SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB
võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma.
kategooriat. PIIRKASU on hüvise lisaühiku tarbimisest saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet,
b. konkreetse riigi valuuta revalveerimist c. valitsuse nõuet müüa kaupu valuuta eest odavamalt d. konkreetse riigi valuuta devalveerimist Question 50 (1 point) Osaühingu puhul on osanike vastutus: a. osanike vastutus piirneb ühingu pöhivarade suurusega b. osanike vastutus piirneb nende kapitaliosaga ühingus c. osanike vastutus hõlmab ka nende isikliku vara d. osanik on igasugusest vastutusest vaba Question 51 (1 point) Eeldused, mis on vajalikud tarbijate käitumise selgitamiseks tarbijateooria raames. Seega tarbijate käitumine peab olema: a. kiuslik b. nõudlik c. võimalikult suurejooneline d. ratsionaalne Question 52 (1 point) Gosseni teise seaduse kohaselt: a. tarbija käitub ratsionaalselt siis kui osta kaupa niipalju kui palju võimaldab seda kaasasolev raha b. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed; c
Teooria aluseks on eeldus, et inimesed püüavad suurendada oma heaolu ehk teisisõnu kogukasulikkust (total utility TU). Piirkasulikkuse teooria rajajad olid seisukohal, et kogukasulikkuse (heaolu, rahulduse) taset on võimalik täpselt mõõta mingi erilise psühholoogilise ühikuga (kardinaalselt mõõdetav suurus), mida Jevons kutsus util. Selline lähenemine võimaldab küllalt lihtsalt ja piltlikult selgitada tarbijateooria alustugesid. 30. Gosseni tabel(id) ja vee ning teemantite paradoks. Vee ja teemantide paradoks (eluks nii vajaliku vee hind on väga madal aga funktsionaalselt täiesti tarbetud teemandid on aga väga kallid) osutus klassikutele üle jõu käivaks, sest rääkides kauba kasulikkusest pidasid nad alati silmas kogukasulikkust. Lahenduse võti peitub aga hoopis piirkasulikkuses ehk veelgi täpsemalt kahaneva piirkasulikkuse seaduses.
Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2)Hind – väärtuse rahaline väljendus. 3)Nõudlus – “Demand” – inglise keeles “nõudlus” tähistatakse D – seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? *piirkasulikkuse langus – tarbijateooria põhimõtetest lähtudes iga täiendav tarbitav kaubaühik annab juurde vähem kasulikkust (rahulolu) kui eelnev, tegemist on langeva piirkasulikkusega. Järelikult kui kasulikkust tuleb vähem juurde, ollakse nõus selle täiendava kaubaühiku eest ka vähem maksma. *asendusefekt – nõudlusseaduse eeldusena rõhutati “ceteris paribuse” nõuet. Sellest tulenevalt ei tohi teiste kaupade hinnad muutuda. Oletades näiteks, et pirnide hind on
annaabi.ee 
