Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldmetsakasvatuse 2. töö (0)

3 HALB
Punktid
Metsakasvukoha tüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef
Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu
Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks.
ARUMETSAD:
  • Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud . Puistud on madalakasvulised, hõredad.)
    Leesikaloo – loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk , kask , puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas , pihlakas , sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis.
    Kastikuloohuumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu , tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu . Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis.
  • Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus , vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad.
    Sambliku kasvukohatüüp – kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud . Kuivad ja tuleohtlikud metsad . Põhja-Eesti, Loode-Eesti.
    Kanarbiku kasvukohatüüp – toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja-Eesti, saartel
  • Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm , I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk)
    Pohla kasvukohatüüp – kõrgematel osadel, muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld, põhjavesi sügaval, muld happeline, domineerivad männikud, kuuske vähe, alusmets puudub või hõre, alustaimestikus pohl , mustikas . Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti.
    Mustika kasvukohatüüp – reljeefi madalamal osal, gleistunud leedemullad, happeline muld. Enamasti männikud, kuusikud, ka kuuse-männi segametsad , alusmets puudub või hõredalt paakspuud, pihlakat, alustaimestikus tihe samblarinne . Lõuna-Eesti.
    Jänesekapsa – mustika alltüüp – muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus.
  • Laanemetsadviljakad kasvukohad.
    Jänesekapsa kasvukohatüüp – kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaažiga, leetunud või näivleetunud mullad . Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas : jänesekapsas, laanelill . Kagu- ja Lõuna-Eestis.
    Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne . Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas ; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas . Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis.
  • Salumetsad – viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veerežiim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine , peamiselt segapuistud Ia-II boniteet.
    Naadi kasvukohatüüptasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas , kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat , metspipar . Eesti ida ja keskosa.
    Sõnajala kasvukohatüüp – madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad , küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena.
  • Soovikumetsadajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud.
    Osja kasvukohatüüp – tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli. Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis.
    Tarna kasvukohatüüp – madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel, küllastunud gleimullad, turvastunud gleimullad, küllastumata gleimullad. Sookaasikud, tootlikkus madal, parandada saab kuivendamisega . Alusmets hõre: paju, kadakas. Alustaimestikus kõrrelised, kastikud, tarnad. Lääne- ja Loode-Eesti.
    Angervaksa kasvukohatüüp – madalatel aladel, põhjavesi maapinnale lähedal, glei või soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp . Alusmets hõre, kuid liigirikas: pajud , pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis.
  • Rabastuvad metsad – liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel, alustaimestikust domineerivad puhmad, ülekaalus männikud.
    Sinika kasvukohatüüp – tasastel madalamatel aladel, muld tugevasti leetunud, leede -glei ja leede turvastunud mullad, väga happeline, liigniiske . Valdavalt männikud, madala tootlikkusega. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus kanarbik , sinikas, pohl. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Toitainevaesus ja liigniiskus metsas. Põhja- ja Edela Eestis.
    Karusambla kasvukohatüüp – tasastel madalatel aladel, mikroreljeef mätlik, põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Muld happeline, leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal. Alusmets hõre või puudub, pajud. Alustaimestik liigivaene, tugev sammalkate. Kirde-Eesti.
    SOOMETSAD:
  • Rohusoometsad – õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel. Puudest iseloomulikud sookask ja sanglepp.
    Lodu kasvukohatüüppotentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud, sanglepikud. Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi . Kirde-Eestis.
    Madalsoo kasvukohatüüp – valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad . Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Lääne- ja Lõuna-Eestis.
  • Samblasoo metsad – iseloomulik on turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal , puudest mänd.
    Siirdesoo kasvukohatüüp – vaesub toitainetest turvastumise tõttu. Turba tüsedus 1-3 m. ülekaalus männikud. Puistud madala tootlikkusega. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alustaimestik: raba - ja madalsoo taimed. Kõikjal üle Eesti.
    Raba kasvukohatüüp – turba tüsedus üle 30cm. Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene. Toitumine vaid sademeteveest. Puistud hõredad, männid domineerivad. Alusmets puudub. Alustaimestikus: sookail , kukemari, kanarbik, jõhvikas.
  • Kõdusoometsad – intensiivselt kuivendatud soomuld. Ülekaalus kaasikud ja männikud.
    Mustika kõdusoo – muld happeline. Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga.
    Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüpenamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad.
    2.1 Olulisemad seenhaigused
    JUUREPESS – üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja . Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid , alt kollakas -valged.
    Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik
    Mütseel – ehk seeneniidistik . Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku - mütseeli.
    Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. Oluline on kasvukoha muld. Mulla niiskusrežiim – enim ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
    Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vormnulu vorm (Fir) kahjustab nulgu.
    Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina : männi juurepess ja kuuse juurepess.
    Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka.
    Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov .
    Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva.
    Diagnoosimine: tormiheide , seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas.
    Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse ( endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega.
    KÜLMASEEN – võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele.
    HAAVATAELIK – põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem.
    MÄNNI-KOOREPÕLETIK – noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4- 7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab.
    2.2 Putukkahjurid
    Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid.
    Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid.
    Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb tõuk, sellest noormardikas – teevad läbi nn küpsussööma. Munast noormardikani 1,5 kuud. Kui üraskid rajavad suve teisel poolel veel ühe haude, on tegemist nn sõsarhaudega.
    Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks.
    Kuuse kooreürask – 5mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a vanuseid kuuski. Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1-7cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid !
    Männikärsakad – talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel. Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel . Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele . Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, siis seega tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet.
    2.3 Ulukikahjustused metsas
    Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni.
    Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist.
    Harilik kobras . Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul.
    Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume alla noorte puude tõdedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või isegi viies neid hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad.
    x.0.
    • nt laanemetsa ja seal olevaid kasvukohatüüpe
    • ühte kindlat kasvukohatüüpi - madalsoo
    • üraskitest
    • Juurepess

