Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
Majanduseadus- uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. See jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Lähtepunktiks on see, et midagi on vähe. Majanduses on ressursside piiratus. Majandus ehk majandamine mehhanism, mille abil jaotatakse olemasolevaid piiratud ressursse. · Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkul...
ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ Silver Toompalu, MSc ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% Nõudluse hinnaelastsus Nõudluse hinnaelastsus (ε=1) ◦ Nõudlus on − elastne kui |ε|>1, − mitteelastne kui |ε|<1 ja − ühikelastne kui |ε|=1. ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% Nõudluse hinnaelastsus (ε>1) Nõudluse hinnaelastsus (ε<1) Täielikult elastne/mitteelastne nõudlus Nõudluse hinnaelastsus
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus.
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1B_11. 1(2p). Kui hinnaga P kauba iga ühiku q pealt makstakse aktsiisi t, siis kauba pakkumisfunktsioon on qS = (P t )/ 2 c (c>0 ). Olgu nõudlusfunktsioon qD = a - P/ 2 (a>0 ). a) Leida tasakaaluhind P* ja tasakaalukogus q*, mis sõltuvad aktsiisist t. b) Leida kogu maksutulu T = t q* maksimaalne väärtus t suhtes. 2(3p). Hinnaga P kauba nõudlusfunktsioon olgu Q = P 1/a (a>0 ). a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) ) 3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhu...
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on siss...
Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga
1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit pakutava koguse muutust; elastsuskoefitsient ESp = 0 , pakkumiskõver S on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp < 1 , pakkumiskõvera tõus on suur, S-kõver on järsk; 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult ESp = 1 , pakkumiskõverad, mis lähtuvad koordinaatide alguspunktist ning on sirgjooned, ongi ühikelastsed; 4) elastne pakkumine on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui pakutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike);
c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 23 Laenamine rahvusvahelistel finantsstruktuuridelt (WB, IMF) on seotud: Vali üks: a
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
(b) firma kaubamärgi maine on langenud November 2013 …………………………………………. (c) firma toodetele on ülisuur nõudlus (d) loidu nõudlust on tarvis stimuleerida 9. Tooteühiku hinda alandati 75 eurolt 65 eurole ning müügikäive kasvas selle tagajärjel 50-lt ühikult 55-le. Milline on toote hinnaelastsus? (a) ebaelastne (b) ühikelastne (c) elastne (d) ristelastne 10. Kui 9. ülesandes alandati hinda 75 eurolt 65 eurole, siis kuidas hindate müügilaekumist (a) kasvas (b) vähenes (c) jäi konstantseks (d) antud info on ebapiisav sellele küsimusele vastamiseks 11. Konkurendid reageerivad teie hinnaalandamisele tõenäoliselt samaga (a) monopoli tingimustes (b) täieliku konkurentsi tingimustes (c) oligopoli tingimustes
sojaube ning 1,6 miljonit tonni aprikoose. Uus tasakaaluhind sojaubadel on 6 eurot ja tasakaalukogus 400 miljonit vakka (tähistus C), uus tasakaaluhind aprikoosidel on 2,4 eurot ja tasakaalukogus 1,6 miljonit tonni (tähistus D). c) Sojaubade eest saadav tulem on nüüd 2400 milj eurot ning aprikooside eest saadav tulem on 3,84 milj eurot. d) Sojaubade nõudmine on mitteelastne ning aprikooside nõudmine on ühikelastne. e) Sojaubade puhul on hinnaelastsus järgmine: hind tõusis 4 eurolt 6 eurole ehk tõus oli 50%, nõudmine vähenes 500 milj vakalt 400 milj vakani, ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/50%=-0,4 ehk absoluutväärtusena 0,4. Aprikooside puhul on hinnaelastus järgmine: hind tõusis 2 eurolt 2,4 euroni ehk tõus oli 20%, nõudmine vähenes 2 milj tonnilt 1,6 milj tonnini ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/20%=-1 ehk absoluutväärtusena 1.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna muutusele. Küsimus 7 Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90le ja selle tulemusena nõutav kogus Valmis kasvab 50lt ühikult 60le, on nõudlus järelikult Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: mitteelastne ühikelastne vähenenud elastne Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid on Valmis vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra,
Nõudluse hinnaelastsuse koe tsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nende reaktsiooni hinna muutusele. Küsimus 7 Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, on nõudlus järelikult Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: mitteelastne ühikelastne vähenenud elastne Kuna elastsuskoe tsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tegemist elastse nõudlusega (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koe tsiendid on vastavaļt 1,43; 0,67; 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis Valmis
6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on 1, siis on pakkumine hinna ühikelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse. 7. Nõudluse hinnaelastsus. kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust 8. Ühikelastsus -Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E = 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes ühikelastne
Elastsuse arvutamiseks on järgnevalt kasutatud keskpunkti meetodi. ( )⁄ ( )⁄ Koka nõudlus vaatlusaluses hinnavahemikus on elastne. Seega on suhtelisele hinnamuutusega kaasnev suhteline muutus koguses suurem. c) Arvutage Kalja nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub tasemelt 1 tasemele 0,50 ( )⁄ ( )⁄ Kalja nõudlus vaatlusaluses hinnavahemikus on ühikelastne. Ühikelastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses sama suur kui suhteline muutus hinnas. d) Missugune nõudluskõver on selliste muutuste korral elastsem. Selgita. Koka nõudlus on selliste hindade korral elastsem. Seega, kui hinnad muutuksid vaatlusaluses vahemikus, siis reageeriks koka nõudlus sellisele hinnamuutusele suhteliselt rohkem. e) Oletame, et Kalja hinna tõus 10% ulatuses toob endaga kaasa Koka nõutava koguse suurenemise 2% ulatuses
käitumisega ehk majanduslike otsustega. Joonis selgitab kahe erineva nõudluskõvera abil, kuidas võrdne hinnamuutus põhjustab erineva kogusemuutuse. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT arvutatakse järgmiselt: joonis Oma olemuselt on koefitsient nega-tiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaada-takse absoluutväärtust. ELASTSUSE liigid : 1. mitteelastne ED < 1 2. elastne ED > 1 3. ühikelastne ED = 1 4. täielikult elastne ED = 5. täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi .
