seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas , rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse...
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane...
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha...
11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak. Luidete peaahelikule liitub rida ristsuunalisi luiteid, mis on kaetud nõmme- ja palumännikuga. Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba. Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas-kipslill, palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas . Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik koosneb üksikutest segmentidest, millest pealttuulenõlva järskus on 10 - 25°, alttuulenõlva järskus aga 20 - 35°...
Areng on kiire, koloonia. folkloor ja Vaevakask, kombestik, tundrakanarbik, sinikas, leesikas . JÄÄVÖÖND Artiline polaarne, Pinnas kaetud Mikroobilised Loomade paks Suurem osa kaetud Tehakse Turismireisid Iglu-traditsiooniline jääst ja aastaläbi lume ja jääga. Kuiv ja vetikad ja seened, kasukas, Liigivaene, lumega, mulda uurimustöid, Suured kahjustavad, Suvel lumest valmistatus elamu. külm...
Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas , kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad....
Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...
Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi....
Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
Va). Mets on hõre (keskmine täius on 0,6) ja madala tootlikkusega (boniteediklass (IV) V..Va). The typical plants in undergrowth are junipers ; in ground vegetation: blue moor grass, blood-red geranium, bearberry, stemless thistle, mountain sedge etc. The moss layer is fragmentary. Tüüpilised alusmetsa taimed on kadakad; alustaimestikus: 1 lubikas, verev kurereha, leesikas , varretu keelikrohi, metstarn jne. Samblarinne on katkendlik. The small reed (Calamagrostis) alvar site type is widespread on thin (10 ...30 centimetres) dry gravelly soils with limestone subsoil which are rich in humus. Kastiku loopealne kasvukohatüüp on laialdaselt levinud õhukesel (10...30 sentimeetrit) kuival kruusasel või lubjakivise alusmulla kihiga mullal, mis on huumuserikas. Besides the gravelly soils this site type may sometimes occupy also the grit soils, although less frequently...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...
Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas , nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks. ravimite turustamine:...
Eriti sobilik lastega peredele. Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi, et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest. Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt. Suuremasse turbaaeda istutame ka kõrgekasvulisemaid rododendrone nagu katavba, smirnov, lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt. Turbaaed võimaldab kasvatada ka suurte puude all igihaljaid rododendroneid ja teisi poolvarjus kasvavaid taimi, kui puude tihe juurestik seda muidu ei lubaks. KIVIKTAIMLA Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis...
Alustaimestik on liigivaene. Puhmarinne on hästi välja kujunenud. Sambla-samblikurinne on aga pidev. Vaesema mineraalse koostisega liivadel kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest moodustunud metsakõdu mõjul...
Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas , kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLA SIPELGAS NE...
Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas , sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum....