tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ).
ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja. Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega). 10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta. SV vaba arvamuste turg õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil
põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 gr 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult. Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub. Peale selle eritavad nad kärbumisel süsihappegaasi, mis on vajalik fotosünteesiks. Süsihappegaasi allikas on ka sõnnik ja põhk nende lagunemisel. Kurgitaimede pikemaajaliseks säilitamiseks suve teisel poolel on soovitav istandust puhastada: koristada ära kuivad lehed ja
Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: Laiksused. Enamasti esinevad taime lehtedel, vartel, viljadel normaalse värvuse kaotanud aladena. Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga. Värvusemuutused. Tekivad siis, kui on häiritud assimillatsiooniprotsess ja kloroplastide normaalne funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened
välja raiuma. Jalakasurm (jalaka siugsuu) Ophiostioma ulmi • Seene eoslad kasvavad koorealustes üraskikäikudes • Eoseid levitavad maltsaüraskid, kelle vastsed kasutavad seeneniidistikku toiduks. • Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb,
rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas
Substral® Tsitruseliste väetisega 23 x kuus. Talvel vajavad jahedat 812ºC (lühiajaliselt taluvad 5ºC kuni mõned miinused, viljakandvad taimed vajavad soojemat 1416ºC) valget kasvukohta. Talvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse 12 x kuus Substral® Tsitruseliste väetisega. Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata. Tsitruseliste enim esinevaks haiguseks on kloroos (lehtede kolletumine), mille peamiseks põhjuseks on aga tsitruselisi vaevav pidev raua puudus. Sellepärast on Substral® Tsitruselise väetises raud taimele kergesti omastataval kujul, mis annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis annab taimedele stabiilse kasvu ja 10 parema õitsemise ning soodustab viljade teket. Tsitruselised
1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud
Manipuleerimine. Edendab avalikku huvi, valvab võimu .kuritarvitamiste üle Suhtekorraldaja infoallikaks oleva organisatsiooni või esindatava kliendi huvide prioriteet, organisatsiooni esindava advokaadi hoiak, kliendi vaatenurga mõju info valikule ja tõlgendamisele. .Esindab organisatsiooni, peab sellest avalikkusele esitama mitmekülgse, hea info Rollide konflikt .avaliku huvi ja erahuvi konflikt on võimalik mõlemalt poolt - Meedia kommertsialiseerimine ja kolletumine süvendab organisatsioonide tõrjuvat - hoiakut ajakirjanike suhtes ja võimendab suhtekorraldajate rolli Ajakirjanike pealiskaudsus, teadmatusest tingitud vead ja väärtõlgendused ja ühekülgne - allikate valik madaldab ajakirjanduse mainet Suhtekorraldaja rolli ammendavama ja usaldusväärsema infoallikana suureneb - ajakirjanike sõltuvus ptk massikommunikatsioon ja kultuur.5
tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel. Männi-koorepõletik noortel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Seetõttu lakkab haigestunud külejel kasv ning vastaskülje jämedus suureneb
Kasvavad sageli põõsasjad kogumikus puu kännul, juurtel, tüve- ja koorepragudes. On poolparasiit, tekitades tüve alaosas ja juurtes valgemädanikku, mis võib lõppeda puu murdumisega. Mädapuit on pruunikas, sinna moodustuvad iseloomulikud mustad piirjooned. Levib õhu kaudu eostega, aga ka pinnases kas kokkukasvanud juurte kaudu haigelt puult tervele või külmaseenele omaste risomorfide abil läbi mulla. Okaspuudel näitab haigestumist okaste kolletumine, juurdekasvu vähenemine, vaigujooks juurekaela ümbruses. Lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivanud oksad. Eestis peamiselt 3 liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud.
o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu o Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid o 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga o Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku
Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede alumine osa neljakandiline. kuni -10°C) parasniiskel mullal kuni juuni esimeste Ülemiste külgjuurte kolletumine ja maha Juure värv kollakasvalge, sisu Niiskusnõudlik, muidu jääb Kergemad mullad ei sobi päevadeni läbilõikamine terava noaga langemine valge maitsetusk ja koredaks Eelviljadeks ei sobi Istutamisel tuleb jälgida, et (viimane töö teha paar kuud Lehti võib koristada terve
See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku.
Euroopas. Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. ● Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria) – Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve (allosa) mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid (nn. seenenöör) ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub
haigustunnused (sümptomid) võimaldavad panna esialgse diagnoosi, mida on vaja täpsustada mikroskoopilise uurimisega. Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: *Laiksused. Enamasti esinevad taime lehtedel, vartel, viljadel normaalse värvuse kaotanud aladena. Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga. *Värvusemuutused. Tekivad siis, kui on häiritud assimillatsiooniprotsess ja kloroplastide normaalne funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). *Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. *Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. *Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium).
5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea) Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku
annaabi.ee 
