c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a
saavutatakse kahaneva mastaabisäästu tingimustes d. on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne Küsimus 4 Küsimuse tekst Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: Vali üks: a. nihkub koordinaatide alguspunktist paremale b. nihkub horisontaalteljel suhteliselt paremale c. nihkub vertikaalteljel ülespoole d. nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas Küsimus 5 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige? Vali üks: a. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. keskmise püisikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu püsikulu kuikui keskmine keskmine kogukulu; kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise lõikub piirkulukõver püsikulu kõver lõikub keskmise piirkulukõveraga kogukulu viimase kõveraga viimase miinimumpunktis; miinimumpunktis; d) piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 23. On teada firma
ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; d) piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 23. On teada firma Toodang q 0 1 2 3 4 5 6 Kogukulu TC 24 33 41 48 54 61 69 Vasta järgmistele küsimustele: a) kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? 61 – 24 = 37 b) kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? 48 / 3 = 16
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust ...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud ...
Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõu...
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressi...
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
ÕIGE Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest mille keskmine kogukulu on minimaalne VALE. Kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu = piirtulu Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse mille piirkulu võrdub hinnaga. ÕIGE TKTl toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. VALE Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel kus keskmine muutuvkulu =4 krooni peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja
Ei tähenda, kuna firma teenib normaalkasumit Klassikalises firmateoorias täieliku konkurentsi turul püüavad firmad maksimeerida Kasumit Konstantsete kuludega tootmisharu: Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma Katab oma kulud ja saab normaalkasumit Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: Hind võrdub piirkuluga Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, siis peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Väide on õige! Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: Harru tuleb uusi firmasid
Piirkulu on kogukulule lisanduv kulu, kui toodangu ühik suureneb ühe ühiku võrra. Traditsiooniline firmateooria eeldab, et ühikkulukõver (AC) on U- kujuline. Joon. 11.1. Ühikkulukõver Tootmismahu kasvades püsikulud tooteühikule (AFC) kahanevad, muutuvkulud võivad alguses kahaneda (näit. materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit. lisatasud töölistele teises ja kolmandas vahetuses töötamise eest). Joon. 11 .2. Piirkulukõver Piirkulukõver (MC) lõikab ühikkulukõverat alati selle madalaimas punktis. Ühikkulu langemisel peab piirkulu olema ühikkulust allpool (väärtus väiksem) ja kasvamisel ülevalpool (väärtus suurem). 11.2. Firma tulud Kogutulud on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis. Ühiktulu on kogutulu jagatud müüdud kogusega. Eelmisest järeldub, et hind võrdub ühiktuluga. Piirtulu on kogutulu kasv, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra.
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
monopol. Väär Arvestustest 4.2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike
Hind aga on 4, seega hind on suurem kui MR. Põhjus peitub selles, et kui tootmiskoguse suurendamisel hind langeb, siis tuleb kõik ühikud müüa madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alati väiksem kui hind. Monopolisti kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q * (see ongi monopoolse turu tasakaalukogus), mille korral piirtulu ja piirkulu on võrdsed ehk mille korral piirtulukõver ja piirkulukõver lõikuvad. Sellest kogusest väiksema tootmise korral on piirtulu suurem piirkulust, seega on mõttekas tootmist suurendada, kuni lisanduv ühik toob rohkem sisse, kui kulutab. Tasakaalukogusest suurema koguse tootmisel lisanduva ühiku tootmise kulud ületavad juurdetulnud tulu ning tootmise laiendamine ei ole mõttekas. Täieliku konkurentsi tingimustes pikal perioodil firmad majanduskasumit ei teeninud.
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
turuvormidega) Monopol on ühiskonnale ohtlik, kuna sellisel juhul on firmal õigus küsida tootelt maksimaalset hinda, mida ostja oleks nõus maksma, sellisel juhul on näha, et monopoli korral osa heaolust ühiskonna jaoks kaduma läinud. 12 Sama toote valmistamisel väikeses ja suures koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat tootmistehnoloogiat, mistõttu haru monopoliseerumisel ei jää piirkulukõver samaks konkureerivate ettevõtete summaarse piirkulukõveraga, vaid nihkub. Selle tulemusena väheneb tarbijate monopolist tingitud heaolukaotus ning tekib täiendav võit kogu ühiskonna jaoks ressursside parema kasutamise arvel. 4.12. Avalike ja individuaalhüviste erinevused Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalikke hüviseid peab finantseerima mingil muul viisil. Individuaalhüviste optimaalse toodangumahu määrab nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
