seda kui uut turgu, mis võimaldab teenuseid osutada võrdsel ja jagatud kasutusel. Samas Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi peetakse jagamismajandust ärimudeliks, kus koostööplatvormid aitavad kaasa tegevustele, mis loovad avatud turu kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks. Enamasti pakuvad selliseid teenuseid eraisikud. Samuti saab seda ka defineerida tarnija ressursside jagamist ajutiselt tarbijatele, tasuta või mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017) Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid, et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga., mida see endast täpsemalt kujutab ning miks see on oluline. Seni on jagamismajanduse teemat mitmeid kordi käsitletud erinevates uurimustes ja teadusartiklites, kuid tähelepanu turismisektorile koondamine ei ole siiani väga levinud olnud ning vajaks veel mitmeid täiendusi ja teemapüstitusi.
Saab teha seda, mida hing parasjagu ihaldab. Üksinda reisimine võib olla kohati väga kallis, kuna see on nii uus asi, siis ei ole veel üksikreisijate peale nii väga mõeldud. Hetkel võetakse paljudes kohtades lisatasu, kui soovitakse ööbida üksi. Vähestes majutusettevõtetes on olemas üksiktoa võimalus. Samuti võib mõnele üksinda reisimine tunduda hirmus, sest juhul, kui midagi juhtub, ei ole lähedasi kõrval. Vaikselt on tõusuteel jagamismajandus. Inimesed broneerivad puhkusreisile minnes Airbnb kaudu majutuse ja sõidavad sihtkohas Uber'iga. Jagamismajandus on kohati odavam ja mugavam. Näiteks Couchsrufing kaudu saab ööbida lausa tasuta. Tihti ei pruugi olla hotellid mugavas asukohas, kus paiknevad korterid, mida saab üürida Airbnb kaudu. Puhkusereis on kõige populaarsem reisieesmärk, mis kasvab aastast aastasse. Samuti on muutumas trendid, mis mõjutavad nii turiste, ettevõtteid kui ka sihtkoha riike. Uuteks
kokkuhoidvamad, sest linnades üldiselt on liiga palju inimesi, et neil saaks ühtekuuluvustunne tekkida. KASUTATUD KIRJANDUS Insights. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/insights/, 10. oktoober 2020. Mazzuco, S. (2017) The Civic Economy: An Economy of Resilience. Kättesaadav: https://labgov.city/theurbanmedialab/the-civic-economy-an-economy-of-resilience/, 10. oktoober 2020. Rõa, K. (2017) Jagamismajandus – võimalused ja väljakutsed Eestile. Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2017/03/16/jagamismajandus--voimalused-ja-valjakutsed- eestile, 10. oktoober 2020. Services and activities. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/whats- on/, 10. oktoober 2020. Stokes, K. (2015) Opportunities and challenges for European cities. Kättesaadav: https://www.eukn.eu/fileadmin/Files/Publications/2015_The_Civic_Economy__Opportunities_a
• Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur),
Määratlevad tegevuste ligitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel Stabiilsus ja muutmine Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
aluseks Sinu palgalt makstud maksud. Sellised hüvitised on näiteks nn haigusraha, kui peaksid haigeks jääma, samuti puhkusetasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis jne. Ka Su tulevase pensioni suurus sõltub sellest, kui palju on Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu – sotsiaalmaks on nimelt isikustatud maks. 2016 aasta miinimumpalk on 430 eurot ehk 2,5eurot tunnis 13. Uued trendid Jagamismajandus- kasutamata varade/vahendite välja andmine tasuta või raha eest, mis vähendab tarbimist. Selle eest teenitakse kasu Sotsiaalne ettevõtlus- tegeleb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu. Ettevõtjad, meedia esindajad jne ühendas soov luua paremaid võimalusi hea tegemiseks (eKool, KiVa, Toidupank)
Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. Loeng Muutuv ühiskond ja muutuv majandus *Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine- Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad
Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide muutumine ja stabiilsus Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega (nt nõukogude aja koolisüsteemi muutus) Muutuste algatamine formaalsete reeglitega (mingite seaduste loomine jne) Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust (jagamismajandus, nt uber, mis on tekitanud ka palju vastumeelt) Muutused ja nende võimalikkus, väljendab võimusuhteid, kas on üldse lubatud turule tulla (demokraatias lihtsam viia muutusi sisse) Põhimõisted: Ühiskond sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. (teatud ruum, piirid, institutsioonid, materiaalne keskkond)
annaabi.ee 
