inimevolutsioon on jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada: *üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline) *teine keeletundlik (ehk inimsemiootiline). · Semioosi tuleb mõista kui nii loodust kui kultuuri läbivat asjaolu. Semiootika kui lähenemine Semiootika ei anna mitte meetodit kõigepealt, vaid lähenemise. Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce'i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Inimeste ja teiste loomade vaheliste Orgaanilises vallas Märgitoime ehk semiootiliste mooduste arengu, inimliigi kui sellises (sh SEMIOOS keele ja siit ka ajalooliste traditsioonide endosemiootilised
Erinevad märgitüübid eri astmed ja viisid Lingv. märgid Lisanduvad ka kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste) on suvalised "loomulikud märgid" -- ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline, sümboolne; tähendustamis homogeenne, analoogne Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. e praktikast v. amorfne; Kultuur kui ,,keelte" kogum Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia Arusaamine Pragmaatiline, Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse haaramisest Märgi tähendus kujuneb süsteemi kuuluvate märkidega tõlgendamise käigus Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM:
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis
omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel tekstielementidena suhestada ka fraasist suuremaid osi. *D = keele kasutamine, sõnalise käitumise viis – selline, mis surub ennast kõnelejale peale (vrd „Autori surm“ - natuke sarnane paatos). Diskursus määrab ära meie kõnelemise, me kasutame erinevaid diskursusi, lülitame oma kõne neisse – rida lisareegleid, kuidas millestki kõnelda. Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi 3 dimensiooni: Süntaktika (kuidas?) – märgi ehitus , suhe märkide vahel formaalsetes struktuurides
Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse).
sissejuhatus semiootikasse thomas a sebeok: signs. an introduction to semiotics daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 19. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse).
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust. Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele Inimene tänu keelevõimele saab luua teadmisi mis ei ole tõsikindlad. Biosemiootika probleemideks on...(slaidis) Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma. See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem. Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda. Lõhn, väliskuju, hääl jne See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine. Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog)
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i
Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus- käände aluseks on vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o
tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates (aktuaalne süntagma -- kimp sümptomeid, mida esitatakse üheaegsele nt inimkeha erinevates ja temporaalne -- samast allikast, kuid ajateljel kehtestatud järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
vastupidine näide: merejää sulamine ja jää/merevee albeedo. 7.10.15 Ökosüsteemi läbikukkumine mahutavus langeb süsteemselt Inimestel on kombeks kaitsta neid liike, mis on talle sarnased, aga see on n-ö biased, ei haaku sellega, kuidas ökosüsteem ise toimib. 14.10.15 Elusorganismi eksistentsi organiseerivad: 1. vormivahetus, 2. ainevahetus ja 3. informatsioonivahetus (e semioos). Üksteisest sõltuvad, semioos eelduseks, et toimiks ainevahetus ning organism saaks oma vormi välja kujundada. Keskkonnasemioos Elusorganismide ja keskkonna semiootiliste suhete põhimõtted: 1. Semiootilised protsessid on vajalikud mis tahes muude organismi funktsioonide täitmiseks; aine ja energiavoogudes osalemine on suures osas reguleeritud infovahetuse ja kommunikatsiooni poolt 2. Semiootilised protsessid pole mehaanilised või automaatsed
oleks lapse õppeprotsessi pärssiv, sest tal oleks juba olemas päritud mõttevorm, mis seaks piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel on ka sarnane geenipagas, siis sarnaselt käitudes võivad avalduda samad omadused kindlas keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus.
modelleeriv süsteem ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. (Lotman) Aristotelese järgi a=a (asi on identne iseendaga) o Selleks, et jälge jätta, on vaja 2 asja: 1) seda, mis jälje jätab 2) seda, millele jälg jäetakse · Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud. o aa' (märk ei ole identne iseendaga) o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist: V, W, X, Y, Z V märk, W interpretaator, X interpretant(a), Y objekt (tähendus), Z kontekst MDITK M märk, D tähendus, I interpretaator, T tõlgendus, K kontekst o Ütluse tüübid: (Russell) 1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht)
Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli
Kui paned muuseumisse ja kirjutad peale "kivi" siis on taie, kivi tähendab iseennast autonüümne märk (iseennast nimetav) Märki ei saa defineerida nii nagu nt lauda. Märgi identiteet ei ole märgi sees, vaid on mujal. Seetõttu pakkus Morris sellise semioosi (olukord, millal miski muutub märgiks) Märk ise peab olema objekt, mida me tunneme/näeme kombates, aistingutega, peab eristuma taustast, olema meeltega tajutav. Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism
Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H. Reichenbach Viini loogiline ring; ,,Sümboolne loogika Hier stehe ich" (siin ma seisan) Mina signifikaat, tunnus puudub; mina on see, kes ütleb mina
Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted võimaldamaks kirjeldada nähtusi, kuidas elusolendi subjektiivne maailm muutub või areneb Rakenduslik semiootika – applied semiotics Rakenduslik zoosemiootika: nt kuidas on võimalik koolitada delfiine miine paigaldama Adolf Portmann – loomade kehavormid kui sellised omavad tähendust Sebeok: kommunikatsioon esineb kõigil loomadel; semioos on midagi, mis on iseloomulik kõigile loomdadele; samas jääb seisukohale, et keel on eripärane inimesele ja seda ei tohiks loomade kommunikatsiooniga seostada (siis oleks metafoorne) (hiljem püütakse keele mõistet kõigile liikidele laiendada), Sebeok kui lingvist mõistab inimkeelt nii, et peab olema leksikaalne süntaks – piiratud hulgast algühikutest peaaegu lõpmatu hulga väljendusvõimalusi, seda loomadel ei ole.
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
