Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniteooria Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi Tallinn 2011 Sissejuhatus "Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust
kultuuriline seoseid, takistusraja, mille leida rühma seast ühiskond" märkavad uute peab läbima ressurss, mida kogemuste (luues paralleele kasutada. tekkimist õppe takistustega) Dialoogiline kuulamine esindajad P. Jarvis M.C. Clark, M. J. Mezirow Sharan B. Merriam Rossiter Allikad: Clark, M. C., Rossiter, M. (2008). Narrative Learning in Adulthood. New Directions for Adult and Contiuning Education, 119, 61-90. Mezirow, J. (2009). An overwiev on transformative learning. In K. Ileeris (Ed.). Contemporary theories of learning. Oxon:Routledge, 90-105. Jarvis, P. (2009). Learning to be a person in society. In K. Illeris (Ed.). Contemporary theories
kõõluste pinge all hoidmisest, mis on tingitud sagedastest suunamuutustest, roteerivatest liigutustest ning olukordadest, kus tuleb löök sooritada head tasakaalu omamata. Kõvad põrandad, libedad pinnad, erinevad väljaku tekstuurid ja halb nähtavus viivad ,,hiliste" liigutusteni on potensiaalsed vigastuste tekitajad, nagu ka pendeldav reket. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Lisaks varem nimetatule, võivad vigastused tuleneda ka: (Jones, B., Jarvis, H., 2006) · halvast tehnikast · ebasobivast varustusest rasked reketid, halvad jalanõud · valed treeningmeetodid · halb ettevalmistus ebapiisav soojendus/venitus · oskuste puudusest · kogemuste puudusest · kehapoolte ebavõrdsest arendamisest düsbalanss Õlavigastused Õlavigastused on sulgpallis kõige sagedasemad ja selle alla loetakse ka käelaba pööraja vigastusi ja õla ebastabiilsust. Õla taastusravi ja vigastuste ennetamise programmid
emotsionaalsete seisundite mõistmine. 2 Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti
positsioon". Bess Kargmani dokumentaalfilm "Esimene positsioon" on lugu ühest aastat seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel. Need noored tantsjad on Jules Jarvis Fogarty (10-aastane), Aran Bell (11-aastane), Gaya Bommer Yemini (11-aastane), Miko Fogarty (12-aastane), Michaela DePrince (14-aastane), Joan Sebastian Zamora (16-aastane) ja Rebecca Houseknecht (17- aastane). Gaya ja Aran osalevad koos kõige nooremas vanuseklassis ning on omavahel ka head sõbrad. Aran on tantsinud juba väikesest poisist saati ehk 4-aastasest saati. Tänu oma isa tööle on ta läbi oma elu sunnitud olnud pidevalt kolima ning seega ka oma treening kohtasid vahetama.
geysers. 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 8 National Parks of USA History of the National Park Service Agency of the United States federal government, manages all U.S. national parks Since 1916 Jonathan Jarvis, 18th director 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 9 National Parks of USA National Parks: today 1 Great Smoky Mountains National is the most visited Park in U.S. Appalachian trail
teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid: Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015, ptk. 2.6 Tammaru, T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 3 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 4
edendamise 1. Refleksioon ja sotsiaaltöötaja: reflekteeriv praktik, reflekteeriva praktika mudelid Kõige efektiivsem reflekteeriva praktika arendamise viis: Mõttekaart Päeviku pidamine Kriitiline sõber Positiivsus Supervisioon Juhtumianalüüs Reflekteeriv praktika on midagi enamat kui läbimõeldud praktika; see on praktika, mis toetab õppimist, kasvamist ja arenemist läbi praktika (Jarvis, 1992, 180: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika selle laiemas tähenduses hõlmab igapäevase praktika/kogemuse kriitilist analüüsi eesmärgiga parendada kompetentsust ja edendada professionaalset arengut (Clouder, 2000: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika on teoreetilisi teadmisi kaasav loov õppimine enda ja kolleegide kogemustest Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa? See on professionaalsuse võtmetegur; see on lahutamatult seotud õppimisega ja
what has been consumed as part of the experience (Cooper & Gilbert, 2008, p. 65). Consumer behavior models Most of the consumer behavior models are based on decision making process and rationality. Some examples of those models: · The Wahab, Crampon and Rothfield model of consumer behavior · The Schmoll model · Mayo and Jarvis model · Mathieson and Wall TravelBuying behavior · Woodside and Lysonski (2 types of inputs) Consumer Behavior Assignment Assignment 2(4) Girli Vasiljev HAAGAHELIA University of Applied Sciences RB1X 12.12.2011 · Moscardo et al. An ActivitiesBased Model of Destination Choice
(Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist,
Amsterdam: John Benjamins, 307321. Härmävaara, Hanna-Ilona 2013 (in press) Kielten samankaltaisuus monikielisen suomalais-virolaisen vuorovaikutuksen resurssina. In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, 60-88. Härmävaara, H.-I. (forthcoming): Facilitating mutual understanding in everyday interaction between Finns and Estonians. In Applied Linguistics Review. International Journal of Multilingualism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006
Õppija eesmärgiks on omandada kompetentse ja oskusi, millega tingimata ei pea kaasnema tunnistus või diplom (Hunter 2005). Prohvetlikult nägi Illich, et arvuti on ideaalne vahend, millega selline demokraatlik ja seltskondlik võimalus luua (Hunter 2005). Ta toob välja neli erinevat lähenemisviisi, milleks on teabeteenistus hariduseesmärkide kohta, oskuste vahetamine, vääriliste kaaslaste leidmine, üldisem teabeteenistus õpetajate kohta (Jarvis, 1998). Inimeste elu on muutunud liiga institutsioonipõhiseks, mis vähendab inimeste enesekindlust ja võimet lahendada probleeme. Lisaks sellele kaotab institutsioonidele toetumine inimeste loovuse. Ma usun, et soovitav tulevik sõltub meie teadlikest valikutest, mis võimaldab meil olla spontaanne, iseseisev, kuid üksteisega seotud, selle asemel, et midagi lihtsalt luua ja hävitada, toota ja tarbida. See on vaid vahejaam, teel ammenduse ja keskkonnasaastamiseni
Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus SEMINARID: alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid: Eesti Inimarengu Aruanne 2014 -2015, ptk. 2.6 Tammaru, T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and he State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-464 Brumley, K. M. (2014) The Gendered Ideal Worker Narrative: Professional Women's and Men's Work Experiences in the New Economy at a Mexican Company, Gender & Society, 12(28): 799-823
Nad kasutavad vägivalda, milles all ise kannatasid, kuid selline käitumine ei mõjuta revolutsiooni eesmärki- vabaduse saavutamist. Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni transformeerimise ja ülestõusmise sümbolina, annab ta mõista, et vägivallaga head ei saavutata. 6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust. Lucie ja Jarvis Lorry tutvumine toimub ruumis, kus põleb küünal ja nende varjud sulavad pimeduses. Selline atmosfäär lisab saladuslikkust Lorry missioonile Pariisis ja Manette vangistusele. Samuti varjudega Dickens avab inimese süda pimedamat poolt. Nagu näidatud peatükis "Öövarjud" iga inimene varjab tumedat saladust, mis ei näe kunagi päevavalgust. Varjud liiguvad terve romaani kestel. Kättemaksuhimuline Madame Defarge
Kokkuvõte: Õpetamisel on muutunud üha tähtsamaks ärksa õpihuvi kujundamine, õppija varasemate kogemuste ja ootustega avestamine ning efektiivsete õpioskuste kättejuhatamine. Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid
Konservatiivid on "elu pooldajad" ja peavad tahtlikku aborti lubamatuks, liberaalid on "valiku pooldajad", kes peavad teatud tingimustel aborti õigustatuks. Kas loode on inimene, isik? Millal ta selleks saab? Kas rase naine võib otsustada, kas kannab lapse lõpuni või mitte? Argumentatsioon, mida kasutatakse abordi vastu: P1: Loode on süütu isik. P2: On moraalselt väär lõpetada süütu isiku elu. C: Järelikult on moraalselt väär lõpetada loote elu. Mõned filosoofid, nagu Judith Jarvis Thomson ja Jane English on väitnud, et isegi kui loode on inimisik, saab aborti moraalselt õigustada. Teisisõnu, nad vaidlevad vastu eeldusele et "on väär lõpetada süütu isiku elu." Eesti on üks suurima abortide suhtarvuga riike maailmas. Isegi puht-praktilistest arutlustest (tagajärje-eetikast) lähtudes tulevad esile tõsised riskifaktorid abordi osas, mis võiks inimkäitumist mõjutada. KUTSE-EETIKA:
Ameerikas on suur reede ja ülestõusmispüha riiklikud pühad. Koolid on siis tavaliselt suletud 1 nädal. (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Emadepäev Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. USA-s sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud oma eluajal luua nn ema sõpruse päeva, et saada jagu kodusõja järelmõjudest, kuid idee ei levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910
analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28 Personalijuhtimine 2013 Organisatsiooniline õppimine on iseennast loova ja edasiarendava organisatsiooni järjepidevast toimimisest tulenev õppimine, Õppimine organisatsioonis ja organisatsiooni kaudu. ... on organiseerumise, organisatsiooni elutegevuse, iseenda paindliku disainimise,
individuaalne õppimine. Individuaalne õppimine jätkub ka siis, kui õppimine on muutunud kollektiivseks, kuid koosõppimise peab vallandama kellegi individuaalne aktiivsus (Alas 2002, 88). Õppiv ühiskond on tuleviku kontseptsioon, mis on korraldatud sellisel viisil, et igasugune õppimine oleks kättesaadav igaühele. Kuna muutuv ühiskond peab olema õppiv ühiskond, siis on juba täna inimestel palju enam võimalusi õppida kogu elu. (Jarvis 1998, 64 65) Õppiva ühiskonna tähtsaks osaks on õppiv organisatsioon, kuna ettevõtet ümbritsev keskkond ja pidevad muutused loovad vajaduse töötajate kvalifikatsiooni pidevaks parandamiseks ja konkurentsi tõstmiseks (Alas 2002, 87). Kuigi organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui ettevõttes töötavad inimesed õpivad, ei tähenda töötajate õppimine veel, et toimub organisatsiooniline
Itaalias on nende stigmatiseeritus oluliselt väiksem. Keskhariduse omandanutel on mõnevõrra suurem tõenäosus saada kõrgemat palka just Eestis ja Itaalias. Eesti ja Itaalia sarnasus on tähelepanuväärne, sest tegemist on riikidega, mille institutsionaalne raamistik on erinev. Samas võib nende riikide sarnasus olla tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele
(Mezirow jt 2000). Saame rahvusvahelistes liikuvusprojektides tuvastada nii assimilatiivsed kui ka kohanemisvõimelised / transformatiivsed õppeprotsessid, kuid see sobib eriti viimasega. Erineva kultuuriga kokkupuutumine on võimas platvorm, kus selline õppimine võib areneda, kuna meie tavapäraseid normaalsusmõisteid seisavad silmitsi uute kontseptsioonide ja tavadega - nagu on öelnud teine teoreetik, õpime „disjunktuuri kogemuste kaudu“ (Jarvis 1999) . Seetõttu peavad õppijale olema kättesaadavad teatavad tingimused ja teatud tugistruktuurid ja teenused - pedagoogilised sekkumised -, et selline õppimine aset leiaks. Need moodustavad õpirände kvaliteedijuhtimissüsteemi alustalad. Õppeprotsesside üldine mudel rändeprojektides (Kristensen 2004, 2015) seob neli omavahel seotud tingimust: 1) Keelekümblus: osalejad peavad vastuvõtva riigi kultuuri ja mentaliteediga reaalselt
· Transportiv personal peab kasutama kindaid, kui on vaja surnukeha puudutada (ümbertõstmisel, omastele näitamisel jne). · Omastel palutakse vältida surnu puudutamist. · Pärast surnukeha käitlemist ja kinnaste eemaldamist pestakse käes ja teostatakse antiseptika. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Ayliffe, G. A. J. jt. (2000). Control of Hospital Infection. Garner, J. S., Jarvis, W. R., Emori, T. G., Horan, T. C., Hughes, J. M. (1996). CDC definitions for nosocomial infections. In: Olmsted, R. N. ( Ed.) (1996). APIC Infection Control and Applied Epidemiology: Principles and Practice. (A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki.
(U.S.) ' , Jarvis I. o 500 1,000 km K IIRIB A' TI (U.S.)
Air Transportation. Kendall/Hunt Publishing Company. Karhunen, J., Puori, R., Santala, J. (2004). Kuljetukset ja varastointi. Järjestelmat, kalusto ja toimintaperiaatteet. WS Bookwell Oy. Kiisler, A. (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Erahariduskeskus AS. Kleist, R. A., Chapman, T. A., Sakai, D. A., Jarvis, B. S. (2005). RFID Labeling. Smart Labeling Concepts & Applications for the Consumer Packaged Goods Supply Chain. 2-nd edition. Printronix Inc. Langley, J. C, Coyle, J. J, Gibson, B. J., Novack, R. A., Bardi, E. J. (2008). Managing Supply Chains. A logistics approach. South-Western Cengage Learning.
A., and B. Kaplan. 1996. Foodborne illness vating Campylobacter jejuni during poultry washing. prevention before slaughter? Yes! Journal of the International Journal of Food Microbiology American Veterinary Medical Association 208(9): 72(2):77–83. 1366. Penney, N., T. Bigwood, H. Barea, D. Pulford, G. Reid, C. A., A. Small, S. M. Avery, and S. Buncic. 2002. LeRoux, R. Cook, G. Jarvis, and G. Brightwell. 2007. Presence of food-borne pathogens on cattle hides. Efficacy of a peroxyacetic acid formulation as an anti- Food Control 13(6–7):411–415. microbial intervention to reduce levels of inoculated Retzlaff, D., R. Phebus, A. Nutsch, J. Riemann, C. Escherichia coli O157:H7 on external carcass sur- Kastner, and J. Marsden. 2004. Effectiveness of a faces of hot-boned beef and veal
annaabi.ee 
