindadest/hindade suhtest kuid ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve joon on SIRGE. Eelarve suurusest sõltub sellest, kui kaugel on eelarvejoon koordinaatide algpunktist. Samakasulikkuse joon või ükskõiksuskõver mida kaugemal koordinaatide algpunktist on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus. See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1 siis tuleb selle asemel juurde võtta mitu ühikut q 2 kogukasulikkus on sama. Loobuda
Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel Ükskõiksuskõverad Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab Tarbimise tasakaal Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse Kasulikkuse RIIGI ROLL MAJANDUSES Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erineva...
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
sisaldama rohkem hüviseid. Ükskõiksuskõverate kohta kehtivad järgmised reeglid: · suurema kasulikkuse annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid (st asub kõrgemal ükskõiksuskõveral) · ükskõiksuskõverad ei lõiku kunagi (läheks muidu eelmise punktiga vastuollu) · tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste kombinatsioonide suhtes · mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ükskõiksuskõver asub, seda suurema kasulikkuse sellel kõveral hüviste kombinatsioonid annavad Määra, millega tarbija on nõus loobuma ühest hüvisest, et saada juurde üks ühik teist hüvist, nimetatakse asenduse piirmääraks ehk lühidalt MRS (marginal rate of substitution). Sisuliselt väljendab MRS ükskõiksuskõvera tõusu. Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse.
Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel ÜKSKÕIKSUSEKÕVERAD Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA
Tarbijad on erinevate hüviste kogumite suhtes niikaua ükskõiksed, kui ühe hüvise tarbimise suurendamine on võrdne teise hüvise tarbimise vähendamisega, kusjuures kasulikkus ei muutu. Põhimõtteliselt on meil tegemist Pareto efektiivsusega. Ükskõiksuskõveraid kasutatakse mikroök uurimaks indiviidide eelistusi ja tarbimiskäitumist.Tarbija käitumise uurimisel eeldatakse, et suuremat rahulolu annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid. Iga ükskõiksuskõver väljendab teatud rahulolu taset, kusjuures mida kaugemale koordinaatide alguspunktist oleval ükskõiksuskõveral hüviste kogumid asuvad, seda eelistatumad nad on. Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste kogumite suhtes. Graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid, nim ükskõiksusväljadeks. Üldjuhul on ükskõiksuskõverad kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes . Ükskõiksuskõveratell on iseloomulik ka asjaolu, et nad kunagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
