Semiootika
Semiootika on teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Semiootika tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga.
Semiootika
- Tartu Ülikool
40
Semiootika
- Tallinna Ülikool
2
Semiootika
- Akadeemiline
1
Kategooria semiootika populaarseimad õppematerjalid
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse.
Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja
sellest, mida nad teevad.
Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas
mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi
määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn
Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt
euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika
semiootika võitis alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi
säilinud.
Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on
semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on
tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
1. Loeng smiootika
Kirjandus:
Kolmest esimesest üks läbi lugeda!
Thomas A. Sebeok Signs An Introduction to Semiotics lihtne ja loogiline
Daniel Chandler Semitoics for Beginners www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B
Daniel Chandler Semiotics the Basics
John Deely Basics of Semiotics Semiootika alused (ei ole eriti hea)
Winfried Nöth Handbook of Semiotics (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem
kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.)
Umberto Eco A Theory of Semiotics
Mihhail Lotman Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist (esseed! Kasulik
vaadata Mis on semiootika?)
Floyd Merrel This is Semiotics
Ch
valed nimed.
- Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste,
erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma
loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda
õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
- Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga.
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik.
- epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe.
- Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid).
- William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud).
- John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
Semiootika konspekt
? Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga
sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel
koguni vastandlikke asju.
Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt
viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu
proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika
? Moodsa semiootika rajajad:
Emile Durkheim
Jules Henri Poincaré
Sigmund Freud
...
Gottlob Frege (1848-1925)
Charles S. Peirce (1839-1914)
Ferdinand de Saussure (1857-1913)
? Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad rääkima eri
keeli.
? Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja
kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute
väljatöötamise indiviidiülene mehhanism
Semiootika alused
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid.
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas,
Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna
ameeriklane Thomas Sebeok.
Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või
kommunikatsioonist.
Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei
katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult
kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me
teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides.
Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest.
2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.
Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline)
Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka
väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem.
Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus.
Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib
tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on
tähendused teised.
Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks.
Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid
kokkuleppeline.
Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt.
joonistus.
Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus.
Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad
mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult te
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195)
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid.
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas,
Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok.
Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos.
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse.
Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja
sellest, mida nad teevad.
protsess.
Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja
satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine.
Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad,
Kultuurisemiootika
Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem
Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv
teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka
võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti
ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise
indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst
on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha
lingv ring, Vene vormikoolkond (klovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman.
Biosemiootika
Sisukord
Sissejuhatus........................................................................................................... 2
1Objekt ja asi.......................................................................................................... 3
2Primaatide osutamine........................................................................................... 3
3Ajukoor................................................................................................................. 4
4Keha signaal......................................................................................................... 4
5Inimene ja loom.................................................................................................... 5
Kokkuv
Herma viljakus, ilu, õnn.
Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt
USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp.
Lääne mentaalsus tegelikkus ei valeta.
Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla
ei saa(tooli näide).
Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid.
Süütõendite paradigma.
Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus.
Õpilane oli tal Marcus Aurelius.
Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi
märkide. Arst on semiootik.
Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi.
Sherlock Holmes kriminalistika, meditsiin, ennustused.
M-märk; T-tähendus
M?T M?T
Platon 5.-4.saj eKr
Kratilos Cratylus esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane.
5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli
loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud
enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne
modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid
modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne.
Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega,
kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui
TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise,
organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest.
Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis
põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse
põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii
kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei
töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale,
Frege-märgi sisemine tähendus
Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid
3.loeng
Ameerika semiootika
Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika.
Öeldut saab tõlgendada
Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes
Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16)
Peirce´ kategooriad:
First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and
these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide
kogum)
Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact,
and these may be termed Indices or Signs
Semiootika aluste konspekt loengu materjalide põhjal
Tartu Ülikool
Referaat
Semiootiline ni Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal
Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nii
kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon
kokkuvõtvad osad.
Teooria omailmadest
Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam
maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab
mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga
valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks.
Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades
mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik,
millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks.
Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teo
Semiootika alused
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja p
Mõistete häbi ja hirm semiootikast kultuurimehhanismis1
1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri
määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii
näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele
allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku
heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees.
2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri
jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud
mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide
vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike.
3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm,
eristamine kokku jaotusega meie nemad. Piirangute iseloom, mis pannakse meile ja
neile on sell
SEMIOOTIKA AJALUGU II
Strukturalism.
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri m
Heini K. P. Hediger
(19081992)
Heini K. P. Hedigerist
Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks
sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma
ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende
käitumist. (Faverau 2010: 237)
Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka
etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles
põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide
põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning
neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis
hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (
- SEMIOOTIKA:
Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt m