c. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades d. Ta reklaamib oma toodangut 10. TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: a. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal b. AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral c. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal d. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral 11. Alljärgnevates väidetest vastab tõele: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne d. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga 12. TKF-le hind on võrdne: a. AR = MR = TR/Q b. MR c. AR d. TR/Q 13
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d
Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise nõutava koguse ühesuguse kasvu. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem nõudluskõvera kõrgemate hindadega osas ja madalam madalamate hindade osas ehk tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikumalt siis, kui hüvise hind on suhteliselt kõrge, ja vähem tundlikult siis, hüvise hind on suhteliselt madal. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad 1) Täielikult elastne nõudluskõver Horisontaalne nõudludkõver näitab, et tarvbijad nõuavad kogu seda kogust, mida müügiks pakutakse, hinnaga pe. Kui hind tõuseb, langeb nõutav kogus nullile. 2) Täielikult mitteelastne nõudluskõver Vertikaalne nõudluskõver kujutab olukorda, kus nõutav kogus ei muutu üldse, kui hüvise hind muutub. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid Ostjat mõjutab: 1) Osatähtsus sissetulekust 2) Asenduskauba olemasolu
Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MR=MC ja p>minimaalne ATC 19. Kui oligopolil on murtud nõudluskõver ja firma toodangu nõudlus on suhteliselt elastne turuhinnast
10 tüki müügi korral kogutulu on 10*10 000 = 100 000 seega MR = 100 000 – 99 000 = 1 000 krooni 24. Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: a) keskmise püsikuluga; b) piirtuluga; c) keskmise muutuvkuluga; d) hinnaga. 25. Joonisel 1 toodud kõverad kuuluvad: a) monopoolselt konkureerivale firmale; b) täielikult konkureerivale firmale; c) oligopolile; d) monopolile. 26. Joonisel 1 kujutab kõver A: a) nõudlus- ja piirtulukõverad; b) ainult nõudluskõverad; c) ainult piirtulukõverad; d) ainult keskmise tulu kõverad; e) ainult kogutulukõverat. 27. Joonisel 1 kujutab kõver B: a) nõudlus ja piirtulukõveraid; b) ainult nõudluskõverat; c) ainult piirtulukõverat; d) ainult keskmise tulu kõverat; e) ainult kogutulukõverat. 28. Joonisel 2 toodud kõverad kuuluvad: a) nii täielikult konkureerivale kui mittetäielikult konkureerivale firmale; b) täielikult konkureerivale firmale; c) monopolile; d) ei saa kindlaks teha. 29
10.02.2014 ÜLESANDEID 2. On teada kahe kauba ostukogused (q1 ja q2) vastavate hindade (p) korral: p 8 6 4 2 1 q1 400 500 600 700 800 q2 400 600 1000 3000 9000 1) Arvuta tootja kogutulu (tarbija kogukulu) mõlema kauba jaoks; 2) Joonista mõlema kauba nõudluskõverad ning tarbija kogukulukõverad; 3) Millise nõudluse hinnaelastusega on antud kaupade puhul tegemist? Lahendus: p 8 6 4 2 1 q1 400 500 600 700 800 TR1 3200 3000 2400 1400 800 q2 400 600 1000 3000 9000 TR2 3200 3600 4000 6000 9000
5) Tabel iseloomustab Kalja ja Koka nõudlust. Koka hind Koka nõudmine Kalja hind Kalja nõudmine 1,60 20 2 20 1,50 24 1,25 32 1,48 25 1 40 1,40 30 0,50 80 a) Joonistage Kalja ja Koka nõudluskõverad; b) Arvutage Koka nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub tasemelt 1,60 tasemele 1,50 Elastsuse arvutamiseks on järgnevalt kasutatud keskpunkti meetodi. ( )⁄ ( )⁄ Koka nõudlus vaatlusaluses hinnavahemikus on elastne. Seega on suhtelisele hinnamuutusega kaasnev suhteline muutus koguses suurem. c) Arvutage Kalja nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub tasemelt 1 tasemele 0,50 ( )⁄ ( )⁄
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne
Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Elastsuse liigid: 1. Mitteelastne: ED<1 2. Elastne: ED>1 3. Ühikelastne: ED=1 4. Täielikult elastne: ED=lõpmatus 5. Täielikult mitteelastne: ED=0 Praktikas on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatuskoefitsiendi väärtusena on üpris harva esinevad. Sel juhul nõudluskõverad kas paralleelsed x või y-teljega (täielikult elastse puhul paralleelne x-teljega (horisontaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ei ostetaks seda ühtegi ühikut, täielikult mitteelastse puhul paralleelne y-teljega (vertikaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ostetakse ikka sama palju). Joonis 4.2 Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punktielastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal
võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht) Turu tasakaal Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju Elastse nõudluse kaudsed tunnused: Tegu on luksuskaubaga Kaubal on palju asenduskaupu Kaup on kallis ja kauba osakaal tarbija eelarves on suur Kaubal on palju kasutusvõimalusi Ostuotsuse tegemine võtab tavaliselt palju aega Konstantse elastsuskoefitsiendiga nõudluskõverad (E=0 – täielikult mitteelastne, E=lõpmatus – täielikult elastne) Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: Hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg seda elastsem Toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem Tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente Turukonkurentsi iseärasused Erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem
koguse vahel? Teoreetiliselt A, aga sisuliselt B, sest iga kauba jaoks on lühiajaliselt mingi ,,mõistlik" hinnapiirkond. Kui hind tõuseb liiga kõrgeks, siis selle kauba ostmisest praktiliselt loobutakse (tegelikku sissetulekut ja teiste kaupade hind arvestades, näiteks 100 eurot pudeli piima eest?). Samuti ei ole lühiajaliselt võimalik kaupa väga suures koguses tarbida ega ratsionaalne tagavaraks koguda. Kujutage eeltoodud nõudluskõverad joonistel (kaks eraldi joonist). 14420715420128.doc 1 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng
KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.
Joonis 2.1. Nõudluskõver Lõikepunkt vertikaalteljega - hind mille juures kaupa enam ei osteta kalliduse tõttu. Lõikepunkt horisontaalteljega: kogus millest rohkem ei ole võimalik ka tasuta ära anda. Kogus - kogus ajaühikus. Nõudluse laienemine ja kitsenemine tuleneb hinna muutusest. a) nõudluse laienemine b) nõudluse kitsenemine c) nõudluse kasv (D1) ja kahanemine (D2) Joonis 3.2. Nõudluskõverad Nõudluse kasv ja kahanemine toimub kindla hinna juures. Põhjused: · muutused reaalsissetulekus. Tavaliselt võrdeline. Odavate kaupade osas nõudlus võib aga väheneda. Näit. Paneelmaja korterid, papist uksed, santehnika. · muutused asenduskaupade hinnas. Näit. Savitellise hinna tõus põhjustab silikaattellise nõudluse kasvu. · muutused inimese maitses või mugavusnõudes. Näit. Aknad. Reklaami mõju. · demograafilised muutused. Näit
Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Reaalselt võib esineda ka väga äärmuslikke juhtumeid, kus mingi hüvise nõudluse hinnaelastsus on kas täielikult elastne või mitteelastne. Need on ka ainsad olukorrad, kus elastsust saab määrata ainult kõverate tõusu järgi. Konstantse elastsuskoefitsiendiga nõudluskõverad: 1. Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Kui hüvise hind natukene kasvab, muutub selle hüvise nõudlus olematuks. 2. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Esineb asendamatute hüviste puhul. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asendushüviste olemasolust ja hulgast; 2
juures kodumaised tarbijad, firmad, valitsus ja välisostjad soovivad kaupu ja teenuseid osta. Kogunõudlusel on neli komponenti: Ø tarbimine Ø investeeringud Ø valitsuse kulutused Ø netoeksport AD näitab sisuliselt nõudlust kogutoodangu (SKP) järele erinevate hinnatasemete korral. Nii nagu mikroökonoomikas käsitletud nõudluskõverad, nii on ka AD kõver negatiivse tõusuga. See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha. Sellel on peamiselt kaks põhjust: Ø jõukuse efekt Ø asendusefekt 15 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 P
rohkem nii seda kui teisi hüviseid. Sissetulekuefekti tõttu suureneb mõlema hüvise tarbimine. Asendusefekti tõttu suureneb madalama hinnaga hüvise tarbimin ja väheneb kõrgema hinnaga hüvise tarbimine.' 2.12. Turunõudluse kujunemine majapidamiste nõudluse põhjal Kõigi majapidamiste individuaalsete nõudluskõverate liitmisel saadakse üldine hüvise turunõudlus. Tarbija nõuav kogus on negatiivses sõltuvuses hüvise hinnast, sellepärast on turunõudluskõver langev. Nõudluskõverad tuleb liita piki kogusetelge, sest liidetakse erinevate MP-de poolt konkreetse hinna juures osta soovitavad koguseid. 2.13. Tarbija hinnavaru tekkimine Tarbija hinnavaru tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on võrdne viimase ühiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. Kõigi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem. See vahe ongi tarbija hinnavaru, ehk see kasulikkus, mille eest ei maksta.
nõus maksma. Kuivõrd piirkulu on vaid 5 krooni siis tasub üks rakett lisada. Kui indiviidide soov maksta täiendava avaliku kauba ühiku eest ületab tema pakkumise piirkulu, siis tasub see täiendav ühik pakkuda. Seega sõltub avaliku kauba efektiivne pakkumise määr iga indiviidi piirhinnangutest lisandunud kauba ühikule ning selle ühiku pakkumise piirkuludest. Ühiskauba puhul leitakse kogu grupi soov maksta vertikaalse summeerimise teel. Erakauba puhul tuli individuaalsed nõudluskõverad horisontaalselt summeerida, sest erakauba jaoks on küll kõigil asendamise piirmäär võrdne, ent inimesed võivad tarbida erinevaid koguseid. Avalikku kaupa tarbib igaüks sama koguse, ent inimestel võib olla erinev asendamise piirmäär. Vertikaalne summeerimine on vajalik, et leida grupp, kes on nõus selle kauba eest maksma. Efektiivne pakutav kogus leitakse punktis, kus Aadama ja Eeva soov maksta täiendava ühiku eest on võrdne täiendava ühiku tootmise piirkuluga. Joonis 11
6 5 külastuste arv 4 3 2 1 0 0 5 10 15 20 25 sõidukulud (krooni) Joonis 9.2. Reisikulude ja külastuste arvu vaheline seos Esitatud funktsioonist on ülalesitatud eeldustel tuletatud üksikute linnade nõudluskõverad. Olgu see näitena esitatud linnale B. Kui ei ole kehtestatud tasu külastamise eest, siis võtavad 20000 B linna elanikku ette keskmiselt 3 väljasõitu. Hinnale 0 vastaks seega 60000 külastust aastas. Kui kehtestatakse hind 5 kr külastuse kohta, siis tõusevad kogukulud elaniku kohta 15 kroonini. Sellise tasu juures teevad C linna elanikud siiski veel 2 külastust. Kuna oli oletatud, et ökonoomilised ja sotsiaalsed näitajad on kõigi linnade elanikele ühesugused,
annaabi.ee 
