valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500
9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000.- + sihtkasum)/ JTtk Sihtkasum --> p/kasum/ (100%- 22%) = 70 000/0,78= 89 743, 6 (100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru?
ka ettevõtte kogutulud ja kogukulud võrdsed, müügimahu kaetakse kasumilävi koguseliselt hiku jääamata ktu lu siiski kasumit. suurenedes üle kasumiläve, hakkab ettevõte teenima kasumit. Seda võib esitada ü naturaalühikutes : (tk, t vms) või müügituluna . 00 kr, p (kr) ? Kui suur on - muutuvkulud - muutuvkulud,kr/tk) (kattetulu, kr) muutuvkulud, kr
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise
Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1. Ettevõtte summaarsed püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1. Arvutada müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses, kui summaarsed püsikulud on 100000 krooni, müügikäive on 300000 krooni ja summaarsed muutuvkulud on 180000 krooni.
Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 10% 250st on 25, siis 25+250=275 see on see suurenemine Müügitulu= 275*680=187000 Muutuvkulud=470*275=129250 Ärikasum=187000-129250-31200=26550 Püsivkulud=31200 Piirkasum=31200+26550=57750 Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. Kasumilävi (NÜ)=püsivkulud/piikasum ühe ühiku kohta=31200/210=148,57 Kasumilävi(MK)=püsivkulud/piikasumimäär=31200/0,31=100645 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum=
Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) infotarbijate nõuded ja reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjadega Täpsus andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne info saamise kiirus olulisem täpsusest. Info monetaarne ja naturaalühikutes Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte üksikud osad Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest distsipliinidest ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika jne sõltuv teistest distsipliinidest Põhinõue infole rangelt määratletav ja kontrollitav olulisus, kontrollitavus on teisejärguline Periood majandusaasta vastavalt vajadusele
loomisest • lisaks teguritele maa tööjõud ja kapital on veel ettevõtlus ja informatsioon Efektiivsuse liigid: • tehniline • majanduslik • sotsiaalne • keskkond Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus o näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes o ei arvestata sisendite ja väljundite hindu o väljendatakse ainelise toodangu või hüvise sisendteguri ühiku kohta o kasutatakse otsest mõõtmist o Tehniline efektiivsus=toodangu hulk (P)/kapital(K)*tööjõud(T)*maa(M) Majanduslik efektiivsus ehk majanduslik tootlikkus o toodangu väärtus sisendite maksumuse ühiku kohta o sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest
vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6:Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna ef Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M maa Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest
käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M maa Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Nt
lisandväärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile- maa, tööjõud, kapital, vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. Eristatakse 4 liiki efektiivust: - Tehniline- näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Ei arvestata sisendite (väljundite) hindu. Väljendatakse tavaliselt ainelise toodangu või hüvisena sisendteguri ühiku kohta. Kasutatakse otsest mõõtmist, väljund antakse mõõtühikutes tk, m3, m2 jne. On kerge rakendada üheproduktilise tootmise korral. ,kus P=toodangu hulk, K=kapital, T=tööjõud, M=maa - Majanduslik- toodangu väärtus sisendite maksumuse ühiku kohta. Sõltub tehnilisest
1. FC Flora Jalgpalli treening 25/kuu 2. Nõmme Kalju Jalgpalli treening 40/kuu 3. FC Levadia Jalgpalli treening 35/kuu 4.2. TURUSTAMINE 4.2.1. Turustuskanalid (kirjeldus) Koduleht, posterid, reklaamid ajalehes( Postimees) ja Facebooki leht. 4.2.2. Müügiprognoos Toote või tootegrupi Müügi- Müügiprognoos nimetus hind naturaalühikutes 2012 2013 2014 Jalgpalli treening 35/kuu 36 36 45 inimest inimest inimest 5 4.3. TOOTMINE JA RESSURSID 4.3.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm) Arvestasime, et asukohale on kerge ligipääseda. 4.3.2. Tööjõu vajadus
4.3.2. Müügiprognoos Müügi prognoosimisel on arvestatud nii ettevõtte suurust (teenuse pakkumise maksimaalset mahtu) ning potentsiaalsete klientide arvu. Kui üldhariduskoolides on õpilaste arv ligikaudu 130 000 ning sellele lisanduvad kutsekoolide õpilased, (kokku ligikaudu 15000) siis võib arvestada esimese aasta klientideks umbes 10% kogu õpilaste arvust. Toote või Ühik Müüg Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, tootegrupi i- naturaalühikutes eurot nimetus Hind 2014 2015 2016 2014 2015 2016 Ülesande 1 1 15000 20000 25000 15000 20000 25000 lahendus (kuni 50 sõna) 4.4. TOOTMINE/TEENUSTE OSUTAMINE JA RESSURSID 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm) Teenuse pakkumine toimub internetis, seega puudub otsene vajadus müügipinna või
