Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussotsioloogia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
6. Loeng – Tarbimisühiskond
  • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
  • Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen
  • Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine
  • Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
  • Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
  • Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet
  • Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond
  • Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab
  • Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng
  • Kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga.
  • Koopia on originaalist väärtuslikum
  • Vaatemäng ei olepiltide ja kujundite kogusumma , vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad.
  • Marcuse ja indusriaalne ühiskond
  • Ühiskonnakriitika
  • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist.
  • Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv.
  • Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine.
  • Featherstone ja tarbimiskultuur . Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
  • Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus
  • Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus
  • Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.
  • Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
  • Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
  • Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
  • Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid.
  • Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus.
  • Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda.
  • Elustiiliga luuakse märke , millel on sümboolne tähendus.
  • Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel.
  • Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus.
  • Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine , vaba aja sisustamine , tarbimine
  • Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma.
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
  • Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidide tarbimine, kauplemine
  • Mcdonaldization
  • Cocacolonization
  • Walmarting
  • Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub
  • Tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele.
  • Laiemalt: globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest väärtuse tootmisele; sageli kasutatakse sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
  • Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
  • Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi.
  • Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele.
  • Uus sümboliline majandus rajaneb kultuuri kasutamisel ja omastamisel linnade arendamiseks ja materiaalseks taastootmiseks.
  • Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad.
  • Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitilist ja majanduslikku jõudu.
  • Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu.
  • Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel.
  • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
  • Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
  • Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid . Spordi subkultuurid.
  • Enese eristamine laiemast ühiskonnast
  • Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel.
  • Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineerimatumal intellektuaalsusel.
  • Subkultuurisisene eristumine:
  • Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
  • Alastiilide järgijad (muusika alastiilid)
  • Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad ( elukohad )
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
  • Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid)
  • Ökomaksud
  • Seadused
  • Kodanikuühiskonna arendamine

7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
  • Stratifikatsiooni mõiste
    • Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes.
    • Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele.
    • Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias .
  • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
    • Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik)
    • Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele.
  • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega ( habitus – vt ka eelmine loeng)
    • Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud.
  • Meritokraatia ja selle kriitika
    • Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus)
    • Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised.
  • J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon
    • Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid:
      • Turusituatsioon töösituatsioon
      • Palgatase autoriteet
      • Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia
      • Karjäärivõimalused kontroll
      • Materiaalsed hüved vabaduse määr
    • Teenidusklass – kõrgemad valgekraed
      • Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud
      • Professionaalid, keskastmejuhid
    • Vaheklass
      • Madalamad valgekraed – kontoritöötajad
      • Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed
      • Tehnikud, töödejuhatajad
    • Töölisklass
      • Oskustöölised
      • Lihttöölised
  • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
    • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; töötud , üliõpilased, lapsed
    • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad
    • Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul
    • Ei arvesta jõukustaset
    • Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas.
  • Klassid : kõrgklass , keskklass , töölisklass, alamklass – määratlused – eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, hairdus)
    • Kõrgklass
      • Vana raha – päritud jõukus
      • Uus raha – individuaalne karjäär
      • Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatud
    • Keskklass
      • Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus
      • Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon
      • Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel.
    • Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal
    • Töölisklass
      • Homogeensem , siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised
      • Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu
      • Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees
    • Alamklass
      • Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid
      • Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne , poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda
      • Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused.
  • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
    • Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne
    • Klassid on surnud
    • Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite mõju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud
    • P:bourdieu praktika!!!! Vaata üle
  • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus – indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel.
    • Vertikaalne – liikumine sotsiaalseshierarhias, ülenev/alanev
    • Horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil nt samal ametipositsioonil
    • Põlvkonnasisene – individuaalne karjäär tööelu jooksul
    • Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused
    • Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused,mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna .
    • Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatuse näitaja.
  • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid
    • Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks.
    • Absoluutne – rahuldamata põhivajadused
    • Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse
    • Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
    • Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta.
    • Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas
    • Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid , haiged, lapsed, naised, üksikvanemad , suurpered.
  • Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
    • Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda
      • Ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused
      • Tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus-ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist
      • Kompleksne iseloom; struktuursed ja individuaalsed põhjused
      • Mõju ük toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusee
    • Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises ja tarbimises
    • Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus
    • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine
    • Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
    • Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus
    • Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel.
    • Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/ koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine

