Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla lisajuured et nad maas püsiksid. Juurestik e. juuresüsteem (sammas, narmas) ...
Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru tagasi TÄNAN KUULAMAST!
2.1 Metsa looduslik uuenemine (vegetatiivne). Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu - areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemine sõltub: ▪ Puuliigist (iseloomulik enamikule lehtpuudele). ▪ Vanusest (nooremad produtseerivad rohkem võsusid) ▪ Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib rohkem võsusid) Juurevõsu - areneb juure lisapungadest. Vegetatiivselt tekkinud puudel on kasv esimestel aastatel kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on: ▪ Üldiselt lühiealisemad ▪ Mädanikku tekitavaid seenhaigusi esineb rohkem ▪ Puit on madalama kvaliteediga Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2
mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. *Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad. Kasvukuhiku rakkudes pole vakuoole või need on väga väiksed. Pikenemisvöötmed tulevad vakuoolid selgesti nähtavale ja suurenevad koos rakkude kasvamisega. *Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selles piirkonnas asuvad ka juurekarvad mis tekivad
1 2 1 1 1: 2 5 ; 5 5 1 2 2 2 5 5 3 3 6 1 11 ; 1 1 3 10 3 0,001; 6 6 3 11 10 1000 11 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Juure mõiste (I) Astendamise pöördtehet nimetatakse juurimiseks. See pöördtehe on defineeritud vaid ühest suuremate naturaalarvude korral. Antud astendaja n > 1 ning arvu a korral tähendab see sellise arvu b leidmist, et bn = a. Juurimistehte tulemust tähistatakse sümboliga n a , mida nimetatakse n-nda astme (ehk ka n-ndaks) juureks arvust a. Arvu n nimetatakse sealjuures juurijaks ja arvu a juuritavaks. juurija juuritav Näide
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid
miseks (näiteks Dos kataloogid). Rakendustes on enimlevinud kahendpuu ehk Bi-puu, kuna järjestatud kahendpuu võimaldab kiiret otsingut, lisamist, eemaldamist. Kahendpuu (Binary tree) Kahendpuu on puu, mille igast tipust (sõlmest) lähtub kuni kaks alampuud. 49 8 52 4 19 52 55 21 Alampuu juurt nimetatakse puu juure alluvaks. Alluvateta tippu nimetatakse leheks. Tipp y on tipust x kaugusel k kui leidub tee x= t 0,t1,...tk=y, nii et ti+1 on ti alluv. Puu I- nda taseme tippude kaugus juurest on i.Puu tipu astmeks nimetame selle tipu alluvate arvu. Tipp mis pole leht on vahetipp. Kahendpuu on täielik kui kõik lehed asuvad samal tasemel ning kõigi vahetippude aste on 2 (ehk üksikud lehed saavad olla ainult madalaimal tasemel). Järjestatud kahendpuu: Vasaku alampuu sõlmed on väiksemad ehk eespool
fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi; Helianthus-tüüp, sarnaneb eelmisele, kuid kimbuvahekambium tekitab uusi juhtkimpe; Ricinus-tüüp, esikasv sarnaneb Aristolochia- tüübile, kuid kimbuvahekambiumi tegevuse tulemusena muutub juhtkimpude eristamine võimatuks. 4. JUUR 4.1. Juure esikasv Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -- statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured
- Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on
(x ) x ; 6 3 18 (9 )2 4 9 2 1 9 3 9 2 Juure mõiste. Astendamise pöördtehet nimetatakse juurimiseks. See pöördtehe on defineeritud vaid ühest suuremate naturaalarvude korral. Antud astendaja n > 1 ning arvu a korral tähendab see sellise arvu b leidmist, et bn = a. Juurimistehte tulemust tähistatakse sümboliga n a , mida nimetatakse n-nda astme (ehk ka n-ndaks) juureks arvust a. Arvu n nimetatakse sealjuures juurijaks ja arvu a juuritavaks. juurija juuritav Näide
(alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad
Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud (ploom, kirss), juure tüki abil (mädarõigas) c) lehe abil nt aasjürilill, kalanhoe, pegoonia. Mittesugulise paljunemise eelised: 1)lühikese ajaga palju järglasi 2)uus organism saab alguse ühest vanemorganismist 3)uuel organismil säilib vanemorganismi geneetiline info Suguline paljunemine: toimub 1 organismi vahendusel. Toimub seemne- ja munaraku ühinemine, mille tulsemusel moodustub viljastunud munarakk e sügoot. Uuel organismil on mõlema vanema geneetilised tunnused
Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitaineid kätte. Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunuid aineid. Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid
Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur
1 Kahendkuhjad 5 Kahendkuhjad 1 Kahendkuhjad 6 Invariant Kahendkuhja (ingl binary heap) puhul nõutakse kuhjatingimust ja et tegu oleks kompaktse kahendpuuga. 1 Kahendkuhjad 7 Kuhjatingimuse rekurrentne määratlus Kahendpuu rahuldab kuhjatingimust, kui kas ta on tühi või juure kirje võti on maksimaalne üle kogu puu (pöördkuhja puhul minimaalne), ja mõlemad harud rahuldavad kuhjatingimust. 1 Kahendkuhjad 8 Ülekanduvus alampuudele Kahendkuhja iga alampuu on kahendkuhi. 1 Kahendkuhjad 9 Esitus Eeldame, et iga tipu puhul on ajaga O(1) kättesaadav tema ülemus, kui see leidub (lisaks muidugi alluvatele).
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning
(alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad? 3 põhilist juurestiku tüüpi pn: 1) Peajuurestik, mis tekib idujuurtest ning koosneb peajuurest ja mitut järku külgjuurtest
Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne ja teadmine, et sa kuulud kuhugile või hoopis midagi muud? Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada oh kuis majajäetud ma! Kivi kukkus kivi juure, jõgi püüdis meresse, koerakutsik ema juure, ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad
Lahendamisel saadud muutuja väärtusi tuleb tingimata esialgse võrrandi abil kontrollida, sest võrrandi mõlema poole astendamisel paarisarvuga on võimalus võõrlahendite tekkimiseks. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näiteid juurvõrrandi lahendamisest (1) Näide 1 Lahendame võrrandi x 2 3. Lahendus Kuna x 2 | x |, (vt. juure omadusi, 5. omadus), siis on lahendatav võrrand samaväärne võrrandiga | x | 3, mille lahendid on arvu absoluutväärtuse definitsiooni kohaselt x1 3 ja x2 3. Kontrollimisel selgub, et mõlemad lahendid (x = 3 ja x = -3) sobivad. Vastus. Võrrandi lahendid on x1 3 ja x2 3. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
Seemnetel küljes haakuvad osad Seemnetel küljes lendamist või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend
niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores
neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest. Kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks: dorsaalseks, lateraalseks, ventraalseks väädiks.
Ettevalmistus matemaatika riigieksamiks Taimi TammVask Teemad I Reaalarvud ja avaldised; II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühi...
Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5
Keevitamise PE laeõmblus asend H L045 alt üles 450 nurga all J - L045 ülalt alla 450 nurga all 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 8 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb ss ühepoolne keevitus bs kahepoolne keevitus sl ühekordse läbimiga Mitmesugust 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 9 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb gg keevitus juure avamisega mb keevitus juuretoega nb keevitus juuretoeta ng keevitus juure avamiseta Mitmesugust 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 10
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik ...
Seda tähistatakse koos eksponent "1 / 3". Näiteks kuupjuur on 27 271 / 3 = 3. Kuupjuur ja 125/343 on (125/343) 1 / 3 = (1251 / 3) / (3431 / 3) = 25 / 7. Juured võib laieneda ka kõrgemate kuupjuured. 4. juur number on number, et kui võtta neljas võim, on võrdne antud number. 5. juur number on number, et kui võtta viienda võimsus on võrdne antud arv, ja nii edasi. 4. root tähistatakse eksponent "1 / 4", 5. root tähistatakse eksponent "1 / 5", iga juure tähistatakse astendaja on 1-lugeja ja järjekorras juure nimetaja . Veider juur on negatiivne arv on negatiivne arv. Me ei saa võtta isegi juur negatiivse numbriga. Näiteks (- 27) 1 / 3 = - 3, vaid (- 81) 1 / 4 ei ole olemas. Fractional eksponendid Oleme just saanud teada, et osaline eksponent on "1" lugeja on juurtest mingi. Aga mis juhtuks, eksponent "2 / 3" tähendab? Või eksponent "-5 / 2"? In osaline eksponent lugeja on võimsus, mis number tuleb ja nimetaja on just, et tuleb võtta
Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1. vee ja mineraalainete võtmine mullast. 2. taime kinnitamine mulda. Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured: 1. toiduvarude säilitamine säilitusjuured (porgand, suhkrupeet) 2. taimede püstihoidmine tugijuured (mais) 3. pungade kaitsmine külma eest tõmbejuured (krookus, gladiool) 4. õhu ja vee vastuvõtmine õhust õhujuured (monstera) 5. varre ja lehtede viimine valgusele lähemale ronijuured (luuderohi) 6
Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija n a juure märk juuritav Juurte omadused: 1. Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-es juur. 2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt. 3. Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on negatiivne. 4. Iga n N korral, kui n2 n 0 0 ja n
Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija a juure märk juuritav Juurte omadused: 1. Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-es juur. 2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt. 3. Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on negatiivne. 4. Iga n N korral, kui n 2 n 0 0 ja n 1 1 . 5. Iga n N korral 2n a 2n a Tehted juurtega: 1
· Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes mütseele ja sporangiat. · Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. · Zoospores peavad ujuma läbi pinnasevee, seega on nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. · Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja toitaineid, hävitades juurekudede struktuuri, ,,mädandades" juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. · Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel.
Viga Nr. v. EN ISO 6520 Pragu 100 Lõpukraatri pragu 104 EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 ei ole lubatud ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Pinnapoor 2017 EN ISO 5817 t mm D C B 0,5-3 d 0,3s ei ole lubatud ei ole lubatud d 0,3a 3 d 0,3s ; max 3 mm d 0,2s ; max 2 mm ei ole lubatud d 0,3a ; max 3 mm d 0,2s ; max 2 mm Viga Nr. v. EN ISO 6520 Avatud lõpukraater 2024 2025 t h EN ISO 5817 t mm D C ...
Juustulaud võib katta mitmekäigulise eine ühe käiguna, rikkalikult on erinevaid pagaritooteid : saiad sepikud jne küpsetised. juustude serveerimisel 2 võimalust 1. lõigatud pisiketeks tükkideks 2. juustunööbid ja juust kaetakse puhta rätikuna, sinna kõrvale kuulub juustunuga. juustulaua joogid, valge vein, punane vein tugva maitseliste juustude kõrvale ka portveinid, muud alko joogid juustu juure ei sobi, lõikelauad ei tohi olla kulund ja mitte palju köögis kasutatud, pagvaritooted korvikeste sisse suupiste ja/või leivataldrikud. lauda kattes peavad juustud katma enamus laua pinnast, juustud peavad olema ülekaalus, alati serveeritakse ka võid juustulauas
Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte Lähim lennujaam asub Splitis, mis on üsna ranniku juure Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest See rannikutüüp on väga haruldane
Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma -rakumembraani. Arbuskuli eluiga onumbes üks nädal.Siis arbuskul kollapseerub ning tihti seeditakse juureraku poolt ära. AM võib esineda ka põielaadsete struktuuridena juure rakkudes või rakuvaheruumides, mida nimetatakse vesiikuliteks - lipiidirikkad
Ühendeid hoitakse koos elektrostaatiliste või koordineerivate sidemetega. Raua varumiseks sünteesivad taimerakud fütoferritiini, proteiin, mis talletab endas rauda. Peale hingamise võib molekulaarset hapnikku talletada ka orgaanilistes ühendites. Protsessi nimetatakse hapniku fikseerimiseks. Protsessi katalüsaatoriks on ensüüm oksügenaas, mis jaguneb mono- ja dioksügenaasiks. 9. Juuresüsteemid. Mükoriisa. Juurestik erineb liigiti. Üheidulehelise taime juure arenemine algab kolme kuni kuue esmase juure pinnale kerkimisega idanevast seemnest. Edasise kasvuga kaasneb kõrvalt tulev juur, mida kutsutakse tugijuureks. Aja jooksul pea- ja tugijuure telgjooned kasvavad ning moodustavad kiulise juurestiku.Kaheiduleheliste taimede juurestik koosneb ühest juureteljest, mis võib pakseneda kambiumi aktiivsuse arvelt. Külgmine juur moodustab laialt hargneva juurestiku.
Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine ...
Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud Ymiri jalgade omavahelisest ühtest. Buril oli omakorda poeg Burr, kes sai naishiiuga kolm last, kelle nimed olid Odin, Vili ja Ve. Nendest arenesid jumalad. Esimese naise ja mehe lõid need jumalad aga kahest Midgardri (üks Üheksast Maailmast, see, milles elame, meie, inimesed) kaldale uhutud puuhalust
hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik
Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud Ymiri jalgade omavahelisest ühtest. Buril oli omakorda poeg Burr, kes sai naishiiuga kolm last, kelle nimed olid Odin, Vili ja Ve. Nendest arenesid jumalad. Esimese naise ja mehe lõid need jumalad aga kahest Midgardri (üks Üheksast Maailmast, see, milles elame, meie, inimesed) kaldale uhutud puuhalust. Surnud Ymiri verest sai meri,
Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine: Siin tähistab Pij(t) transitsiooni, transversiooni või siis tõenäosust, et nukleotiid jääb samaks. Seejärel võime liikuda puu juure poole ja leida jällegi tõenäosuse, et eellasel oli antud saidis nukleotiid Y. Selleks tuleb meil summeerida kõik X-i väärtused, mis me iga nukleotiidi puhul saime. Samuti tuleb talitleda Z-i leidmisel. Seejärel leiame viimasena puu juure enda - W väärtuse, mis sisaldab siis juba ka kõiki teisi eelnevalt arvutatud väärtuseid. Olles leidnud positsioonis W kõigile nukleotiididele vastavad väärtused, tuleb need nüüd omakorda liita
MUGUL- JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või maaalune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa
2. Rakutuum hakkab kaheks jagunema. 3. Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks. 4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed. Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud. Püsikoed jagunevad: 1. põhikude Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama.
13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist- külgmist ja selgmist-külgmist osa. 14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades
4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited a) b) Joon. 1.3 Kinnitusliited-a) ja sideliited-b)
· abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised. · lisajuured----juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest harvem lehtedest. · kasvukuhik----paikneb juure otsas. Kasvukuhiku rakkude kiire jagunemine võimaldabki juurtel pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar. · mükoriisa----ehk seenjuur, -seente ja taimejuure vastastikune koostöö. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK
Need võivad anda värvi õitele, viljadele, juurtele. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Leukoplastid on värvusetud plastiidid. Nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine. Seetõttu on leukoplaste rohkesti taimede maa-alustes osades (juurtes, risoomides, mugulates) Plastiidid võivad teatud tingimustel muutuda, s.o üksteiseks üle minna. Näiteks tomati küpsedes muutuvad kloroplastid kromoplastideks. Porgandi juure maapinnale ulatuv ots läheb valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks. TAIMERAKU VÕRDLUS. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Mõned karakteersed jooned on järgmised: · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