5) Väike teenusehind 6) Väike omahind 4.2.4. Turu võimalikud muutused, trendid 1) Tarbijate eelistuste muutmine, mis võib põhjendada nõudluse allakäiku 2) Konkurentide ilmumine turul 3) Kulude suurenemine 4.2.5. Müügiprognoos Toote või Ühik Ühiku Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, teenuse müügi- naturaalühikutes eurot nimetus hind 2016 2017 2018 2016 2017 2018 NFC kaart tk 2eur 8000 7000 6000 16000 14000 12000 kaarte tk 0,50 8000 7000 6000 4000 3500 3000 kasutuskulu eur
Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital
AJANORM-tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). 6.2. Mis on töönorm? TÖÖNORM-töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Töönormi väljendatakse töö naturaalühikutes (nt tk, m2, m3 jne). TN=1/AN 6.3.Missuguseid tegureid peab uue töönormi koostamisel arvestama? Kui säilub vajadus koostada uus norm, siis tuleb uurida järgmisi tegureid: täidetavale tööle ja selle tulemusele esitatavaid kvaliteedinõudeid; materjale, konstruktsioone, detaile; tehnilisi tingimusi kasutatavatele tööriistadele; ehitusmasinate passe ja ekspluatatsiooni tingimusi; ohutustehnika nõudeid ja eeskirju;
kaalumist vajavaid tegureid : · viimane müügimudel, kaasa arvatud trendid; · keskmised majandusnäitajad; · turu-uuringute ja katsete tulemused; · omaks võetud hinna-ja arvestuspoliitika; · konkurents; · tarbija eelistused ja seadusandlus jne.(viide 2). Samuti tuleks müügieelarve teha nende klientide baasil, kellega on plaaniaastaks lepingud juba sõlmitud. Müügiplaan tehakse nii rahas kui ka naturaalühikutes. (vt.Tab 1). 1. Müügiplaan I kv II kv III kv IV kv Aasta müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 müügi hind kr/tk 14 14 14 14 14 käive kokku kr. 280 000 490 000 560 000 210 000 1 540 000 Laekumiste all mõistame raha sissevoolu ettevõttesse. Esmased laekumised
· Kaastoodete ühiste kulude arvestus enne eralduspunkti · Kaastoodete individuaalsete kulude arvestus pärast eralduspunkti · Kaastoodete ühiste kulude jaotamine · Kõrvaltoodete müügiväärtuse kindlaksmääramine ja selle võrra kaastoodete põhikulu vähendamine · Jäätmete võimaliku neto realiseerimisväärtuse või kasutusväärtuse määramine ja selle võrra kaastoodete põhikulu vähendamine · Põhilisteks jaotusalusteks ühiste kulude jaotamisel on: · Toodang naturaalühikutes · Müügitulu · Ühtne piirkasumi norm 97 Tootmiskulude arvestus 98 Tootmispõhiüksused ja tootmist teenindavad üksused · Tootmis- · Tootmist põhiüksused: teenindavad · Ettevalmistustsehh üksused: toorme esmane · Energiatootmine töötlemine · Seadmete hooldus ja · Masintöötlemise remont tsehh · Laod
hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud t t it tootmisteguriteit i väärtus; ää t d) 9 kõik ülaltoodu on õige. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse: a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.); b) dollarites; c) bittides; d) inimtundides; e)) kroonides. e) kroonides. 18 Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: 18. a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; b) di idendid; id did c) jaotamata kasum; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; e) kasumimaksed; f) makstud rendid. 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad,
N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37. Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi
N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37) Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel
· pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eesmärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: · üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; · turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; · toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2. Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega. Eesmärk peab olema
) 4.3.2. Müügitoetus (kirjeldus ja kulutused) Müügitoetuse liik Ühik, hind Maht Summa Reklaam 1000.- 5 5000.- 4.3.3. Müügiprognoos Toote või tootegrupi Ühik Müügi- Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, krooni nimetus hind naturaalühikutes 2008 2009 2010 2008 2009 2010 PVC aknad m2 1379 1200 1500 1800 1654800 2068500 2482200 Aknalauad m 468 960 1200 1460 449280 561600 683280 Veeplekid m 125 960 1200 1460 120000 150000 182500 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 4.4.1
kontakt. Siiski ei ole koduleht esmane turunduskanal, vaid siiski toetav materjal. 4.3.2. Müügitoetus (kirjeldus ja kulutused) Müügitoetuse liik Ühik, hind Maht Summa Lapsehoiu toetus 120/kuus 120 4.3.3. Müügiprognoos Toote või tootegrupi Ühik Müügi- Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, nimetus hind naturaalühikutes (tükki) krooni (hind x kogus) 2012 2013 2014 2012 2013 2014 lastehoid 1 3.70 20000 20000 24000 71000 71000 90000 tund 4.4. TOOTMINE JA RESSURSID 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm)