8. Loeng – Turg ja raha
  • Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused
    • Traditsiooniline turg
      • Nähtav avalik sündmus
      • Ruumiline ja ajaline määratletus
      • Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus
      • Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone
      • Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid
      • Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis.
    • Turuplatsilt modernse turuni
      • Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum
      • Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad
      • Vahetu – vahendatud
      • Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg)
  • Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur
    • Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest
    • Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsioonipartnerite osas ükskõikne
    • Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada
    • Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad
    • Turuobjektid on homogeensed
    • Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele
    • Turgu iseloomustab
      • Turukultuur
        • Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad
        • Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav
        • Vajalik sotsialiseerumine
        • Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid
      • Turuobjekt – millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb sellehind/majanduslik vahetusväärtus
        • Ajaloolis-kultuuriline kujunemine
        • Alati kontekstispetsiifiline:ühiskond, tööstusharu,turg
        • Sõltub turu tüübist.
      • Spetsiifiline struktuur
        • Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/ müüja
        • Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ei võrdu kauplemine)
      • Konkurents – mittejagatava eesmärgi poolepüüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens (kolmas osapool võidab). Tehingute suhteline läbipaistvus.

  • Vahetus- ja rolliturg
    • Vahetusturud
      • Turutegutseja identiteet ja roll muutlik
      • Vahendaja , maakler, kaupleja
      • Neoklassikalise turumudeli aluseks
    • Rolliturud
      • Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja
      • Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest
      • Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul
      • Tootmisturud
    • Identieet – tajutud/omistatud sarnasus; omandatakse turul suhestatuna teiste turutegutsejatega, kes tegutsevad samas rollis
  • Staatus- ja standarditurg
    • Staatusturg
      • Turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil
      • Ei ole väljakujunenud objektiivset ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik turusisene info
      • Pigem vähem tegutsejaid, unikaalsed kaubad, nn esteetiised turud
      • Brändid, eksperdid, klassifikatsioonid
    • Standarditurg
      • Turu korrastatus kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet)
      • Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam
      • Müüja/ostja isik sh kaubamärk pole oluline

  • Raha funktsionaalne tähendus; raha kui:
    • Vahetusvahend : võimaldab erinevaid vahetustehinguid
    • Väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus
    • Arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist
    • Ajatatud makse standard (krediidisuhe)
    • Eeldab:
      • Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust
      • Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust
  • Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
    • Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on:
      • Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised
      • Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest
  • Raha ja usaldus
    • Raha kui institutsionaliseeritud usaldus
      • Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus
      • Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad)
  • Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
    • 18-19saj industrialiseerumine
      • Karl Marx ja Georg Simmel
        • Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas
        • Muudab inimestevahelised suhted kalkulatiivseks, instrumentaalseks ja ratsionaalseks;
        • Simmel: raha on vabastav jõud, traditsiooniliste tegevusmustrite lõhkumiseks
        • Zelizer: raha pole ei kultuuriliselt neutraalne ega sotsiaalselt anonüümne
        • Rahasüsteemi muutus sotsiaalse muutuse allikana
      • Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud, vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid

Vasakule Paremale
Majandussotsioloogia eksam #1 Majandussotsioloogia eksam #2 Majandussotsioloogia eksam #3 Majandussotsioloogia eksam #4 Majandussotsioloogia eksam #5 Majandussotsioloogia eksam #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Kunst Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

Sotsioloogia
Majandussotsioloogia kordamisküsimused
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

2.Loeng ­ Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt ­nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ­ ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (

Majandussotsioloogia
Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
42
docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =

Majandussotsioloogia
Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks
10
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K

Töökeskkond ja ergonoomika
Majandussotsioloogia eksamikonspekt
28
docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad  Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng  Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:  Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “

Majandussotsioloogia
Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal
24
docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elu

Majandussotsioloogia
Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused
20
docx

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad.

Majandussotsioloogia
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus ­ tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö ­ algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks

Majandussotsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun