EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse 2. kursus EESTI MIKRO- VÕI MAKROÖKONOOMILISE NÄITAJA KIRJELDUS Tartu 2016 SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:
Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid......................................................................................4 Liiki kaitsevad seadused..............................................................................................................5 Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele..........................................................................7 Kokkuvõtte..................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Liigikaitse on väga aktuaalne teema ning erinevatel pooltel on sellest erinev arvamus.
x(%)= 3277 ha 14 436 ha 100% ~ 22.7% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Pärnumaa koguraie pindalast ~ 22.7% b) Ida-Virumaa raie kogupindala = 10 019 ha Erametsamaa hooldusraie pindala = 1618 ha 10 019 - 100% 1618 - x% x(%)= 1618 ha 10 019 ha 100% ~ 16,1% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Ida - Virumaa koguraie pindalast ~ 16,1% 2.2.4. Kui palju oli Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala suurem/väiksem Ida- Virumaa erametsa hooldusraiest? (arvuliselt) Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha Ida- Virumaa erametsa hooldusraie pindala = 2667 ha 3277 ha > 2667 ha Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala on suurem 3277 - 2667 = 610 ha võrra. 2.2.5. Kui suur on erametsa uuendusraie keskmine pindala ühes maakonnas? (arvutuskäik!!) Harj Lään- Pärn Jõg- Ida- Järv Põlv
Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad. Metsa haldamise poolest on Leedu metsaseadus eripärane. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui 11 see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. Eesti metsaseaduses selliseid piiranguid pole. Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni. Eesti metsaseaduse järgi aga võib vabalt liikuda, korjata marju, seeni, pähkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud või mida metsaomanik pole tähistanud ning metsaomanik võib võtta maksu marjade, seente, pähklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma
millega keelati kloostri metsade avalik kasutamine. Ei keelatud mitte ainult metsaraiet vaid ka muid kasutusvõimalusi. 1551 aastal kiideti nn ,,100 artikli nõukogu" poolt heaks uus koodeks, mis sisaldas kõige muu hulgas ka metsade regulatsioone. Kolmas periood tõi suure muudatuse seadusandluses, mis tähendas seda, et anti välja esimene metsade kasutust ja säilitamist reguleeriv eraldiseisev seadusandlik akt. Üks regulatsioon näiteks lubas tsaaril lõigata erametsa ilma mingi tasuta. Samas teine keelas igasuguse loata tegutsemise kus iganes metsas. Maksud stepialadel olid palju kõrgemad kui põhjapool, kus metsa oli küllaga. Esimene rahvusliku tähendusega metsaseadus pärineb 19. nov 1703 aastast, mis nõudis kõikide jägede äärsete metsade ülevaatamist, suurte jõgede ümbruses 50 versta ja väikeste ümbruses 20 versta ulatuses. Tsaar Peeter I oma regulatsioonidega saavutas metsade üle suure kontrolli.
mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibimisel, loodusandide korjamisel, looduslike materjalide kasutamisel ning kogumisel. Teed ja rajad
võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid
Suuremate turuhinna kõikumiste puhul on tehtud ka oma hindades korrektuure, kuid enamasti on püütud hoida hinda ühesugusena. Paljude teenuste puhul on hind kokkuleppeline, mis muudab hinnad paindlikuks vastavalt turu olukorrale. 7.2.3 Turustuspoliitika Ettevõte asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Koonu külas. Ligipääs ettevõttele on küllaltki hea, kuna Koonu küla asub 1,5 km maanteest. Ettevõte hangib oma toorme põhiliselt talupidajatelt ja erametsa omanikelt ning suurematelt metsamaa omanikelt, firmadelt ja eraisikutelt. Toorme toob ettevõte ise kohale. Samuti müüb ettevõte valmistoodangu otse ostjale. Vahendajaid ei kasutata. Soovi korral viiakse tellimus ka ettevõtte poolt ostjale kohale, seega toote kättesaadavusega probleeme ei teki. 7.2.4 Müügitoetus ja reklaamitegevus Reklaamitegevust korraldab ettevõttes sekretär. Põhiliselt reklaamitakse end lehes ning temaatilistes ajakirjades ja kataloogides
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%),
metsanduse korraldust ning sotsiaalseid mõjutegureid, annavad metsaga seotud liikide struktuur ja metsa osakaal loodusmaastikus tunnistust ,,multifunktsionaalsetest" hüvedest ja teenustest, mida ühiskond metsadelt ootab. Erametsade (35%) ja riigimetsade (65%) vahekord võimaldab rakendada mitmeid erinevaid metsade majandamise meetodeid ja teha erinevaid metsandusega seotud valikuid.(1) Riigimetsade keskmine suurus EU-15s ulatus üle 1000 ha, erametsa keskmiseks suuruseks oli 13 ha. Erametsi haldab enam kui 15 miljonit metsaomanikku, kes on valdavalt mittetööstuslikud väikeomanikud ja haldavad metsi säästvuse põhimõtte alusel. Paberipuidu tööstusharu hõlmab 4,3% esimese sektori ja 3,7% teise sektori tööhõivest ehk kokku 2,5% Euroopa Liidu tööhõivest, olles seega samas suurusjärgus suurte tööstusharudega (keemiatööstus, masinaehitus, transport jne). Kokku tähendab see valdkond 3,5 miljonit
aastal lendorava olukora parandamiseks: 1. Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ning raadiotelemeetrilisi uuringuid. 2. Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore. Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC
aastal lendorava olukora parandamiseks: 1. Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ning raadiotelemeetrilisi uuringuid. 2. Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore. Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC
ennetustöödest. 2.2. Rühmanõustamised Kõik maakonnad. 2.3 Infotrükised Eesti. 2.4 Televisiooni saatesarjas Eesti. ,,Metsaomaniku kool" 1. Jrk Probleem Meetmed Piirkonnad Nr 2.5 Info Internetis erametsa portaalis. Eesti. 3. Metsa tulekindluse 3.1 Tuletõkestusribade rajamine ja Riigimetsad, tõstmiseks ei ole hooldamine. erametsad, suure ja ennetavaid meetmeid keskmise tuleohuga piisava järjekindlusega maakonnad. rakendatud. 3
Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, kaaspuuliigiks või -liikideks. ja 63% erametsa. dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini 2. Eesti metsad 3 kategooriasse: (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult 1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud
Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste.
a hinnati Eesti metsade keskmiseks aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk
metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks. Eramets on majandusliku tulu saamiseks kasutatav üldjuhul, ei tohiks isegi puid istutada On vähe kuluefektiivne ja ökoloogiliselt nõrgalt põhjendatud Puuduvad usaldusväärsed andmed vääriselupaikade seisundi ja asukohtade kohta Kui erametsa omanik on nõus lepinguga, hüvitab riik talle saamata tulu Puudulikud teadmised 20. Saasteennetusliku tegevuse, ohtlike ainete kasutamise kontrolli ja keskkonnakatastroofide ennetamistöö ebapiisavus ning nõrk valmisolek keskkonnaõnnetuste likvideerimiseks Majandustegevuse edasisel suurenemisel ja kontsentreerumisel suureneb saasteennetuslike meetmete puudumisel oluliselt surve keskkonnale tööstus- (õhu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