tarbijad antud ajahetkel soovivad ja on tegelikult võimelised ostma, tasudes kehtivat turuhinda (ceteris paribus) Nõudlusseadus kajastab pöördseost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; kui kaubaühiku hind tõuseb siis kauba nõutav kogus väheneb ja kui kaubaühiku hind langeb, siis kauba nõutav kogus suureneb (ceteris paribus) Nõutav kogus (quantity demanded QD) on ostjate poolt turul nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus (hulk naturaalühikutes), mida tarbijad konkreetse hinna puhul soovivad ja suudavad osta Nõudlust määravad tegurid on kõik need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis võivad suurendada või vähendada mingi kauba nõudlust, so seost nõutava koguse ja hinna vahel Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskaupadest ühe hinna tõus kutsub esile teise kauba (esimest
● inflatsiooni mõju on neutraliseeritud; ● raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. --- Kulu-mahu-kasumi analüüsi üheks keskseks mõisteks on kasumilävepunkt ehk kasumilävi, mis on selline müügimaht, mille puhul kõik kulud on kaetud tuludega ja pole kasumit ega kahjumit. Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama. Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes kui ka rahas. Kasumilävepunkti võib nimetada ka tasuvuspunktiks või tasakaalupunktiks. 19 Teiseks keskseks mõisteks kulude, mahu ja kasumi analüüsimisel on piirkasum, mida võib arvutada kolmel moel: kogusummas, kaubaühiku kohta või osatähtsusena müügikäibest (st piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi
2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit. Tehnilise efektiivsuse väljendus isokvant (toodangu antud koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht) KUI SUUR ON TUNNIPALK? KUI SUUR ON AASTAPALK? Majanduslik efektiivsus ...on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta.
aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke, 5) töötajate stimuleerimine. 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad viisist ehk mõõtühikust, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang). Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m²,m³) 2)väärtuseline (väljund on rahaühikutes:kroonides, eurodes jne). Tootlikkusnäitaja sisend võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalistes ühikutes. Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk teguritootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus
arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses
· pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: · üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; · turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; · toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2. Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega.
suurendada müügikäivet, tekib kasum ja vastupidi. Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F 42. Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega.
00 150.00 250.00 Keskmine LARPi rõivaese (tükk) 400.00 500.00 600.00 Keskmise LARPi rõivaeseme laenutus (päevas) 30.00 35.00 40.00 Toormaterjal (ühe mõõga kohta) 70.00 75.00 80.00 Keskaegne riie (m2) 150.00 160.00 170.00 Müügiprognoos (naturaalühikutes) ja prognoositav netokäive · Esimesel aastal väga suuri müüginumbreid arvatavasti ei näe, kuna turule tulles peame enne ennast klientide seas tõestama. Ennustatavalt müüme esimesel aastal kuus ligikaudu 100 lauamängu, mis teeb lauamängude aastakäibeks 420 000 krooni. · Raamatuid müüdaks prognoosi kohaselt 25 kuus, mis teeks aastaseks käibeks 66 000 krooni. · LARPi mõõkadele esimesel aastal kiiret läbimüüki oodata ei ole
Sissetulekute suurenedes nihkub: Eelarvejoon paremale Tarbija hinnavaru tähendab, et: Teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. Tee õige valik Ükskõiksuskõver (ÜKK): On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Tehniline efektiivsus, mis näitab tootmissisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes tagab alati: Võib tekkida olukord, kus tehniliselt efektiivne lahendus võib anda kahjumit ja tehniliselt mitteefektiivne suurt kasumit. Ükskõiksuskõver näitab: Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu Ükskõiksusväli kajastab seda, et: Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu. Märgi õiged väited! Valige üks: a
x konkurentide jt tasemega võrdlemine, mis aitab ettevõttel seada taktikalisi ja strateegilisi eesmärke x töötajate motiveerimine, stimuleerimine, abivahend palgaläbirääkimistel. Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad üldjuhul viisist või mõõtühikuist, milles on fikseeritud tootlikkus- näitaja lugeja, so väljund. Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodid: naturaalne (väljund on naturaalühikutes kg, tk, m jne) ja väärtuseline (väljund on rahaühikutes). Jagades väljund(id) sisendkulu(de)ga saame nn klassikalised tootlikkuse näitajad: osatootlikkus (väljund/sisend, nt müügimaht/töötajate arv turunduses), tegurirühma tootlikkus (väljund/mitu sisendit, nt müügimaht/(palgakulu+info maksumus)), kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs
Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 23. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende üldine iseloomustus.
pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2. Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega. Eesmärk peab olema vastavuses turu
4)piirkasumimäär, eeldades, et põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu suuren 20% Ül. 3.10. Firma kavatseb oma uut toodet müüa hinn 15 tükk. Tootega seotud püsikulud on 900000 , kui valmistatakse vähem kui 500000 tk. ja ### kui valmistatakse 500000 või rohkem. Muutuvkulud moodustavad 80% käibest Rakendatav tulumaksu määr 10%. Arvutada: 1) Kasumilävi naturaalühikutes 2) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on 1200000 3) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on 1200000 4) Müügikäive, mille puhul puhaskasum on 370000 Ül. 3.11 Juuksurisalongis "Moodne soeng" on 4 juuksurit. Iga juuksur teenib 10 tunnis, kui ta töötab 40 tundi nädalas, 4 nädalat kuus
· Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 72000 = 48000 krooni o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus
x konkurentide jt tasemega võrdlemine, mis aitab ettevõttel seada taktikalisi ja strateegilisi eesmärke x töötajate motiveerimine, stimuleerimine, abivahend palgaläbirääkimistel. Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad üldjuhul viisist või mõõtühikuist, milles on fikseeritud tootlikkus- näitaja lugeja, so väljund. Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodid: naturaalne (väljund on naturaalühikutes kg, tk, m jne) ja väärtuseline (väljund on rahaühikutes). Jagades väljund(id) sisendkulu(de)ga saame nn klassikalised tootlikkuse näitajad: osatootlikkus (väljund/sisend, nt müügimaht/töötajate arv turunduses), tegurirühma tootlikkus (väljund/mitu sisendit, nt müügimaht/(palgakulu+info maksumus)), kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs Pärast tootlikkuse taseme mõõtmist tuleb saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida
· Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 72000 = 48000 krooni o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus
Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus
ja sama valem teisel kujul pq−cq=PC (5) kus p- kaubaühiku müügihind; 17 c- muutuvkulu kaubaühiku kohta, q- müüdud või müüdavate kaubaühikute kogus, PC- püsikulude kogusumma.[ CITATION Alv11 p 516 l 1061 ] Kasumiläve saab väljendada naturaalühikutes (tükkides, paarides, tonnides, jne) või rahas (müügikäibena)[ CITATION Alv11 p 516 l 1061 ]. Rünkla (1997, lk 37- 38) toob välja tasuvuspunkti määramise valemid: p ü sikulud kokku (6) asuvuspunkt ( ü hikutes )= brutokasum ü hiku kohta või
tootmis-tegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse max toodang (piim), mille korral kulud tootmisühiku kohta on minimaalsed. 24.Efektiivsuse kriteeriumide (tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) iseloomustus. Tehniline efektiivsus: näit tootmise sisendite toodanguks muutmise tõhusust e max võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Sellise määratluse korral ei arvest sisendite/väljundite hindu. Tehn efekt väljendatakse tavaliseltainelise toodangu või hüvisena sisendteguri ühiku kohta. Kasutatakse tootlikkuse naturaalset mõõtmismeetodit e otsest mõõtmist , kusjuures väljund antakse naturaal ühikutes ( tk; m3; m2 jne). Soovitavalt peaks tootlikkusenäitaja sisend olema ka naturaalühikutes. Tehn.efekt=P/(K,T,M) P-toodangu väärtus; K-kapital; T-tööjõud, M-maa.