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud ...
Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d. polügopol 7. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 8. Aktseleraator näitab: a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel b. näitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne c. hoone ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet d. juhtkonna tegevuse kvaliteeti 9. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast d
8. Max ja Min hind- mõnikord toimub turgude reguleerimine Min hind> tasakaaluhind-tekitab ülejäägi Max hind < tasakaaluhind- tekitab puudujäägi, kaitstakse tarbijat. Nõudluse ja Pakkumise elastsus Elastsus tähendab tundlikkust. Elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Nõudluse hinnaelastsus ja pakkumise hinnaelastsus Elastsust arvutatakse koefitsendiga Eq= q%/ p% Elastsus on alati negatiivne Kui muutused on võrdsed, siis see on ühikelastne. Kui Ed< (väiksem) 1, siis on mitteelastne Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud. Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta saavad vastavalt pakkumisekle Punktielastsus Kaare elastsus e keskpunkti eastsus Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50% P2=5 a2=140 Ed=40%/50%=0,8 Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2
Kui tarbijate sisse tulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule,siis on tegemist normaalkaubaga Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab- tarbijatesissetuleku vähenemine Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna-tekib kauba puudijääk Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on seda kaupa valmistavate töötajate palga langus Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 1546 b. 2018 c. 1918 d. 1818 Küsimus 42 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : Vali üks: a. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne b. ühikelastne c. täielikult elastne d. täielikult mitteelastne e. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne Küsimus 43 3 Oletame, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 300 b. 150 c. 100 d. 200 e. 50 Küsimus 44 3 Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust
Kui nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne, on tegemist normaalhüvisega (sissetuleku suurenemisel suurenevad ka nõutavad kogused igal hinnatasemel). Nende hüviste nõudlus võib olla sissetulekuelastne (suurem kui 1) või sissetuleku mitteelastne (koefitsient väiksem kui 1) Kui koefitsient on negatiivne, on tegemist inferioorse hüvisega (sissetuleku suurenemisel nõutavad kogused igal hinnatasemel vähenevad). 12) Elastsuse liigitus (mitteelastne, ühikelastne, elastne). Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsiendi abil. Nõudlus on elastne, kui koefitsient on suurem ühest ning mitteelastne, kui koefitsient on väiksem ühest. Kui koefitsient on võrdne ühega, on nõudlus ühikelastne. + lahendatud ülesanded KOKKUVÕTTEKS Mikroökonoomika ehk teisisõnu hinnateooria – uurime kuidas mõjutavad hinnad turuosaliste käitumist. Vabaturu tingimustes kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise koosmõjul.
b. poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a. mitteelastne b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu
Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtes...
a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast d. * et firma katab ainult osa soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest Question 11 (1 point) Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. * hindade püsiv alaneminemist c
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab ...
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
Vali üks või enam: nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu kõike nimetatut !!! tarbijate reaktsiooni hinna muutustele Tagasiside Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nend muutusele. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav ko 60-le, on nõudlus järelikult Vali üks või enam: ühikelastne mitteelastne !!! elastne vähenenud Tagasiside Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tege (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid o 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järg kogutulu: Vali üks või enam: X ja Z W ja Y Y ja Z Z ja W Tagasiside
b. nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra c. nõutava koguse kasvu 25 % võrra d. nõutava koguse kasvu 250 % võrra Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida: a. elastsem on pakkumine b. suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient c. elastsem on nõudlus d. mitteelastsem on nõudlus Kui kauba X hind alaneb 100 eurolt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a. ühikelastne b. mitteelastne c. elastne d. vähenenud Mida näitab nõudluse ja pakkumise teoorias elastsus? a. elastsus iseloomustab tootjate võimet kiiresti reageerida hindade muutumisele b. elastsus näitab, kui paljud müüjad ja ostjad reageerivad turutingimuste muutusele c. elastsus iseloomustab ostjate paindlikku käitumist turul d. elastsus iseloomustab teatud liiki kaupade deformeerumise võimet ilma purunemata Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne:
b. firma slogan on “parem varblane pihus kui tuvi katusel” xxx c. firma püüab selle piiranguga toodetavat kogust nihutada kasumit maksimeerivas suunas d. firma püüab sellega võita kliente 39) Kogu renti tuleb vaadelda teisaldusrendina juhul a. kui ei toimunud mitte midagi peale teisaldamise xxx b. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult elastne c. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult mitteelastne d. kui tootmisressursi pakkumine on ühikelastne 40) Täielikult konkureerival ettevõttel on võimalus palgata tööjõudu hinnaga 25 krooni tööpäeva eest. Ettevõtte tootmisfunktsioon avaldub järgmiselt. Töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 7 Toodang tükkides 0 8 15 21 26 30 33 35 Toodangu ühik müüakse 5 krooni eest. Mitu töötajat on ettevõttel kasulik palgata? a. 1 b. 2 c. 3 XXX d. 4 e. 5 41) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis a
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset ...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
elastsusena kasutatakse valemit: Q1 esialgne nõutav kogus Q2 pärastine muutunud nõutav kogus P1 esialgne hind P2 pärastine muutunud hind Joonis: Mitteelastne nõudlus on kui nõutava koguse Qd protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna P protsentuaalne muutus. Elastne nõudlus on kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. A- täielikult mitteelastne nõudlus B- mitteelastne nõudlus C- ühikelastne nõudlus D- elastne nõudlus E- täielikult elastne nõudlus Elastne nõudlus on: Mitteelastne nõudlus hüvis, mis ei ole vältimatu (luksuskaup) esmatarbehüvis palju asenduskaupu vähe asenduskaupu suhteliselt suur osakaal tarbija eelarves väike osa tarbija eelarves pikaajalise kasutusega lühikese kasutusega tarbija kohanemisperiood hinnamuutusega pikk kohanemisperiood
Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgnem võiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine.
0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Ø kui nõudlus on elastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogus suureneb rohkem kui 1% ja kogutulu suureneb Ø kui nõudlus on mitteelastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogus suureneb vähem kui 1% ja kogutulu väheneb Ø kui nõudlus on ühikelastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogus suureneb samuti 1% võrra ning kogutulu ei muutu 5 Ühikelastne 4 nõudlus 3 Hind 2 1 0
t Tulu 11.1. nähtub, et kogutulu kasvamisel on piirtulu alati positiivne, st nõudlus o n elastne. Kui kogutulu hinna langedes väheneb, st piirtulu on negatiivne, on nõudlus mitteelastne. Kui piirtulu on null, on nõudlus ühikelastne, mis tähendab, et hinna muutumisel jääb kogutulu muutumatuks. Joonis 11.3. Ühiktulu- ja piirtulukõverad 11.3. Tootja eelistused Täieliku konkurentsi tingimustes firma ei saa mõjutada kauba hinda: see kujuneb majandusharu kogu pakkumise ja nõudluse põhjal. Üksikfirma on hinnavõtja. Selle tulemusena on üksikfirma nõudluskõver rõhtsirge kujuline
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
negatiivne. Valem, mida kasutada, võib välja näha selline, kus murrujoone peal on suhteline muutus koguses ja murrujoone all on suhteline muutus hinnas. Kui arvutada selle valemi järgi välja hinnaelastsus, siis saate tulemuse, mis on kas null või mingi negatiivne arv. Negatiivne on elastsuse väärtus nii arvutades sellepärast, et üks nendest muutustest on miinusmärgiga (tavapäraselt kui hind tõuseb, siis kogus väheneb). Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Joonis 4.1 iseloomustab näidet nõudluse hinnaelastsuse arvutamisest. 27 Joonis 4.1 Elastsuse arvutamine Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne, kui 10-protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus
Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P =- =- × P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgneb väiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
1.19.3 Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsus mõõdab müüjate reaktsiooni hinna muutusele ja sellel on palju sarnast nõudluse hinnaelastsusega. Pakkumise hinnaelastsust iseloomustab samuti vastav koefitsient, mis leitakse pakutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisega. Koefitsiendi arvväärtusest lähtuvalt võib pakkumise hinnaelastsus olla analoogselt nõudluse hinna elastsusega, kas mitteelastne, elastne või ühikelastne. Pakkumise elastsuse peamisteks mõjuriteks on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte. Samuti on oluline, kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmisse ümber paigutada. Tavaliselt on 13 pakkumine elastsem siis, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel on rohkesti alternatiive.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
