Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest.
See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud juuremügarate moodustumiseks, sest koos õhuga pääseb juurtele ligi ka gaasiline lämmastik. Istandiku alla valitakse tavaliselt kas tasane või ka kerge lõuna- ja loodesuunalise kallakuga maatükk. Kevadised öökülmad astelpaju enamasti ei ohusta. Seetõttu võib neid istutada ka kallaku alaossa. Enne istandiku rajamist on
Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile,
igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu
tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. 3) Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Mustade metallide ( ehk siis raud, teras ja malm ning nende sulamid) puhul on esmaseks probleemiks võitlemine korrosiooniga
pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Pindade ettevalmistamine
Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja
Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 4. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid
või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle
toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm, keskmine - 50-100 cm , sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast),
pruun näivleetunud muld A-Baf-Elg-Bt-C hele näivleetunud muld A-Elg-Bt-C leetunud mullad kerge lõimisis läbivalt (liiv v saviliiv) A- (Ea)-B-C leedemuld A puudub või väiksem kui 2cm 100% liivalõimis 100% mänd tavaliselt O-Ea-Bhs-C huumuslikud leedemullad tuleb nt kuuske sisse gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm tekivad glei ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed
pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon Tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 6
Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude
1.6 Biokorrosioon Biokorrosiooni põhjustavad mikroorganismid. Nendeks võivad olla seened, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid, ja vesikasvud. Mainitud organismide elutegevus soodustab metalli elektrokeemilist korrosiooni. Seened, vetikad ja bakterid eritavad happeid ja sulfolipiide, mis kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Seened ning bakterid kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Eelistatuim elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, turvasmuld, muld ja reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed annavad aluse elektrokeemilisele ja keemilisele korrosioonile. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses tehnikat, elektriseadmeid, ehituses metallkonstruktsioone jms. Bakterid ei ole elukeskkonna suhtes väga nõudlikud. Näiteks anaeroobsed mikroorganismid ei vaja elutegevuseks õhku. Seega võib saada kahjustatud ka suletud keskkond: torustikud, veealused objektid.
kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Puude tormikindlus oleneb: 1. tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt) 2. aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele
ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama lämmastiku 3x suve jooksul, kokku 120 kg/ha. Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak. Optimumi alampiiriks loetakse lämmastiku koguseid, mis tagavad vähemalt 14% toorproteeiini sisalduse rohu kuivaines, 180 kg/ha karjamaale ja 250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui
Turvamullad moodustavad tavaliselt pinnase pealise kihi, selle all on liiv, savi või nende segu. Keemilise reaktsiooni järgi rühmita- takse mullad tugevalt happelisteks, neutraalseteks ja leeliselisteks. Liivmuldade huumusesisalduse suurendamiseks sobivad laudasõnnik, kompost ja turvas; väga häid tulemusi annab turbaga multimine. Savimuldi muudab õhurikkamaks hobusesõnnik (kõduneb kõige kiiremini), kuid ka teiste loomade sõnnik, kui allapanuks on kasutatud rohkesti turvast. Turvasmuld on üldiselt suure veesisaldusega ja kuivalembesed taimed seal eriti hästi ei kasva. Et teda õhurikkamaks muuta, tuleb lisada liiva ja neutraliseerimiseks lupja. Köögiviljad ja maitsetaimed vajavad üldiselt kerget või keskmise raskusega huumusrikast saviliiv- või liivsavimulda, mis sisaldab rikkalikult toitaineid, niiskust ja õhku. Kergematel muldadel kasvavad paremini kurk, porgand, söögipeet, lill- ja spargelkapsas, aeduba, sibul ja enamik
Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. abinõud (raied) sügavamatesse mullakihtidesse. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise
kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 6.-7. august 1967.a. tabas eestit erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust
liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud.
kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu tervislik seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis
Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust) 2
Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid.
Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid.
annaabi.ee 