dokumentidega või arvutab töömahud ehitusettevõtja. Tööde (töömahtude) maksumuse hindamiseks kasutatakse ühikhindade norme või ressursikulu norme või mõlemaid ühendatult. Maailmapraktika näitab, et maksumuse hindamiseks on üldehitustööd liigitatud ligi 20 tuhandeks ühiktööks, millele lisandub ligikaudu samapalju tööliike ja seega vastavaid norme eritöödele. Ühiktöö ressursikulu normiks on iga tööühiku (m3, m2 jne) kohta toodud: - materjalide kulu naturaalühikutes, koos vältimatute kadudega, - tööjõukulu inimtundides, -masinate kulu masintundides. Ühiktöö hinnanormis on ressursikulu normis toodud ressursikogused läbikorrutatud vastavate hindadega (materjalide hinnad, töötasu tariifid, masinate rendihinnad). Ressursikulu normid on suhteliselt püsivad kuna ehitustehnoloogia on konservatiivne. Hinnanormid on aga tundlikud üldise majandussituatsiooni suhtes (inflatsioon jm) ja seetõttu vajavad iga-aastast korrigeerimist.
62 Soovitavale kasumile vastav müügimaht = (püsikulud + soovitav kasum) / ühiku jääktulu Paljudel juhtudel on vaja teada, kui palju võib muutuda käive ilma et ettevõte kahjumisse satuks. Nimetatud võimalikku muutu näitab ohutusvaru määr (kindluse määr, turvamäär). Ohutusvaru määr = (eeldatav käive tasakaalupunkti käive) / loodetav käive Ohutusvaru võib väljendada kas rahaliselt või naturaalühikutes. Ohutusvaru = eeldatav käive tasakaalupunkti käive Võrreldes oma ettevõtte ohutusvaru konkurentide näitajatega (kui on informatsiooni nende kulude struktuuri kohta) on võimalik saada teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur
Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L), Kus sulgudes on erinevad tootmissisendid. K ja L on vastavalt kapital ja töö. Firma tootmisvõimaluste kõver näitab potentsiaalseid tootmiskombinatsioone. Tootmistegurid jaotatakse aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus)ja passiivseteks (maa, kapital, info). Tootmise iseloomustamiseks kasutatakse tehnilise ja majandusliku efektiivsuse mõistet. Tehnilise efektiivsuse leidmiseks jagatakse toodangu kogus sisendite kogusega (naturaalühikutes väljendatuna). Majandusliku efektiivsuse puhul arvestatakse sisendite hindasid ja ta väljendab toodangukogust sisendite kulu 1 rahaühiku kohta. Graafiliselt väljendatakse tootmisfunktsiooni isokvantide abil. Isokvant ehk samatoodangu joon on mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Mastaabiefektiks nimetatakse seda, kui kõikide tootmissisendite samaaegsel suurendamisel toimub toodangu (väljundi) suurenemine
arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses
16. Lisandväärtuse all mõeldakse: a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada; b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; d) kõik ülaltoodu on õige. 17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse: a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.); b) dollarites; c) bittides; d) inimtundides; e) kroonides. 18. Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; f) rendid. 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või
D. Tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust 6.Asendamise piirmäär mõõdab: A. Asendusefekti suurust B. Tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus C. Kahe kauba hindade suhet D.X Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu 7.Tehniline efektiivsus, mis näitab tootmissisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes tagab alati: A. Kõrge kasumi B. Suure kahjumi C.X Võib tekkida olukord, kus tehniliselt efektiivne lahendus võib anda kahjumit ja tehniliselt mitteefektiivne suurt kasumit 8.Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: A.X MUA/PA = MUB/PB B. MUA/PB = MUB/PA C. MUA*PA =MUB*PB D. MUA–MUB = PA/PB 9.Ükskõiksusväli kajastab seda, et: A
Ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). Töönorm - töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Töönormi väljendatakse töö naturaalühikutes (nt tk, m2, m3 jne). Valitseb seos: TN=1/AN Kulunorm - ehitusmaterjalide kulu normeerimine on ehituskonstruktsioonide ja tööliikide eelarveliste normide väljatöötamise aluseks. Peale otsese materjalide kulu on materjalide kulunormis arvestatud ka jääke ning kadusid. Materjalide maksumus moodustab käesoleval ajal kogu ehitustööde maksumusest umbes 60%. Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest
annaabi.ee 
