Arthur Conan Doyle 1) Kes on A. C. Doyle'i teoste kõige kuulsam tegelane? Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige[1].
"Etüüd punases" Autor: Arthur Conan Doyle Arthur Conan Doyle oli Soti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased: Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis
Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info
oli Sherlock Holmes. Talle oli kaaslaseks endine sõjaväearst Watson ja ka detektiivid Lestrade ja Gregson, kes püüdsid kõigest väest seda juhtumit ära lahendada, kuid sattusid alati valedele jälgedele. Gregson'i ja Lestrade'i oli raamatus kujutatud natuke üleolevate, kuid Sherlocki suhtes austavad, ullikestena. Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju. Tal oli põhjust olla üleolev, sest ta eksis väga harva oma arvamustega. Näiteks suutis ta teoses kohe ära arvata mõrvari pikkuse, jala numbri ja hämmastaval kombel teadis ta öelda, et mõrvar on näost punane. Tal oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta ise seda vajalikuks pidas ja kui ta midagi uut ebavajalikku teada sai, püüdis ta uut teadmist kohe ära unustada. Ta
C.Doyle "Baskervillide koer" 1. Tunni eesmärgid 1.1. Kontrollida kohustusliku kirjanduse lugemist, tekstist arusaamist, detektiivromaani tunnuste leidmist. 2. Õppevahendid: A.Conan Doyle "Baskerville´ide koer" 3. Tunni käik 1. Kirjanduse vihikud korjata hindamiseks ( 2 min) 2. Teose sisu arutelu 2.1. Millest on juttu dr. Mortimeri käes olnud 1742.a. pärit käsikirjas Baskerville´i Hallis toimunu kohta? ( esiisa sir Hugo murdis maha suur koer) 2.2. Miks pöördus dr. Mortimer S.Holmesi poole? ( surnud oli sir Charles koera läbi) 2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei olnud, Henry oli keskmise poja poeg, Rogers oli läinud Ameerikasse ja surnud vallalisena) 2.5. Analüüsi teost detektiiviromaani 5 reegli põhjal! 2.6. Missuguse kirja sai sir Henry sel päeval, kui ta Londoni tuli? ( Hoiatuse, et ta Baskerville´de Halli ei tulekski) 2.7
Baskerville'ide koer A. Conan Doyle teos Baskerville'ide koer algab Sir Charles Baskerville'ga, kes on oma sajanditevanuses mõisas salapäraselt surnud ning tema pärija Henry, kes on kuulnud legendi suguvõsa läbi sajandite jälitavast koerast, kutsub asja uurima Londoni kuulsaima detektiivi Sherlock Holmesi. Kuna tegu on huvitava juhtumiga, alustab Sherlock Holmes uurimist. Alustuseks saadab ta doktor Watsoni Baskerville Halli, kes annab Holmesile teada, mida on teada saanud. Esimeses kirjas on juttu nõmmele põgenenud sunnitöölisest, miss Stampletonist ja tema vennast, Charles Baskerville surmapaigast, doktor Mortimerist ja ka Barrymore'idest. Järgmises kirjas on sündmusi veel rohkem, näiteks jälitasid Henry ja Watson mr. Barrymore'i nõmmele, kus ta viis
20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik kriminaal- ehk detektiivromaan, mille üheks loojaks oli inglane Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood) ja edasiarendajaks inglane Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). 19. sajandi lõpus hakati kirjutama seiklusjutte, mis sageli toetusid varasematele kirjanduslikele ainetele, sealhulgas rahvaloomingule. Seikluskirjanduse tuntud teosed on A. Dumas romaan "Krahv Monte Cristo" ja H. Pyle "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused". 20.
kõited. Üheks tingimuseks oli, et ta peab tööl olema kella 10-st kuni kella 2-ni ning ei tohtinud majast lahkuda. Ta oli jõudnud seda tööd juba paar nädalat teha, kuni ühe hommikuni. Hommikul tööle minnes oli uksel seisnud silt: "Punapäiste Meest Liiga on suletud!". Ta hakkas uurima, miks see juhtunud on, kuid tulutult. Wilson ei suutnud leida Duncan Rossi, Punapäiste Liiga juhatajat. Peale seda juhtumit oli ta läinud Sherlock Holmesi juurde. Holmes asus asjaga tegelema. Kõigepealt uuris ta mr. Wilsoni maja ümbrust. Ta koputas oma jalutuskepiga vastu teesillutist ning astus ukse juurde ning koputas. Ukse avas noor mees, Vincent Spaulding. Holmes küsis talt teed kontserdisaalini ning lahkus. Watson ja Sherlock läksid lõunat sööma ning siis kontserdile. Sherlock selgitas Watsonile, miks ta Wilsoni poe uksele koputas. Ta oli kontrollinud Vincent Spauldingu isikut. Sherlocki kahtlused olid osutunud tõeks
Hyakutake komeet · Selle komeedi leidis jaapani astronoom Yuji Hyakutake. See juhtus 1996. aasta 31. jaanuaril. · 25. märtsil lendas ta vaid 15 miljoni kilomeetri kõrguselt üle Maa põhjapooluse. 17P/Holmes · 17P/Holmes avastati 06.11.1892 Briti amatööri Edwin Holmes'i poolt. · Oktoobris 2007 hakkas see komeet 42 tunni jooksul kiiresti helenema. · Hawaii ülikooli astronoomid mõõtsid Holmesi pea läbimõõduks 9. novembril 1,4 miljonit kilomeetrit. See on juba suurem kui Päike, mille läbimõõt on 1,39 miljonit kilomeetrit . Hale-Bopp'i komeet · Hale-Bopp avastati ligi kaks aastat enne periheeli jõudmist, 23. juulil 1995. · Hale Bopp'i komeedil on kolm saba: tolmu-, gaasisaba ja nõrk ning naatriumi aatomitest kossnev saba. · · Mis saab komeedist kui ta läheneb Maale ja ta tükid jõuavad maapinnale ?
Tom Cruise kui ususümbol •• Näitleja teravad ütlemised psühholoogia vastu ning järjekindel saientoloogia propageerimine on teda viinud mitmesse konflikti. Väidetavalt teenis tema film “Mission: Impossible III” just Cruise’i saientoloogiliste tõekspidamiste tõttu 150 miljonit dollarit vähem. Aasta tagasi pani ta aga maailma meelelahutusmeedia taas saientoloogiast rääkima, kui võttis liikumise reegleid järgival tseremoonial naiseks kaasnäitleja Katie Holmesi. Saientoloogide abiellumine paistab silma sellega, et ühte-heitmiseks tuleb küsida kaasliikmete nõusolekut ning kuuletuda nende nõuannetele tuleviku paremaks kujundamiseks. Saientoloogia – ulmeraamatust tekkinud usk •• Saientoloogia sai alguse 1950. aastal Ron Hubbardi ulmeraamatust “Dianeetika”.Usub, et kuri galaktikavalitseja Xenu mõrvas 75 miljoni aasta eest miljardeid kosmoseelanikke, vangistades neid Maa vulkaanides ning tappes hiljem vesinikupommidega
inimsilmale samaaegselt kahte veidike erinevat pilti. Oma visualiseeriva peegelstereoskoobi abil pidi aju ise kahest pildist ehk stereopaarist ruumilise pildi moodustama. Järgmisena, 1838. aastal, loodi peeglitega Wheatstone stereoskoop. Selle tehnoloogia kasutamiseks tuleb joonistada või pildistada üht objekti või vaadet teineteisest täpselt 65 mm kaugusel asuvast puntkist. Nende piltide liitmisel tekib stereogramm. Pilt 1: Wheatstone stereoskoop Pilt 2: Brewster-Holmesi stereoskoobi tööpõhimõte Mõjukama sammu tegi aga šoti teadlane Sir David Brewster, leiutades 1849. aastal omanimelise ning selle järeltulijatele eeskujuks oleva stereoskoobi. Antud ese kujutas endast binoklisarnase välimusega kastikest, millest tekkis inimsilma võrkkestale kujutis pildil 2 näidatud viisil. Palja inimsilmaga stereopaare vaadeldes peame me ruumilise pildi tekkimiseks rakendama kas paralleel- või ristvaadet(stereogrammide vaatlemise meetodid;
