Semiootika ja märgid (0)

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas ta on ehitatud?
Mida see tähendab?
Kuidas funktsioneerib?

Lõik failist

Semiootika ja märgid
SEMIOOTIKA –on teadus märkidest ja nende tähendustest.
Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid.
Märk on bilateraalne , kahepoolne . Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool , mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli.
Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum.
Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad
Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses „An essay concerning human understanding “(1690)
Renessansi ajal semiootika areng peatus . Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika , filosoofia, keeleteadus ). 20s algus – keel kui märgisüsteem.
3. Gottlob Frege :
a) märk, sisu ja tähendus
Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja tähendus, mida sõna väljendab, Kõige alus on märk. F. puhastab teat . sõnade (ülekoormatud) tähendused, nimetab puhastatud valdkonna sisuks . Võrdkülgse kolmnurga puhul on nurgapoolitajate ristumispunkt üks (sisu), kuigi tähendused on erinevad (erinevalt saadud).
b) nimi ja kirjeldus; pärisnimed
Toob välja kaks erinevat märgitüüpi:nimi ja deskriptsioon.
Nimi:
Üldnimed- telekas, kapp, koer, pegasus (igasugust tiibadega hobust saab nimetada pegasuseks)
Pärisnimi(on unikaalne )-Toomas, Rita , Margaret Mitchell
Deskriptsioonid(igal asjal on oma nimi, aga deskriptsioone võib olla palju): „ Tuulest viidud “ autor, praegune rootsi kuningas
c) tähendus ja tõde
peateos "Ueber Sinn und Bedeutung " (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest).
Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus.
märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus
Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke.
4. Charles Sanders Peirce :
a) märkide tüpoloogia
Peirce’i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese portree) ja sümbol(rahvuslipp).
INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad.
Loomulikud indeksid ― loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu
Kunstlikud indeksid ― termomeeter, lakmuspaber
Need mõlemad on tõelised indeksid \ annavad edasi informatsiooni „allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest
Väljasurnud indeksid \ on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks.
IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused , sümbolid võivad olla kõik kolm.
*Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline mark
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid .
SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist
Sümbolite alaliigid : allegooria , märk, kaubamärk, deviis, embleem , ametitunnused, tähis.
Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt .
b) semioos ja selle dimensioonid
Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika , pragmaatika.
Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On osa matemaatilisest lingvistikast.
Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega , et keelejadad oleks õigesti teostatud.
Semantika- tähendusõpetus. Uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist.
Pragmaatika- Uurib märkide kasutamist ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne
Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel.
5. F. de Saussure: Semioloogia - põhineb struktuursel lähenemisel märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides.
a) keel ja kõne
Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole.
Keel koosneb märkidest.
Kõne on nende märkide definitsioon.
Keel on kõige universaalsem märkide süsteem. Keel, erinevalt kõnest, on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus on võimalik ka siis, kui teised elemendid on välistatud.
b) semioloogia: märk ja märgisüsteem
Märk on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. Mida tihedamini on mingi element seotud teistega , seda suurem on ta väärtus. Märgil on ka tähendus- üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks pool ei saa olla ilma teiseta. Märk on struktuur, mis koosneb nendest kahest asjast .
6. Strukturalism
a) Praha lingvistiline ring- tähtsaim strukt, koolkond 1920algus.
Villem Mathesius- aupresident, üks asutajatest. Kirj artikli keelenähtuste potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset ( seotus keelega) ja aktuaalset(seotud kõnega), kus viimane tuleneb esimesest .
Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. “Fonoloogia alused”
V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor
Roman Jakobson - vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja semiootik. Kirj artikli värsiteadusest.
b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931 - 1965
Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keeleteadlane. Glossa- keel kr.k
H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldaliga.
Teosed- Keeleteaduse alused, Üldkeeleteaduse põhimõtted, Käändekategooriad
Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus- käände aluseks on 3 dimensiooni:
Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6) käändelist tähendust. Inkas 4.
Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ↔ ) Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( → ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; )
c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees
N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeleteaduse alused.
Z. Harris - viimane suur ameerika strukturalist .
E. Sapir - etnoloogiliste huvidega . “ Language ” sisaldab strukturalismi märke.
Tähendus keeles väga oluline. Lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed. Olulised on keeles grammatilised kategooriad- sellised tähendused, mida ei saa ütlemata jätta. Ameerika strukturalismi arusaam on,et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus.
Keele relatiivsus hüpotees: BOASI pärand- kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles(tõestamatu seisukoht).
Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina.
Whorf: keel põhjustab inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade vaid ka grammatikaga. Väidab, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud.
