Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust,
TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8; 19.d; eeldades arvutusprintsiipe keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q ja piirkulu MC=TVC / Q ning keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC, vähendab muutuvressursside vähenemine firma muutuvkulusid TVC ning seega ka AVC, MC ja ATC näitajat, mistõttu vastavad kulukõverad nihkuvadki allapoole; 20.b; firma keskmine kogukulu ATC=AFC+AVC=0,50+2,00=2,50; kogukulu TC=ATC×Q=2,5×500=1250; 21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning kogukulu TC=ATC×Q=27×10=270; seega ainuke õige vastus on esitatud vastusvariandis d); 22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC
ükskõiksuskõveral. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on tasakaalus tingimustel, et erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. 7.TOOTMISKULUD Tarbija püüab maksimeerida tarbimisest saadavat rahulolu ning tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne
9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 207 Sisenemisbarjäärid piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhtel...
pikal perioodil firma teeb plaane pika perioodi kulukõveraid nimetatakse ka plaaniperioodi kõverateks. 19 17.02.2014 PIKA PERIOODI KULUD Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: on valida 3 võimaliku tehase suuruse vahel; igale variandile vastavad teatud lühiperioodi kulud (ja vastavad kulukõverad). Tähistame lühiperioodi kõverad tähega S (short run) ning pika perioodi kõverad tähega L (long run): lühiperioodi keskmise kulu kõver: SAC; pika perioodi keskmise kulu kõver: LAC. PIKA PERIOODI KULUD Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: on valida 3 võimaliku tehase suuruse vahel; igale variandile vastavad teatud lühiperioodi kulud (ja vastavad kulukõverad). Kui firma soovib toota
võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel. - Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised. - Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad.
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont) o Muutuvkulud(vaktsiinid, toit) 2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi) o Otsekulud(ravimid, toit) o Kaudsed kulud (hooned, opilaud) 3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa.
maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE Monopol lõpetab tegevuse kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. ÕIGE Monopol püüab maksimeerida ühikukasumit. VALE Nii täielikult konkureeriva firma kui monopoli kasumi maksimeerib see kogus mille hind võrdub piirkuluga. (p=MC) VALE Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, soleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem. VALE Kui toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui toodangu hind. ÕIGE Monopoli pakkumiskõver on positiivse tõusuga. VALE Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli keskmise tulu kõver Monopoli piirtulukõver asub allpool nõudluskõverat kuna iga hinna langus mõjutab kogu müügikogust
Kulud toote või teenuse ühiku või protsessi kohta Kulude planeerimine ja kontroll, tulukuse hindamine, hinnakujundus Jaoskonna, osakonna või ettevõtte kulud Plaanimine, kulude kontroll, tulukuse hindamine Palgakulud tooteühiku või perioodi kohta Tootmise planeerimine, alternatiivsete töövõtete valik, palgakulude kontroll Kulude käitumine (kulukõverad) erienvate Kasumi plaanimine, ,,teha ise või osta" otsused, ettevõtte tegevustasemete korral kasumiläbi määramine, kulude kontroll Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta. Tegelikkuses on kuluinfo palju mitmekesisem ning enam on ka selle kasutusalasid. Kuluarvestuse kasulikkus suureneb eriti neil juhtudel kui ettevõtte/vastutuskeskuse1 tegelikke kulusid kõrvutatakse vastavate standardkulude või eelarveliste
muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad
• väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb; • väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; • suureneb, hind langeb ja kahjum kaob. 65. Konstantsete kuludega tootmisharu: a) pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne; b) võib suurendada tootmise mahtu, tõstmata oma toodangu hinda; c) võib suurendada oma tootmise mahtu üksnes siis, kui ta tõstab oma toodangu hinda; 66. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: a) konstantne kulukõver; b) positiivse tõusuga kulukõverad; c) see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab; d) see, et sisendite hinnad jäävad samaks, kui haru toodangu maht kasvab. 67. Täitke firma kohta järgmine tabel, kus on antud kolm võimalikku turuhinda: 1) p = 10 krooni; 2) p = 7,50 krooni; 3) p = 5,50 krooni. Tabel Hind 10 7,50 5,50 Optimaalne kogus (q) 100 80 60
Eksisteerib kolme eri stiilis mastaabiefekti: Positiivne (kasvav mastaabiefektehk ka lihtsalt mastaabiefekt) tootes rohkem läheb keskmine kulu koguse kohta alla. Konstantne kulud kasvavad võrdeliselt vastavalt toodetava koguse kasvuga. Keskmine kulu toote kohta jääb samaks. Negatiivne (ehk kahanev mastaabiefekt) tootes rohkem kaupu keskmine kulu toote kohta kasvab. Mikroöko 26.10.2011 uue KT teema Firma kulud ja kulukõverad Firma eesmärk on maksimeerida kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Otsene kulu rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud.
Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Palgakulud tooteühiku Tootmise plaanimine, või alternatiivsete töövõtete perioodi kohta valik, palgakulude kontroll 26 Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Kulude käitumine Kasumi plaanimine, "teha (kulukõverad) erinevate ise või osta" otsustused, tegevustasemete kohta ettevõtte kasumiläve määramine, kulude kontroll 27 Kuluarvestus ja otsuste vastu võtmine · Vaid täielikult akumuleeritud (kogutud), sihipäraselt töödeldud ja ettenähtud (vajalikul ajal) juhtidele esitatud kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks.
Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000) Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, kas siis oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem? Vale väide Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? Mitteelastne nõudlus Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: Alandama hinda ja suurendama tootmismahtu Monopoli: Piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on maksimaalne
ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu (valmistatava koguprodukti) samaks jäädes. Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku hindade püsivaks jäädes. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 16 7. Mittetäielik konkurents Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulikke jooni: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus, toodangu iseloom, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused ja konkurentsi vormid ning aste. Mittetäielik konkurents e vaegkonkurents on turusituatsioon, mille korral vähemalt mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote
Amortisatsiooni arvutamiseks on omad kindlad reeglid ja nendega te puutute lähemalt kokku raamatupidamise kursusel. Üldine põhimõte oleks selline, et 20 põhivara, mille moodustavad suuremad ja kallimad varad nagu näiteks hooned, masinda ja seadmed jne. amortiseeritakse pikema perioodi jooksul ja odavamad varad kantakse üldjuhul kohe kuluks. 1.30 Kulukõverad lühi - ja pikal perioodil. Kulukõveraid vaadeldakse funktsioonina toodangu mahust kuna mistahes tootmismahu saavutamiseks vajalikud summaarsed kulud sõltuvad oluliselt tootmiseks vajalike sisendite kogusest ja samuti ka sisendite hindadest. Kulukõvera analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit. Samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, so mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega.
uute firmade juurde tulek suurendab pakkumist, esialgne pakkumiskõver S nihkub asendisse S1. TKT tasakaaluhind langeb esialgsele tasemele pe kuid uute firmade tulek kasvatab taskaalukoguse turul Q2e-le turuhinna languse tõttu vähendavad firmad tootmismahtu Qi1-lt tagasi Qi-le. Täieliku konkurentsi turu tootmiskaht on suurenenud uute firmade juurdetuleku tõttu. Konstantsete kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud ei muutu, st kulukõverad ei niku ei üles ega alla, kui haru toodangukogus muutub. ressursside hinnad ja teised tootmiskulud jäävad pikal perioodil muutumatuks, konstantseks isegi siis, kui toodangu maht muutub. Pika perioodi ühikukulud jäävad muutumatuks kui tegevusvaldkonda tuleb juurde uusi firmasid või turult lahkub. Konstantsete kuludega haru LR pakkumiskõver S on horisontaalne. Kasvavate kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud kasvavad, kui
b) väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb; c) väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; d) suureneb, hind langeb ja kahjum kaob. 30. Konstantsete kuludega tootmisharu: a) pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne; b) võib suurendada tootmise mahtu, tõstmata oma toodangu hinda; c) võib suurendada oma tootmise mahtu üksnes siis, kui ta tõstab oma toodangu hinda; 31. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: a) konstantne kulukõver; b) positiivse tõusuga kulukõverad; c) see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab; d) see, et sisendite hinnad jäävad samaks, kui haru toodangu maht kasvab. 33. Täitke firma kohta järgmine tabel, kus on antud kolm võimalikku turuhinda: 1) p = 10 krooni; 2) p = 7,50 krooni; 3) p = 5,50 krooni. Tabel seminari all 34. Vasta järgmistele küsimustele. Mis kajastab joonisel 1. kasumit maksimeerivat kogust ja selle hinda? 0n; 0e 2. firma keskmist muutuvkulu optimaalse koguse korral? an 3
Piirkulu kõver on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. Keskmine kulu hakkab kasvama, kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. 49 Joonis 8.4 Lühiajalised kulukõverad 8.6. Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr, mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase, mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega
92 5.77 7.69 12.50 4 15 25 100 125 25.00 1.67 6.67 8.33 5 16 25 125 150 1.56 7.81 9.38 Joonis 6.4 Lühiajalised kulukõverad 6.3 Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega