Majanduse seminarid 1-4 (0)

SISUKORD

Sisukord

SISUKORD 1
SEMINAR 1 – TARBIJATEOORIA , TARBIJATE KÄITUMINE 1
SEMINAR 2 – ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD 3
SEMINAR 4 – KONKURENTS 10

SEMINAR 1 – TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE

MU – piirkasulikkus (marginal utility);
TU – üldine (kogu) kasulikkus ( total utility).
Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10)
Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8
Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB
Piirkasulikkus toote A puhul – MUA , toote B puhul- MUB
Toote A hind – PA , Toote B hind – PB
(See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)
NB! mida suurem on kogus, seda madalam on võrreldav piirkasulikkus.
Kogukasulikkus – kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa
Tarbija valikuteooria eeldab järgmist:
a) tarbijate käitumine on ratsionaalne , kui nad maksimeerivad kasulikkust;
b) tarbijatel on piiratud sissetulek;
c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust;
Piirkasulikkus väheneb tarbimise kasvades.
Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab.
Kogukasulikkuse maksimeerimine . Leia kauba A, B, C MU(a)/P ,MU(b)/P ,Mu(c)/P , kus on kõik võrdsed, niipalju kaupa tulebki osta. MUA/P = MUB/P = MUC/P
Kombinatsiooni kogukasulikkuse saab: Kauba a kogukasulikkus+ kauba b kogukasulikkus + kauba c kogukasulikkus. Kogukasulikkus = Piirkasulikkus 1 toote puhul+Piirkasulikkus 2 toote puhul+ piirkasulikkus3 toote puhul jne, (kuni tooteni, mitut toodet osta tuleb.
Võrreldavad piirkasulikkused:
MUa = MUA / PA ;
MUb = MUB / PB ;
MUc = MUC / PC
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 75 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 € ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 €. Järelikult:
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50
Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.
Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga.
Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral.
PIIRASENDUSNORM – PAN ( delta A / delta B)
Tarbimise tasakaal  PAN = MRS = qy /qx = Px /Py
Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi.

SEMINAR 2 – ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD

Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra.
Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu;
Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC

Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral.
piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu;
Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga.
Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel?  ATC = AVC + AFC
14. Toodangu kogus/töötajate arv
15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus – toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul.
16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat.
Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis.
22. TC = FC + VC * .. ühikut
23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut’
Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid.
FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC
FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL)
KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK)
KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK)
KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK)
PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus
Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR
Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga.

20/4 = 5 (Hind/kogus)

Hind 20 – hind ca15 = 5
SEMINAR 3 – NÕUDLUS JA PAKKUMINE
TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS:
NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED:
HINNA ELASTSUS :
Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus
Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus
Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 –Q ja kogupakkumiskõvera SS võrrand on: P=20*Q
kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20*Q = 105 – Q;  21*Q = 105;  Q = 5
Teada on, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 – 0,2*q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2*q.
Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja –kogus
Tasakaalukogus 10 – 0,2*q = 2 + 0,2*q, 0,4ˇq = 8, q = 20
Tasakaaluhind p = 10 – 0,2*20 = 6.
Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra?
Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2%

SEMINAR 4 – KONKURENTS

Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind
Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)?
Vastus: AR = D = MR = turuhind
Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D
Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit
Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit
kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit.
Monopolil:
a) ei ole pakkumiskõverat;
b) on võime kujundada toodangu hinda;
c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver
Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest.
Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aˇq2 – bˇq + c ja nõudluskõver p = -dˇq + e.
Lahendus aˇq2 – bˇq + c = -dˇq + e.
MONOPOLI KOGUKULU, KOGUTULU JA KASUMI LEIDMINE:
Monopolistlikule konkurentsile on iseloomulik:
a) hinnaväline konkurents;
b) suhteliselt suur arv firmasid;
c) diferentseeritud toodang
KESKMINE KOGUKULUKÕVER
Oligopoolsed firmad, mis toodavad laia sortimenti ja on huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest, kasutavad järgmist hinnastrateegiat:
kulupõhist hinnakalkulatsiooni
Oligopoolsed firmad on oma tootmis- ja hinnapoliitika koordineerimisest (kartellist) huvitatud seepärast, et see võimaldab neil:
a) suurendada oma kasumit;
b) vähendada oma ebakindlust konkurentide tegevuse suhtes;
c) takistada uute firmade juurdepääsu antud alale