    x.1.
    • Parasiidid
    • Mõõtmise teema????
    • Soodest – madalsoo/siirdesoo/rabamuld – kust oma vee saavad jne
    • -

    x.2.
    • Põdrakahjustused
    • Külmaseen või haavataelik ????
    • -
    • -

    x.3.
    • Külmaseen/haavataelik
    • -
    • kobras
    • üks soodest
    x.4.
    • soovikumetsad
    • siirdesoo (ss) kasvukohatüüp
    • juurepessu nakatumise viisid – juurepessu 3 erinevat vormi (stammi)
    • kooreürast (kuusekooreürask)

    7
  • Vasakule Paremale
    Üldmetsakasvatuse 2-töö #1 Üldmetsakasvatuse 2-töö #2 Üldmetsakasvatuse 2-töö #3 Üldmetsakasvatuse 2-töö #4 Üldmetsakasvatuse 2-töö #5 Üldmetsakasvatuse 2-töö #6 Üldmetsakasvatuse 2-töö #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MCarno Õppematerjali autor
    Lühike konspekt üldmetsakasvatuse teise arvestustöö jaoks.

    Sarnased õppematerjalid

    Metsa kasvukohatüübid ja joonis
    8
    docx

    Metsa kasvukohatüübid ja joonis

    Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jag

    Eesti metsad
    Metsa kasvukohatüübid ja raied
    16
    docx

    Metsa kasvukohatüübid ja raied

    Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatak

    Eesti metsad
    Metsaökoloogia ja majandamine II Test
    18
    doc

    Metsaökoloogia ja majandamine II Test

    Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena.

    Metsandus
    Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT
    16
    docx

    Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

    Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumet

    Metsamajandus
    Metsakasvatuse arvestuse vastused
    13
    docx

    Metsakasvatuse arvestuse vastused

    Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp ­ joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp ­ jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp ­ töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16

    Metsakasvatus
    Materjalid metsanduseks
    17
    doc

    Materjalid metsanduseks

    1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

    Eesti metsad
    Metsatüübid
    16
    doc

    Metsatüübid

    1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS ­LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral Põhja-Eestis. The bearberry (Arctos

    Inglise keel
    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
    67
    doc

    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

    Eesti metsad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun