LOENGUKONSPEKT semiootika (0)

Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub.
2 paralleelset ajalugu – tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. “meeste” ja “naiste” ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu.
Mis on sündmus?
Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg.
Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast.
Carlo Ginzburg - “Clues, Myths and the Historical Method ” 1989
“Juust ja vaglad ” – otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. “ Universum on nagu juust”
“Ajaloo ööpoolel”
Semiootika 3 eelajaloolist allikat:

• Jahindus – jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne
  
• meditsiin – mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega.
  
• kriminalistika – uusim nendest terminitest. Aga olukord phm sama, kurjategijaid algselt ei näe, peab interpreteerima märke, lahendama mõistatuse
  

Miski pole juhuslik, nt see et Coca cola reklaamis 3 purki – tahavad midagi öelda siiski
Semiootika – prognoos (etteteadmine), ennustamine ja seejärel diagnoos
Teadmised minevikust on väga olulised, kuid veelgi olulisemad on teadmised tulevikust .
Märkide tüübid: (saab jaotada 2ks ka selles osas: mis tekivad ise ja mis mitte nt liiklusmärgid)

• Asjad ja jäljed (jäljed on kõige primitiivsemad märgid)
  
• Asjad ja märgid
  
• Jälg, vari ja peegeldus (peegeldus on sama vana kui jäljed, mõlemat tunnevad kõik kultuurid. Erinevus see, et peegeldus näitab pilti – peegelpilti, asja palju täpsemalt kui jälg)
  
• Vari (Varjude teater – lapsed näevad varje, mis näevad välja nagu loomad. Saavad aru, mis looma tähistab mingi vari)
  

Metafoor – tähendus tekib läbi kirjelduse. “Peeter on vapper nagu lõvi “
Metonüümia – “jalajälg kui inimene” – jalajälg on metonüüm. So kui kirjeldatakse midagi millegi muu kaudu. Nt raamatule viidatakse autori nime kaudu. Nt tootja toote asemel (pampersid as in “mähkmed” )
Peegel on alati olnud midagi müstilist, kasutati alati maagilistel eesmärkidel. Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida.
Silm ja nägemine – silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke.
John Deely “Semiootika alused” 2005 (2009)
Winfried Nöth “Handbook of semiotics” 1990 – pigem teatmik, mitte õpik
Umberto Eco “A theory of semiotics” 1990 – ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga
Mihhail Lotman “Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist” 2012
Ch. Morris “Foundations of the Theory of Signs” 1938
Paul Cobley, Litza Jansz “Juhatus semiootikasse” 2002
Kohustuslik kirjandus
John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 
Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics 
Asenduskirjandus
Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 
Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2012 
Umberto Eco. A Theory of Semiotics. Bloomington, 1976 
Floyd Merrell. This is Semiotics. 2000 
Loeng 2
Märgid 2. “mingi rõvedus”
Svastika ehk haakrist , semiootiline fantaasia hakkab mängima, kui haakrist on keelatud, siis teevad mingisuguse sarnase kujutise (vene kolovrat)
Salamärgid
50-kroonine rahatäht – pilt käina kiriku orelist, kus on vabamüürlaste märki meenutav silm. Kohe küsimus, et kas rahatähel olev isik on vabamüürlane?.. Paljud märgid vabamüürlastel kasutuses, mis mujal ei pruugi seda tähendada iseenesest.. vm
“Märgid ahju” – tekitavad poleemikat, märkidest tuleb lahti saada ..”hävitame kõik sümbolid” - paraku kõik võitlused märkide vastu, on võimalik vaid märkide abil
Varasem projekt, kuidas märkidest vabaneda : “Lagado akadeemik laputast “ – saarel oli akadeemik, kes oli kogu elu tegelenud projektiga “kuidas saada lahti sõnadest”, sõnade asemel olid asjad. Kui soovid midagi öelda, tuleb teha komplekt asjadest. Tahad öelda “teekann” siis näitad seda .. Projekt tööle ei jäänud, kuid semiootilisest aspektist – mis juhtub kui sõna “leib” asemel võtta leib? See leib siis ei tähenda enam leiba, vaid sõna “leib”.. see ei lihtsusta , vaid muudab semiootilist protsessi keerulisemaks.
25. kaader – klassikaliselt 24 kaadrit, aga 1957. Aastal tegi psühholoog James Vicary eksperimendi – kobarkinos lasti 2 saalis sama filmi, 1 saalis lasi panna 25nda kaadriga mingi popcorni vm- see mõjutas inimeste alateadvust, käitumist, kohe osteti rohkem.
Mis on MÄRK ?
a = a
Iga asi on identne tema endaga.
Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a)
Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis.
Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla.
Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne.
Aga astuja on, mäletab iseennast .
A=b
Süllogism – aristotelese põhiline arutlusviis.
Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid – 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige.
Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism – Inimesed on surelikud . Kai on inimene. – siit saame järeldada, et Kai on surelik.
Selle vastand on osaline süllogism – Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea –
Sokrates on 3-silbiline – sok-ra-tes – järeldada ei saa midagi, sest kiilas on sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates. Need on eri asjad. Kuna need laused pole omavahel seotud, siis me ei saa midagi järeldada, kuigi mõlemad laused vastavad tõele.
Kui näed põllul kivi, siis see ei ole märk, see on kivi. Kui paned muuseumisse ja kirjutad peale “kivi” siis on taie , kivi tähendab iseennast – autonüümne märk (iseennast nimetav)
Märki ei saa defineerida nii nagu nt lauda. Märgi identiteet ei ole märgi sees, vaid on mujal.
Seetõttu pakkus Morris sellise semioosi (olukord, millal miski muutub märgiks)
Märk ise peab olema objekt, mida me tunneme /näeme kombates, aistingutega, peab eristuma taustast , olema meeltega tajutav.
Tähendus – see objekt, milleni viib
Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) :
M-D-I-T-K
M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst)
Semioos – märgi saamise protsess
Semiootika lätted:

• Diagnoos
  
• Prognoos
  
• Ennustamine
  

Meil on märgid, tuvastame haigust.
1 esimesi, kes kasutas sõna “semootika” oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst
Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse
Strukturalism
Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased.
Franz Bopp
“Tõde ei ole ilus” – mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma.
William Jones
1776 The Sanscrit language – vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud
Säilinud, eesti keeles tõlgitud “Rigveda” (Rgveda)
18. saj uuriti etnoloogiliselt keelt- mida erinevates keeltes sõna tähendab, vastandati ning otsiti sarnasusi – võisid olla juhuslikud, kuna inimhäälikute arv on fikseeritud ning nende kombinatsioonid võivad olla sarnased, ilma et neil oleks mingi ühine päritolu või tähendus
nt Indoneesia saar Sulawesi ei pruugi tähendada eesti k sulavett
sireenide kooskõla
Jakob Ludwig Cal Grimm
“ Deutsche Grammatik”- indoeuroopa keelte tegelikult
1854 “Deutsches Wörterbuch” - Saksa sõnaraamat – andis uue sõnaraamatu standardi, saksa sõnad indoeuroopa ja germaani paralleelidega
Grimmi eeskuju hakkasid järgima teised institutsioonid , nt rootsi akadeemia
Grimmi seadus (1822)
Muutused keeles ja keelevahelised vastavused alluvad kindlatele reeglitele. Olid nii tähtsad, et nimetati seadusteks.
“ Keeleteadus on loodusteadus . “
P -> F
Lääne-indoeuroopa keeltes (inglise, hollandi, saksa, gooti , islandi, fääri, taani, rootsi, norra) on alati F kui teistes (kreeka, ladina, sanskrit, leedu jne) on P.
Ja need pole erandid
Soomeugri keelkond
Need eelnevad ideed ei olnud vaid sakslaste ja indoeurooplaste valdkonnas
Samuel Gyarmathi – kuulus ungari keeleteadlane , kes 16 aastat enne kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased
Johannes Schmidt laineteooria – saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted,
Noorgrammatikud (Junggrammatiker)
Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna, aga nad tegid oma nime maailmakuulsaks, hiljem oli juhtiv paradigma
Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers
De Saussure
Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes
Larüngaalne teooria
Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest
Kui on erinevusi, siis on 2 varianti : kas eri juurtest või kasvasid lahku
Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused
Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust
Indogermaani keeles oli nii mitu a-d, o-d jne – Saussure ütleb, et sellist keelt ei saa olla
Tekkis probl. Kas indoeuroopa keelt oli kunagi olemas v see keeleteadlaste rekonstruktsioon, et seletada praeguseid erinevusi
Boppi ja Grimmi ajastul oli see iseenesestmõistetav, et selline keel olemas
Uusgrammatikud arvasid, et pigem konstruktsioon , et keelt polnud olemas
A.Kuhn avastas, et eri keeltes sarnaseid fraseologisme (vm), nt “kustumatu tuli” – mitmetes keeltes sarnane, järelikult on olnud inimesi, kes seda rääkisid
Keel on puhas suhete süsteem
Keel kui märgisüsteem
Märk koosneb kahest komponendist : Tähistaja & tähistatu, need ei tähenda sisu ja vormi
Kumbki ei saa olla teiseta
Saussure’i metafoori järgi need on nagu paberilehe 2 poolt, pooled eraldatud, kuid on lahutamatud – see metafoor töötab enamasti, mitte alati (õppejõud keeras lehe kokku, nii et sel on vaid 1 pool)
Märgi arbitraarsus (suvalisus)
Tähistaja lineaarsus .. Keeles on tähistaja ja tähistatu suhe suvaline (arbitraarne)
Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne “akustiline kujund”
Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne “mõiste”
Heli ja mõtte vahel pole otsest seost, seotud ainult läbi keele
Keele tähistaja realiseerub mingis helis, tähistatu realiseerub mingis mõttes
Onomatopoees – loomade, lindude hääled, helid nt “pauh”, “aih” jne
Tähenduse ja väärtuse eristamine Saussure’i jaoks väga oluline:
Tähendus (signification, sens ) on märgi seos keelevälise reaalsusega
Väärtus (valeur) on elemendi keelesiseste suhete süsteem
(Pole oluline mis materjalist on tehtud malenupp , kuidas neid nimetame , oluline milliseid käike saab teha, millises positsioonis malelaual on, elementide väärtus oleneb olukorrast, elementide väärtus võib partii käigus olla erinev sellest, mis see on enne mängu algust)
Saussure’i raamatust arenes välja strukturalism, ütles, et keel on puhas struktuur
Strukturalism ei olnud 1 koolkond, tekkis palju erinevaid. Tähtsamad olid:
( Genfi koolkond)
Praha lingvistiline ring – tähtsaim koolkond
Glossemaatika
Ameerika strukturalism
Genfi:
Charles Bally, Albert Sechehaye, Robert Godel jne
Praha lingvistiline ring – nimi veidi eksitav, ei olnud ainult Praha, sinna kuulus ka keeleteadlasti mujalt (nt poolast, saskamaalt, viinist)
Vilém Mathesius – avaldati enne kui Saussure’i keeleteaduse kursus , kuid mõned sarnased ideed
Saussure põhimudeliks matemaatika , Mathesiusel füüsika
Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911)
Aktuaalne süntaks
Vladimir Skalička (1909-1991)
Tšehhi keeleteadlane
Ungari grammatika 1935
Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist
Nikolai Troubetzkoy (1890-1938)
Grundzüge der Phonologie (1939)
Fonoloogia – keel
Foneetika – kõne
20.saj algul foneetikas oluline läbimurre – leiutati fonograaf – suur šokk ja ka x-kiired (röntgen)
Leonard Bloomfield (1887-1949)
Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation ), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt
Tema meelest polnud teooriat, kuidas teadus peab keelt kirjeldama, vaid on mingid seisukohad
Tema põhiline raamat “Language” (1933) – 2. Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal
Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata. Keeleteaduses tuleb tähendus välja mõtelda.
Tema seisukohad:
Keel – mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid
Seotud ja vabad vormid, konstituendid.
Vormide klassid , substituudid (elemendid, mis võivad lause sees esineda erinevalt.. nt kass jooksis kooli, poiss jooksis kooli jne.. kass ja poiss kuuluvad ühte klassi, sest võivad üksteist lauses asendada ).
Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid)

• Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) (sõnal etics pole seost eetikaga, tulnud sõnast fonetics, foneetika on see mida uurime, heli ja artikulatsioon, keele materjaalne külg, foneemika tegeleb keele abstraktse küljega)
  
• Segmentatsioon
  
• distributsioon
  

Zelig Harris (1909-1992)
Tähtsaim ameerika strukturalist, viis Bloomfieldi idee täiuslikkuseni
Tahtis keeleteadusest teha samasugust täppisteadust nagu on matemaatika
“Mathematical Structures of Language” (1968)
“A Grammar of English on Mathematical Principles” (1982)
Nagu Bloomfield, täiesti välistas tähendust keeles, “keel on formaalsed struktuurid ”.
Lõi transformatsioonilise grammatika. Ühed elemendid võivad olla moodustunud teistest transformatsioonide abil. IC-grammatika, vahetud konstituendid (need, mille sees on tugevamad seosed kui neil eraldi)
L ( lexicon ) koosneb = (S, NP, VP, ADV, A, N, V)
Lause (G, grammar) koosneb erinevatest fraasidest
Harris tõestas, et lause ei ole suurim grammatiline ühend
Noam Chomsky (1928)
Tuntuim ameerika keeleteadlane, väljapaistvaim. Oli Harrise õpilane, ütles et õpetaja mõjutas ka tema poliitilisi vaateid.
Chomsky oli kommunistlik anarhist. Vihkasid riiki, riik on koletis, kes surub inimestele peale ebavajalikke asju.
Oli äge lääne-, euroopa ja usa ühiskonna kriitik.
Mandariinid – hiina ametnikud
Skandaalne, sest toetab terroriste ja kritiseerib võitlust terrorismiga. Tema meelest terroristid on võitlus imperialismile. Ütleb, et vägivald on rahva õigus, eelkõige töölisklassi.
“Keel on kõikide lausungite kogum, mis on öeldud ja mida saab öelda tulevikus”
Tema läbimurre raamatuga “Syntactic Structures” (1957), tõi talle kuulsuse. Oli lühem variant tema doktoritööst “Logical Structure of Linguistic Theory” (1955)
Keel koosneb kahest komponendist, transformatsioonireeglid aitavad moodustada lõpmatu arvu lauseid
TL (tuumlause) – tr.reeglid moodustavad lause - > ..
Ka tema meelest ei ole tähendus keele osa
Tema lause:
Colorless green ideas sleep furiously
Rohelised värvitud ideed magavad raevukalt... korrektne lause, aga see kas ka tähendab midagi pole oluline
Ka Chomsky oli nii keeleteadlane kui matemaatik , paljud tema ideed siiani matemaatikas olulised
Kuulsamad raamatud:
“Aspects of the Theory of Syntax” (1965)
“Language and Mind” (1968)

• nendes raamatutes loobub olulistest piirangutest, saab aru, et tähendus on keele osa
  

Glossemaatika
Viimane strukturalismi koolkond. Kopenhaageni koolkond.
Ei saa võrrelda ei Praha ega Ameerika koolkonnaga. Praha oma oli juhtiv, kuni 50-60ndateni nii euroopas kui ka mujal. Ameerika oma oli juhtiv ameerikas. Mõlema puhul sajad olulised autorid.
Glossemaatika oli aga seotud ennekõike ühe inimesega Louis Hjelmslev (1899-1965)
Ta oli ekstreemseim strukturalist.
Glossemaatika on kreeka sõnast glossa (keel) – haruldane sõna
Hjelmslev andis Kopenhaagenis sarnaseid ajakirju välja nagu anti Prahas.
Viggo Brondal, Otto Jespersen – keel otsib võimalust mõtet väljendada, seda parem keel mida paremini saab mõtet väljendada
Kommutatsioon – Hjelmslevi tähtsaim mõiste. See on situatsioon, kus analoogiline muutus ühes plaanis toob endaga kaasa analoogilise muutuse teises plaanis. See on 1 tähtsaim lingvistiline.. mingisõna (seisukoht?).
Empirism – kompleksne mõte, koosneb 3 alampõhimõttest: täielikkus (mingi teooria peab kirjeldama kõiki vastava ala nähtuseid, ei tohi olla erandeid), teooria peab olema loogiliselt konsistentne (ei tohi olla vasturääkivusi), lihtsuse põhimõte (kui on 2 teooriat, mis on sama adekvaatsed, siis tuleb kasutada lihtsamat)
Keele funktsioonid

• vastastikune sõltuvus ehk interdependents (elementide vahel on kommunikatiivne seos, nt lauses alus ja öeldis. Poiss läheb. Mõlemad on ainsuses, muudame ühe mitmuseks, peame muutma ka teise.)
  
• ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon (nt seos mis seob nimisõna omadussõnaga. Väike poiss. Siin sõna väike ainsus on põhjustatud nimisõna ainsusest. Mitte vastupidi.)
  
• sõltumatus ehk konstellatsioon
  

Kõige laiem on “keel” matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama – kitsam (chomsky)- “keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika” ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke reegel on, et elementidest moodustame jadasid, kõikvõimalikud jadad moodustavad keele
Naturaalarvud vs täisarvud – kumba rohkem? Need hulgad on sama võimsad
Turingi masing – ütluste pikkus pole limiteeritud, mälu on lõpmatu. Turingi sõnul võime selle abil fikseerida kõiki ütlusi, kadreerida igasugust informatsiooni (visuaalset, akustilist jne)
Digitaalne salvestamine palju täpsem kui analoogiline
Maagiline ruut (sator square ) – asutasid eesti nõiad nõidumiseks. Ükskõik kuidas loeme, alt üles, ülevalt alla, vertikaalselt, horisontaalselt siis loeme samu sõnu (satan, opera , arepo, rotas). Selle abil saab nõiduda, neid on palju, ka numbritega nt
Boustrophedon – kirjasüsteem, kus ei ole vaja kirjutada vasakult paremale ( vist midagi sellist phm?)
Palindroom – võib lugeda paremalt vasakule või vasakult paremale, tulemus sama
Tulnud kreeka k sõnast palindromos
Nt no lemon , no melon
Sum summus mus
Sator arepo tenet opera rotas
Able was i ere i saw elba
Stressed or desserts
Saippuakivikauppias – sümmeetriline
Aias sadas saia
Isa asi
Silbi mudel kirikuslaavi keeles ( Roman Jakobson )
(e)(f)(s)(v) (tglt kandilistes sulgudes)
e – sulghäälik (e klusiil : k, p, t, g, b, d)
f – frikatiiv (s, z, f, v..)
s – sonant (l, r)
v – vokaal (a, o, e..)

• muuta ei saa nende järjekorda kunagi
  

Roman Jakobson, Gunnar M. Fant, Morris Halle lõid fundamentaalse süsteemi, millega võib kirjeldada kõiki maailma häälikuid
Preliminaries to Speech Analysis : The Distinctive Features and Their Correlates
Ütlevad et vokaalid ja konsonandid pole häälikute klassid, vaid on tunnused
Loomulik keel (LK)
Võib käsitleda masina/algoritmina, mis tekstivälise reaalsuse paneb vastavusse mingile tekstile selles keeles
Nt eesti k võime väljendada 1kõik mida, va asjad mida me ei oska – neid asju mida me ei oska väljendada, ei ole olemas
Malelaud- saab mängida erinevaid mänge: male , vene kabe , inglise kabe, tšapajev jne
Semantika
Tähenduse probleem
Filosoofias, loogikas, keeleteaduses, kunstis
Semantika loogikas ja filosoofias:
Gotlob Frege (1848-1925)
Rudolf Carnap ( 1891 -1970)
Willard Van Orman Quine (1908-2000)
Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (1929-2015)
C.K.Ogden, I.A Richards “The meaning of meaning : a study of the influence of language upon thought and of the science of symbolism” – raamat keskpärane, kuid sellest saanud hitt , trükitakse siiamaani
Rudolf Carnap – väljapaistev filosoof , loogik, tegeles teadusfilosoofiaga ennekõike
Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid)
Occam – keskaja 1 olulisimaid filosoofe, Thomase opponent (universaalne teooria)
Carnapi olulisim raamat meie jaoks “Meaning and nesseserity” 1947
Alfred Tarski (1901-1983)
Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole
The concept of truth in formalized languages (1933)
Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused
“Snow is white” is true if and only if snow is white
Tähendus ja tõde tõlkes
“Snow is white”
“lumi on valge”
mõnes keeles lume kohta 1 sõna, mõnes teises keeles täiesti erinevad (lumi, lörts, rahe , kruubid” jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja
Tähendus loogikas ja filosoofias, 2
“Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu”
Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane
1 põhiline (aperatsioon?wat?) igas süsteemis on = (võrdusmärk) – millal me ütleme, et kaks sama märki tähendavad ühte ja sama?
Keeleteaduses – sünonüümia
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)
Väljakutse luua selline keel, milles ei saa valetada
Nii, et iga grammatiliselt korrektne ütlus oleks kohe tõene. Kui keegi valetab saaks kohe aru, sest see on grammatiliselt ebakorrektne
Leibniz jõudis sellega kõige kaugemale, nimetas sellist keelt universaalseks karakteristikaks
Saame väljendada kõiki teadmisi selles süsteemis ja nad on selles tõesed
Tänu temale lõpetati nõiaprotsesse protentsantslikus (?) saksamaal
Tõestas n-ö, et jumal on hea, pani uskuma seda, sest sel ajal oli arusaam, et saatan on võimsam kui jumal
Tema teine sama oluline projekt/teooria: jumala olemasolu tõestamine
Enda meelest saavutas selle, hijem selgus, et see vigane
Selle käigus lõi võimalikud maailmad ja modaalse loogika (erineva võimalikkuse loogika)
Võimalikud maailmad olid vajalikud jumala olemasolu tõestamiseks
“jumal on täiuslik, kõik mis ta tegi on täiuslik” aga kust teame? Peame võrdlema seda teiste maailmatega
kalkuleeris kõik võimalikud maailmad läbi, realiseeris parima – see on meie maailm – kõikidest võimalikkudest maailmatest parim
võimalik maailm on nt eilne maailm (see maailm, mis oli eile)
Kurt Gödel (1906-1978)
Mittetäielikkuse teoreem (1931)
Kui väiteid saab tõestada süsteemi vahenditega, siis paratamatult tekivad vastuolud
Kui süsteem/keel on konsistentne (mittevastuoluline), siis ei saa ta olla täielik (st sisaldab väiteid, mis võivad olla tõesed, kuid selles süsteemis mitte tõestatavad)
Aksioomide konsistentsust ei ole võimalik tõestada vastava süsteemi vahenditega
Metakeel
Keel, mis kirjeldab seda teist keelt
Metakeele tähendused on keeles
Metakeele konsistentsust me ei saa tõestada metakeelega, siis loeme metametakeelt, mis tõestab metakeele konsistentsust, kuid mitte enda konsistentsust
Keelesemantika
Noam Chomsky. Aspects of the theory of syntax (1965) – jätkas ameerika strukturalismi joont, et tähendus ei kuulu keele valdkonda
Keel on lihtsalt 1 formaalne süsteem, keele puhul oluline, et räägiksime grammatiliselt korrektselt
Chomsky lõi ideaalselt absurdse lause, kus iga järgmine sõna on vastuolus eelmisega
(Colorless green ideas sleep furiously) – et kui pole elus, ei saa magada , kui pole värvi ei saa olla roheline jne
Chomsky püüdis näidata, et semantika pole oluline, kuid seda luues lähtus semantikast (tähenduse elementidest)
Märgiväline reaalsus , märkide reaalsus ja reaalsus märkides

• eksistents
  
• pre-eksistents
  
• supereksistents (Umberto Eco: supereksistents)
  

Verona rõdu. Rõdu “supereksistents”. Väljast näeb Julia rõdu, mida näeb väljast.. mis sellega, ei saand aru. Aa see, et see pole päris rõdu?? Prolly
Rõdu tekkis shakespeare ’il kogemata , eelmisest etendusest jäi rõdudekoratsioon. Sama maja 20. Saj algul, rõdu polnud. Kuna saadi aru, et hea turismiatraktsioon, siis pandi see rõdu sinna ka. Rõdu on tegelikult 1 ülealune sarkofaag. Romeo ja juliaga seoses see väga hea, vihje justkui tulevasele saatusele. Kunst vahel mängib eluga huvitavaid vingerpusse, elu vastab kunstile samumoodi.
Kuulsaim supereksistents – 221b Baker Street. Ruum, kus sherlok holmes ja watson istusid , seal ruumis paljud filmid filmitud, seega autentne ruum. Aadress ja ruum tekkis tänu sherlok holmesi teemale. Inimesed saadavad sinna päris kirju jne.
Kuidas tuleb visualiseerida seda, mis on põhimõtteliselt mittevisuaalne: hästi uhkelt. Näitas mälestussammast püha vaimule , väga uhke jne. Püha vaim on riskantne märk, tegelikult ju olematu nähtus justkui. Tavaliselt visualiseeritakse tuviga. Mälestusmärk mida näitas – peame teadma, et see on püha vaimule, muidu me ei saa sellest aru
Lubomir Doležel. Heterocosmica: Fiction and Possible Words , 1997
Kunst loob mudeleid, mida elus veel ei ole ning mida võib hiljem elus kasutada
Kunst võib luua seda, mida nimetatakse mõtteliseks eksperimendiks – võimalikke maailmu
Võib valmistada selliseid olukordi , mida elus pole kunagi olnud
Aktiivsem praegu visuaalne kunst, mitte kirjandus
(siiani rääkisime signifatiivsest+? Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust)
Referentsiaalne (osutav) semantika
2 võimalust seletada asju: kirjeldamine
osutus on lihtsam võimalus.
Osutus kui index (väliste parameetritega seotud)
(see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis)
Kõneakti aktualiseerimine
Tekstuaalsus – tekst kui signaal
Osutus: märk -> signaal > referent
Struktuuri aktualiseerimine
Vilem Mathesius
Transpositsioon
Valgusfoor - miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu . Kui aga tänaval, siis peatume
Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus
Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp -märk mõlemad tähendavad “stopp edasi ei sõida”. Aga osutus on teine. Ühel muutub punane värv roheliseks, läheb üle st. Sellel märgil ei lähe üle, oodata ei ole kõige praktilisem, hakatakse otsima teisi märke
1 on ajas, teine ruumis
absoluutne aktualisatsioon – asjad, mis toimuvad siin ja praegu
Juhtiv tõeteooria (mida võime tuvastada) Aristotelese tõeteooria, et kui midagi saab viia vastavusse tõega, siis see on tõene
Paneme ütluse talle vastavusse
Me ei tea, mis on tõde, aga me teame, millal 1 või teine ütlus vastab tõele
Sellel kindlad reeglid
Võimsam kui siduvuse teooria
Tõde kui reegel
Tõde kui vastavus (tõe korrespondentsiteooria)
Tõde kui sidusus (tõe konsistentsteooria)
Tõde, mis ei vaja tõestamist- vahetu tõde (eesti k. Kõhutunne) Pmst see, mida keegi usub ise (tõde), see et kõik on vastu, on vaid tõestus
Doxa – arvamus, arvamus peab olema veenev , see on seotud autoriteediga
Episteme – peab olema tõestatav
Hiljem analüütilises filosoofias on oluline seisukoht, et me ei saa uskuda ja teada sama asja korraga
Seda mida me usume, me ei tea, seda mida teame me ei usu
Paradoksid
Berry: “The smallest positive integer not definable in fewer than twelve words”
Paradoks selles, et see üheselt defineerib seda numbrit, mis on 11-sõnaline
Vastuolu on selles, et mida me nimetame
See on kirjeldus, aga nt 734 on nimetus
Curry paradoks: jõuluvana on olemas
Kui see lause vastab tõele, siis jõuluvana on olemas
Kui see lause on tõene, siis X
(tähistame lauset: ) S
Millal S vastab tõele
See on implikatsioon
Vt: implikatsioon, curry paradoks
3 ust: A B C
1 ukse taga on sportauto, 2 ukse taga on kitsed
Kui arvate ära, millise auto taga on sportauto, saate selle endale
Inimene nt arvab A
Pärast seda Monty Hall avab nt C ukse, näitab, et seal on kits
Nüüd küsib, kas inimene tahab muuta oma valikut
Inimene mõtleb, enne olid šansid 1/3, nüüd on šansid ½, inimene mõtleb, et miks ta peaks nüüd vahetama.
Sai justkui tõestuse, et pole päris vale
Kui valib uuesti A, siis tema šansid on 2/3
Aga vahe sel, kui ta valib uuesti A või jätab A
Monty Hall paradox
Osutuse läbipaistvus
Giorgione ( Giorgio Barbarelli da Castelfranco) – hakati hüüdma teda nii, sest ta oli väga suur (algne nimi sulgudes)
augmentatiiv
eesti k “- kene ” lõpp
kõik õige, aga osutus ei ole läbipaistev, giorgione on nimi, suur inimene ja kui ka grammatiline vorm
Mina, siin ja praegu
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu...
Kes on need “me” (“milles viibime praegu”) ?
Nüüd- praegu- kohe
“siinsust” polnud enne kui ma ütlesin ? wat
Martin Buber
Dialoog ja Tõde
Ich und Du, 1923
I and Thou vs I and You (Me and You)
Probleem on see, kus tekib tõde
Mitu arusaama:

kõhutunne ütleb, tõde on alati olemas, see ei sõltu meist. Võime rääkida tõtt, kui see mis me räägime vastab sellele. Kui ei vasta, siis me valetame. (preeksisteeriv tõde, ei sõltu olemisest, meist) – sellele vastandub kõhutunne, ütleb, et igaühel oma tõde, sinu tõde pole minu tõde. Samas need ikkagi arvavad , et minu tõde on ka päris tõde.

Teine arusaam tekkis juba Antiik-Kreekas: Tõde tuleb välja vaikusest. Midagi sellist kusagil maailmas enne polnud. Sel ajal suurimad tsivilisatsioonid Kreeka ja Hiina. Hiinas igasugune vaidlus iseenesest vale. Maailmakord: harmoonia , rahu jne. Igasugused lahkarvamused lõhuvad seda korda, sest paratamatult 1 eksib või valetab.
Madis kõiv
“küüni täitmine”
Kõige parem samurai on see, kes võidab ilma lahinguta
Dialoogiline filosoofia
Martin Buber
Mihhail Bahtin
Tõde ei ole väljendatav lihtsate lausetega
Kommunikatsioon
Claude Shannon, 1948
Kooperatiivsuse põhimõte
Maksiimid :

• Kvantiteedi:
  

Ütle nii palju, kui on vaja

Ära ütle rohkem, kui on vaja

• Kvaliteedi:
  

Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale

Ära ütle seda, mida sa ei tea

• Suhe: ole relevantne (räägi asjast )
  
• Viisi:
  

Räägi selget juttu

Väldi mitmemõttelisust

Ole lakooniline

Räägi õiges järjekorras
Koostöö ja viisakus
Geoffrey Leech . Principles of Pragmatics (1983)
The Tact Maxim

• Viisakus
  
• Suuremeelsus
  
• Tunnustamine
  
• Tagasihoidlikkus
  

Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas
J.L Austin
Kõneaktid

• Lokutiivne kõneakt – sõnumi loomine
  

• õige (adekvaatne) mõte
  
• korrektne sõnastus
  

• Illokutiivne kõneakt – sõnumi väljaütlemine
  
• Perlokutiivne kõneakt – ütluse tagajärjed
  

• Mõtted
  
• Tunded
  
• Teod
  

Illokutiivsed kõneaktid
Koostatud erinevast jõust

• Illokutiivne jõud: F (p)
  
• Illokutiivsed eesmärgid
  
• Illokutiivsed suunad: ( nool üles, alla, mõlemale poole)
  

“ma anun sind “ –tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt
tähtsaim osa on eesmärk
Illokutiivsed eesmärgid:

• Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen)
  
• Komissiivne ja komissiivid ( luban , tõotan)
  
• Direktiivne
  
• Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) – seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega)
  
• Ekspressiivne
  

Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia
Performatiivid:
Behabitiivid – soovin õnne...
Eksersiivid – määran...
Verdiktiivid – kuulutan...
Ekspositiivid – postuleerin, et...
Ekspressiivid (tundeväljendused)
Kõneaktid
Otsesed
Kaudsed
Iroonia
Metafoor
Delfi
Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas
Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine)
Eksegeetika (välja juhatama )
Nõelasilm – kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?)
Wilhelm Dilthey (1833-1911)
Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea
Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused
Nendel on erinevad meetodid
Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine
Hans- Georg Gadamer
Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid
Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest
Teaduse ideaal on see
Paul Ricoeur (1913-2005)
Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga
Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid
Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb?
Ajalugu on filosoofiline protsess, 1 poolt on see see millest tuleb aru saada, 2selt poolt see ise seletab asju
Kõik protsessid, kus elame on seotuf metafooriga
Metafoor on kaudne tõde
See ütleb ühte, aga peab silmas teist
Metafoorid on mudelid, mis aitavad aru saada asjadest, mis muidu oleks väga keeruline öelda
“Pane tuli põlema” .. kõik saavad aru
“Pane ennast põlema” – see on metafoor.. kuigi samas see on palju vähem metafoor kui pane tuli põlema .. seal tegemist panemise ja põlemisega
Metafoorid aitavad meil elada