7. Süntaktika: keel kui formaalne süsteem Sõltub sellest, kuidas me käsitleme märki läbi süsteemi.
Substitutsionaalne semiootika- ei ole spetsiifilist märki, märgi loob asendamine
Bilateraalne semiootika- märgi loob märgifunktsioon, mis seob tähistatu tähistajaga
Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi dimensioonid: süntaktika e kuidas?, semantika e mida see tähendab?, pragmaatika e kuidas funktsioneerib?
Süntaktikal on morfoloogia ( sisestruktuur ), süntaks (märkidevahelised suhted). Need kaks ei ole üheselt mõistetavad.
8. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime
b) osutuse teooria
W. Quine’i semantika: 1) signifikatiivne – tervik 2) referentsiaalne – osutus. ‘See’ – puhas osutus (tahan seda raamatut sellelt laualt). Osutusel signifikaat puudub. Pierce ’i indeks on seotud referentsiaalsusega. Saussure’i kõne puhul tähistaja-tähistatava seos nihkub, kui Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Bally lähtus Aristotelese teeoriast: mõiste 1) maht (kõik lauad) 2) sisu (horisontaalse tasapinnaga mööbliese). Keeles on märkidel alati kindel sisu ja ebamäärane maht, kõnes aga vastupidi >> keeles on märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent , kõnes on enamasti kindel ja aktuaalne refent, kuid potentsiaalne signifikaat. Osutust märgivad näiteks artiklid (i.k. a-the).
9. Kommunikatsioon ja keel a) kommunikatsiooniskeemid
Kommunikatsiooniteooria rajas Claude Shannon 20s. Kommunikatsiooniskeem: saatja -sidekanal (+müra)-vastuvõtja. Informatsiooni väärtust mõõdetakse bittides. Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis korteris Mari elab? > informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust. Informatsiooni ja müra kvantitatiivne suhe: 1 informatsioon võib olla teise suhtes müra, nt. kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, “valge müra” – absoluutne müra, sisaldab kõikvõimalikke informatsioone.
(????R Jakobson- Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel.
1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne )
2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon)
3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale – pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon)
4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) – Kontakti kontrollimine ja loomine
5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne)
6.Tekst on orienteeritud tekstile – ainuke eesmärk on tekst ise ( poeetiline )????? )
b) keelefunktsioonid
R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne – keel ühendab saatjat ja vastuvõtjat, peamiselt nende teadmispagasit 2) emotiivne – saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne – tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline – tekst on suunatud kontaktile (nii füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo! 5) metakeelne – tekst on suunatud koodile , kirjeldab koodi, milles ta on loodud 6) poeetiline – tekst on suunatud iseendale , eesmärk ongi tema ise; poeesia on puhas tekstuaalsus. Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon.
10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte
H.P. Grice ’i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks. 1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. 2) Kvaliteedi maksiim: räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab , et Grice’i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viisakus jääb muidu ära, aga suhteid tuleb ju tööseisundis hoida.
Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp ):
eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.)
b) viisakuse põhimõte
G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke.
11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt
Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika
Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Brutus tapab Caesari e igal aktil on tagajärg.
Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. Soovin õnne. Ei väljendata mingit protsessi, teostatakse seda.
b) illokutiivsed eesmärgid
„Speech acts ”; Searle kirjutas „Illokutiivse loogika” 1985. Searle’i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne – seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : ” Auditoorium on külm”
2.Eesmärk on komissiivne – saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: „Ma luban, et homme on auditoorium soe”
3.Eesmärk on direktiivne – kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: „Tee, et homme oleks auditoorium soe”
4.Eesmärk on deklaratiivne – ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks
5.Eesmärk on ekspressiivne – kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: „Kui jube, et auditoorium on külm”.
12. Semiootika ja hermeneutika
Hermes - Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt.
Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine.
Jumalate sõnumid- hermeneutilised- vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised- salajased teadmised, mis vajad tõlgendamist. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher, Saksamaa. 2 probleemi filosoofias: ontoloogia (kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia(kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub)
Oluline osa on jutustajal- ta kulutab seda, mida ta on kuulnud - ta ise ei pruugi aru saada. Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb inimesest. Tekst on sidekanal.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina.tammik Õppematerjali autor

semiootika vastuvõtja saatja märgisüsteem müra auditoorium loogika dimensioonid kõneleja hermeneutika signifikaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.

Semiootika

doc

Semiootika alused kordamine

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.

Semiootika

pdf

Semiootika alused

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid

Semiootika

docx

Semiootika alused konspekt

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.

Semiootika

doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn

Semiootika

doc

Semiootika alused konspekt

Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu

Semiootika

doc

Sissejuhatus semiootikasse

Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi

Semiootika

doc

Semiootika alused

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika

Rohkem sarnaseid