Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmek...
kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti puhastamine, siduri kaane puhastamine saepuru ja õli massist. 19. Teritus nurk- pehmel puul 35 kraadi, kõval puul 30 kraadi 20. Võsasae teritus nurk 10-15 kraadi 21. 20-30 cm peab olema võsasaag seadistatud maast 22. Võsasael vajab reduktor pidevat õlitamist 23. Mitteergonoomiliste võtetega võib vigastada selga 24. Okaspuupalgi standard pikkused 3,1-6,1 30 cm intervallidega 25
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond HUVITAV ETTEVÕTE SWAROVSKI Autor: ............. Õppejõud: dotsent Juhan Teder Tallinn 2010 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 1.SWAROVSKI ETTEVÕTE LOOMINE......................................................................... 3 2. ETTEVÕTE ARENG.................................................................................................. 4 3. SWAROVSKI TÄNAPÄEVAL..................................................................................... 6 4.KONKURENTS........................................................................................................... 7 5.VIIDATUD ALLIKAD..............................................................................................
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhili...
Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga. Saehamba tüüp või teritus ei vasta 4. Tooriku otspinnad on rebestatud. ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur ettenihke kiirus. Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on 5.Sügavad saekriimud. külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine".
- pesta käed ja nägu ja käia dusi all. 2. Kõikidest tööajal esinenud puudustest ja riketest tuleb teatada töölõigu juhile. 6 TÖÖOHUTUS KETASSAAGPINGIL ENNE TÖÖD 1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. Pinkide juurde tuleb üles panna vastutavate isikute perekonnanimed. 3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel.
teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele suur. Ümar terasest terituspulk. Selleks, et teritus või lihvimine oleks võimalik, peab teritusvahend olema noast kõvem ja seepärast ongi tüüpiliseks terituspulga materjaliks kroomvanaadiumteras. Kõige sagedamini kasutatakse ümarat teraspulka (tera pikkus 18 30 cm), mille pinnahambad on keskmiselt jämedad. Selline terituspulk ehk teras, nagu professionaalid ütlevad, sobib nii koduseks kui ka professionaalseks kasutuseks. Koduseks kasutuseks sobiv terituspulk on näiteks mille teraosa pikkused on vastavalt 18 ja 20 cm.
2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel
2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel
kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 2.12. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 3.2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. 3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Elektrivoolu katkemisel tuleb pink otsekohe välja lülitada
Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine
Elektrood saadetise tüüp EN 26848 standardi number 1,6 elektroodi läbimõõt 75 elektroodi pikkus WT 10 elektroodi koostis (siin 0.9... 1,2 % tooriumoksiidi ) Volframelektroodi otsa kuju keevitamisel Keevitamine toimub päripolaarse alalisvooluga, kus miinuspoolus on elektroodil. Alalisvooluga keevitatakse TIG keevitusprotsessis erinevaid terase ja vase sulameid. Sele 4.8. Alalisvooluga keevitamise elektroodi teritus Teritatud koonuse pikkus peab olema vähemalt kaks elektroodi läbimõõtu. Keevitamine vahelduvvooluga Vahelduvvooluga keevitatakse TIG keevitusprotsessis alumiiniumi ja selle sulameid. Sele 4.9. Vahelduvvooluga keevitamise elektroodi teritus Elektroodi otsa ettevalmistus alumiiniumi keevitamiseks, kusjuures suurema läbimõõdu puhul tuleb ka otsa töödelda. Alumiiniumi keevitamisel tekib elektroodi otsa kerakujuline moodustis.
Eesmine rühm Musculus extensor hallucis longus o: facies medialis fibulae i: aponeurosis dorsalis digiti I f: suure varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum longus o: caput et facies anterior fibulae + condylus lateralis tibiae i: aponeurosis dorsalis digitorum 2. – 5. f: 2. -5. varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon Musculus peroneus fibularis teritus eraldunud eelmisest i: os metatarsalis 5. F: jala dorsaalfleksioon Musculus tibialis anterior o: facies lateralis tibiae i: os cuneiforme mediale + os metatarsi I f: jala dorsaalfleskioon + jala mediaalse serva tõstmine + jala võlvi hoidmine JALA LIHASED Suurvarba lihaste rühm Musculus adductor hallucis o: caput obliquum – os cuboideum + os cuneiforme laterale + kesksete metatarsaalluude põhimikud o: caput transversum – 3. -5
Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist 3) Spetsiifiline struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus. *Vahetus-ja rolliturg Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest
1.3 Ettevõtte äriidee Kliendid: · ehitusfirmad nii Eestis kui ka välismaal · puidutööstus firmad, mööblifirmad · eraettevõtted ja isikud Tooted ja teenused: · ehitusmaterjal · saematerjal · metsamaterjali kokkuost · hakkepuidu tootmine · põranda ja voodrilauad · kaubaaluste valmistamine · transpordi teenuse osutamine · puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritus Ettevõtte eelised: · mitmekülgne teenindus · palju erinevaid tootevariante · paindlik ja oskuslik teenindus · kõrgekvaliteedilised tooted Tegutsemisviis: · puidumaterjal saadakse oma metsadest · paindlik hinnapoliitika · toodete kohale toimetamine soodsalt ja kiirelt 1.4 Ettevõtte personal Töötajad jaotuvad ametikohtadele järgmiselt: Tabel 1 Personali jaotus Töökoht Töötajaid Saeveski 1
õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Puuri kulumine ja teritus. Puurid kuluvad tagatahkudelt, juhtpindadelt, nurkadelt ja mõnikord ka esitahkudelt (joon. 126) joon.126 Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega;
Näiteks kermisplaadi- ga pealttreimistera jaoks (ristlõige 16X25 mm) on [hα] 2 mm terase ja 4 mm malmi treimisel. Puhastreimise korral pealttreimis-, mahalõike- ja keermeteradel [hα] = 0,5 mm jne. (vt.joon.). Joon. Kermisplaadiga pealttreimistera lubatud kulum Lõikeriista tööaega kuni väärtuseni [hα] nimetatakse püsivusajaks T min, teisiti õeldes püsivusaeg on tera ümberteritamiseni kulunud masinaaeg. Lubatud kulumise [hα] piiril tehtud teritus on lõikeriista õige kasutamise seisukohalt sundteritus. Laboratooriumis kontrollitakse [hα] väärtust optilise riistaga, tootmises aga kasutatakse tera seisundi hindamiseks teisi kulumiskriteeriume. Tera kulumiskriteerium võib olla elektrimootori ankruahelasse lülitatud ampermeetri näit. Selle osuti hüpe annab märku lõikamisele kuluva võimsuse suurenemisest, mida põhjustab lõikeriista suur kulumine. Kri- teeriumiks võib olla ka läikiva kollase triibu ilmumine töödeldud pinnale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