Saalomonlik otsus Saalomon tahtis lapse kaheks jagada, et aru saada, kes on ema. Oma otsuste rajas ta sisetundele ja emainstinktile. Religioon on oopium rahvale (kommunistlik põhimõte). Hammunrapi koodeks Babüloonia, 1700 eKr, esimene teadaolev kodifitseeritud või kirjalik allikas, seaduse mõisted koos karistusega (Mesopotaamia Babüloonia Pärsia Iraan) Talioni printsiip silm silma, hammas hamba vastu (kättemaks) Sherlock Holmesi 2 juhtpõhimõtet: 1) Tähtsaim minu töös on pisiasjad (detailid) detaile ei panda tähele, valetades ei jõua nendes kokku leppida 2) Kõige ohtlikumad on liiga ilmsed faktid Taiplikkus ja terav pilk, ausus, omakasupüüdmatus, õiglustunne (võitleb ülekohtuga) Viisakus ja heatahtlikkus on kapital, mida igaüks ise toodab, kuid mis igal pool maksab. See, et mina järgin kurjategijaga menetlemisel seadust iga toimingu juures ja ei peta ning olen aus,
Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007.aasta jaanuaris sai Armani maailma esimeseks disaineriks kes tõi Internetti trendimoe moeshow. Tema erinevaid kollektsioone: · Armani Exchange · Armani Jeans · Armani Casa · Armani Junior · Emporio Armani · Armani Collezioni. · Giorgio Armani · Armani Privé · Armani Cosmetics · Katie Holmesi pulmakleidi Christian Bérard Christian Bérard (1902, Pariis - 1949), tuntud ka kui Bebe, oli prantsuse kunstnik, moe- illustraator ja kujundaja. Bérard ja tema väljavalitu Boris Kochno, kes juhtis Ballets Russeid, kes oli ka kaas-asutaja Ballet des Champs-Elyséesi. Nad olid ühed tuntumad avaliku elu homoseksuaal paare Prantsuse teatri ajal. Aastal 1920 asus ta Academie Ransoni, kus tema stiil oli mõjutatud Edouard Vuillardi ja Maurice Denise poolt
.................................................................... 22 LISA 3................................................................................. 23 LISA 4.................................................................................. 24 2. SISSEJUHATUS Autor valis uurimistöö objektiks mälu. Üheks põhjuseks teema uudsus autorile, sellega kaasnev põnevus ning võimalus avastada uut ning huvitavat. Teiseks ning sugugi mitte vähetähtsaks sai Artur Conan Doyle Sherlock Holmesi juhtumustest lugemine ning ka hiljutine samateemalise filmi nägemine teostes kirjeldatud mõistuse ja mälu kasutamise keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid. Autor tänab Südalinna Kooli viienda-, seitsmenda-, kaheksanda-
Sama maja 20. Saj algul, rõdu polnud. Kuna saadi aru, et hea turismiatraktsioon, siis pandi see rõdu sinna ka. Rõdu on tegelikult 1 ülealune sarkofaag. Romeo ja juliaga seoses see väga hea, vihje justkui tulevasele saatusele. Kunst vahel mängib eluga huvitavaid vingerpusse, elu vastab kunstile samumoodi. Kuulsaim supereksistents 221b Baker Street. Ruum, kus sherlok holmes ja watson istusid, seal ruumis paljud filmid filmitud, seega autentne ruum. Aadress ja ruum tekkis tänu sherlok holmesi teemale. Inimesed saadavad sinna päris kirju jne. Kuidas tuleb visualiseerida seda, mis on põhimõtteliselt mittevisuaalne: hästi uhkelt. Näitas mälestussammast püha vaimule, väga uhke jne. Püha vaim on riskantne märk, tegelikult ju olematu nähtus justkui. Tavaliselt visualiseeritakse tuviga. Mälestusmärk mida näitas peame teadma, et see on püha vaimule, muidu me ei saa sellest aru Lubomir Dolezel. Heterocosmica: Fiction and Possible Words, 1997
tedavike summa raha , sest tema halb abielu lagunes . Teised valdkonnas , sealhulgas Stapleton ja Sir Charles, on aidanud teda lbi alustadesmasinakiri ri . Watson otsustab proovida leida naine homme . Ta kogub mned rohkem informatsioonimeesmoor . Barrymore tleb talle, et Selden , kellele ei ole mrk kolm peva oli mainitud , et keegi elas seal. Mees elas varemed need iidse mahajetud elamute japoiss ti talle tema 12Peatkk Mees, kes on naasnudonn on ei keegi muu kui Sherlock Holmesi , kes mrimine jb Watsoni visata sigaret vljaspool teadis Watson oli avastanud oma peidupaika . Detektiiv on peatuvmoor salaja , vttes Watson aruanded edastatakse seal ja kasutades Cartwright saada lisateavet ja tarvikud. Kuigi Watson on esialgu pahanepettus , ta mistab, et on olnud teatud eelised silitada hoidmise ja haavas veel terveks kui Holmes tleb talle, et tema kohta on andnud vga vrtuslik . Prast Watson releed tema vestlus proua Lyons , Holmes selgitab suhteid veelgi.
Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Homodiegeetiline jutustaja, teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist, on soodsal positsioonil sündmuste esitamiseks (Nt. Dr. Watson Sherlock Holmesi lugudes), võib olla erapoolik, ka ebausaldusväärne. (Nt Fitzgerald, “Suur Gatsby”, Nick Carraway) Ebausaldusväärne jutustaja. Autodiegeetiline jutustaja Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB
sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad, suitsujuust, maitsestatud kaelakarbonaad, vigurküünal, kätekreem, pesuvalgendi, salatikaste. Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Viini sai, Saku õlu, Costa Rica kohv, Vene sinep, Türgi diivan, Soome kelk, Norra kampsun; Aleksandri kook, Heleni neljaviljahelbed, Juku juust, Holmesi müts, Nehru kuub. 24 Sõidukid Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, lennukid Virmaline, Koit, Tuuslar, Hämarik. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.
algajate ja kogenud tõlkijate tööd). Lisaks käegakatsutavale seosele reaalse tõlketegevusega panustavad tõlkealaste uurimuste tulemused ka tõlketeooriasse. Ingliskeelne termin translation studies hõlmab kõige üldistatumalt nii teooriaid kui ka uurimusi.Mõnikord öeldakse just tekstiga seotud kaasaegse uurimise kohta ka descriptive translation studies (DTS, 160 Tõlkimine kirjeldav tõlketeadus), kuigi James Holmesi 1973. aastal koostatud, tõlketeadusele aluse pannud kaardil kuulub siia alla ka näiteks tõlkimis- protsessi uurimine (Holmes 1994). Kirjeldava tõlketeaduse peamiste märksõnadena on kirjanduses mainitud empiirilisust, kirjeldamist ja interdistsiplinaarsust ning lisaks ka ka sihtkeelekesksust. Mõned uurijad seostavad seda vaid ilukirjandusliku tõlkega, kuid teiste jaoks on see kõikvõimalik tõlketeadus, mis on eelkõige sihtkeelekeskne, empiiriline ja kirjeldav
annaabi.ee 
