EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ OBJEKT-ORIENTEERITUD ARENDUSE NÄIDE Rühmatöö aines ,,Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine" Autorid: Julia Aasmaa Katarina Neff Aleksandra Bodrova Juhendaja: Andres Mulin Tallinn 2014 Tasuline parkla Kirjeldus Tasuline parkla (nagu sadamas või lennujaama juures). Parkla sissesõidu ja väljasõidu reguleerivad tõkkepuud. Sisse sõites autojuht saab kaardi, mille peal on märgitud sissesõidu aeg. Enne lahkumist autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Seejärel saab parklast välja sõita. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaarte väljastav seade. Seadmel on nupp, nupu vajutades, seade väljastab kaardi. Kui kaart on autojuhi poolt välja võetud, tõkkep...
Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
tegevus- ja järjestusdiagrammid; Koostada kasutusmallide diagramm Küsimus 13 Objekt-Orienteeritud analüüsi ülesandeks on Vali üks: a. probleemivaldkonnaga seotud objektide leidmisega b. probleemivaldkonnaga seotud objektide leidmisega ja kirjeldamisega c. Suvalise objektide leidmisega ja kirjeldamisega d. probleemivaldkonnaga seotud objektide leidmisega, objektiga seotud info ja käitumise kirjeldamisega Küsimus 14 Analüüsi klassimudel sisaldab: Vali üks või enam: a. Objektidevahelised seosed b. Objekti nimed c. Objektiatribuudi tüüb d. Objekti atribuudid e. Objekti meetodid Küsimus 15 Kasutusmalli saab käivitada järgmiste rollide poolt Vali üks või enam: a. Esmane äriline roll (primary business actor) b. Kõrvalseisja roll (external receiver actor) c. Esmane süsteemne roll (primary system actor) d. Väline teenindaja roll (external server actor) e. Aeg Küsimus 16
ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon töösituatsioon Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll
ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt "teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages)
eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid:
• Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthrope’i ametipositsioonil põhinev klassifikatsioon Turusituatsioon – Töösituatsioon; Inimesed – töökoht; Palgatase – autoriteet; tööga kindlustatus – autonoomsus; karjäärivõimalused – kontroll; Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus – töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthrope’i klassimudel Teenistusklass: (I) Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; (II) Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV) väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; (V) Tehnikud, töödejuhatajad Töölisklass: (VI) Oskustöölised; (VII) lihttöölised Kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvestata tööturul mitteaktiivsetega
omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute meritokraatia (merit- teene) – riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp’i klassimudel: teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages)
omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika meritokraatia (merit- teene) riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp'i klassimudel teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J
Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda
Omistatud status omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus) (enam omane suletud ühiskondadele nt orjanduslik-, kastiühiskond) Omandatud status tugineb individuaalsel panusel, tugineb ise arenedes (omane avatud, klassiühiskondadele) Meritokraatia sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele Kriitika: sotsiaalne päritolu annab eelise John Goldthorpe'I klassimudel: Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad ("poolenisti sinikraed") Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
kastiühiskond, apartheid) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. o II Professionaalid, keskastmejuhid. o VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“)
(võimekus + ettevalmistus) (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5. J. Goldthorp’i klassimudel 16. J. Goldthorp’i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „valgekraed“) TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid