inimevolutsioon on jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada: *üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline) *teine keeletundlik (ehk inimsemiootiline). · Semioosi tuleb mõista kui nii loodust kui kultuuri läbivat asjaolu. Semiootika kui lähenemine Semiootika ei anna mitte meetodit kõigepealt, vaid lähenemise. Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce'i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Inimeste ja teiste loomade vaheliste Orgaanilises vallas Märgitoime ehk semiootiliste mooduste arengu, inimliigi kui sellises (sh SEMIOOS keele ja siit ka ajalooliste traditsioonide endosemiootilised
Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM:
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis
omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel tekstielementidena suhestada ka fraasist suuremaid osi. *D = keele kasutamine, sõnalise käitumise viis – selline, mis surub ennast kõnelejale peale (vrd „Autori surm“ - natuke sarnane paatos). Diskursus määrab ära meie kõnelemise, me kasutame erinevaid diskursusi, lülitame oma kõne neisse – rida lisareegleid, kuidas millestki kõnelda. Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi 3 dimensiooni: Süntaktika (kuidas?) – märgi ehitus , suhe märkide vahel formaalsetes struktuurides
Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt
sissejuhatus semiootikasse thomas a sebeok: signs. an introduction to semiotics daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt
Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 19. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse).
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn
Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused. Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid. Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist. Asjad, mis on täielikult mittetajutavad, ei ole ka märkide abil tajutavaks tehtavad. Meil ei ole vaja märke tähistamak asju, mis on juba tähistatud. Maailm on juba märkide abil meile mõistetavaks tehtud ja teat ühikuteks jagatud. Umberto Eco
määral sarnane. Midagi tuntakse märgi esitise abil ära , sest ta jagab oma objektiga mingeid tunnuseid või omadusi. indeksiline suhe-märki interpreteeritakse sellisena seetõttu, et tema esinemine korreleerub mingil viisil tema objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS:
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i
Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus- käände aluseks on vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika
1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus):
,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o
tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates (aktuaalne süntagma -- kimp sümptomeid, mida esitatakse üheaegsele nt inimkeha erinevates ja temporaalne -- samast allikast, kuid ajateljel kehtestatud järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
Kriitika: Lovelock toob näiteks ainult seda, mis tema hüpoteesi toetab, aga vastupidine näide: merejää sulamine ja jää/merevee albeedo. 7.10.15 Ökosüsteemi läbikukkumine mahutavus langeb süsteemselt Inimestel on kombeks kaitsta neid liike, mis on talle sarnased, aga see on n-ö biased, ei haaku sellega, kuidas ökosüsteem ise toimib. 14.10.15 Elusorganismi eksistentsi organiseerivad: 1. vormivahetus, 2. ainevahetus ja 3. informatsioonivahetus (e semioos). Üksteisest sõltuvad, semioos eelduseks, et toimiks ainevahetus ning organism saaks oma vormi välja kujundada. Keskkonnasemioos Elusorganismide ja keskkonna semiootiliste suhete põhimõtted: 1. Semiootilised protsessid on vajalikud mis tahes muude organismi funktsioonide täitmiseks; aine ja energiavoogudes osalemine on suures osas reguleeritud infovahetuse ja kommunikatsiooni poolt 2. Semiootilised protsessid pole mehaanilised või automaatsed
oleks lapse õppeprotsessi pärssiv, sest tal oleks juba olemas päritud mõttevorm, mis seaks piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel on ka sarnane geenipagas, siis sarnaselt käitudes võivad avalduda samad omadused kindlas keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus.
modelleeriv süsteem ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. (Lotman) Aristotelese järgi a=a (asi on identne iseendaga) o Selleks, et jälge jätta, on vaja 2 asja: 1) seda, mis jälje jätab 2) seda, millele jälg jäetakse · Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud. o aa' (märk ei ole identne iseendaga) o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist: V, W, X, Y, Z V märk, W interpretaator, X interpretant(a), Y objekt (tähendus), Z kontekst MDITK M märk, D tähendus, I interpretaator, T tõlgendus, K kontekst o Ütluse tüübid: (Russell) 1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht)
Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli
Kui paned muuseumisse ja kirjutad peale "kivi" siis on taie, kivi tähendab iseennast autonüümne märk (iseennast nimetav) Märki ei saa defineerida nii nagu nt lauda. Märgi identiteet ei ole märgi sees, vaid on mujal. Seetõttu pakkus Morris sellise semioosi (olukord, millal miski muutub märgiks) Märk ise peab olema objekt, mida me tunneme/näeme kombates, aistingutega, peab eristuma taustast, olema meeltega tajutav. Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism
Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Peirce'i üks tähtsamaid järglasi oli Charles Morris. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast. Võrreldes Peirce'iga on Morris lihtsam; propageeris Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Morris lisab Peirce'i 1. teooriale konteksti: V märk (mägra jäljed) W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism:
Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted võimaldamaks kirjeldada nähtusi, kuidas elusolendi subjektiivne maailm muutub või areneb Rakenduslik semiootika – applied semiotics Rakenduslik zoosemiootika: nt kuidas on võimalik koolitada delfiine miine paigaldama Adolf Portmann – loomade kehavormid kui sellised omavad tähendust Sebeok: kommunikatsioon esineb kõigil loomadel; semioos on midagi, mis on iseloomulik kõigile loomdadele; samas jääb seisukohale, et keel on eripärane inimesele ja seda ei tohiks loomade kommunikatsiooniga seostada (siis oleks metafoorne) (hiljem püütakse keele mõistet kõigile liikidele laiendada), Sebeok kui lingvist mõistab inimkeelt nii, et peab olema leksikaalne süntaks – piiratud hulgast algühikutest peaaegu lõpmatu hulga väljendusvõimalusi, seda loomadel ei ole.
otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel keegi), K = kontekst (asustamata saar). Feromoonid ained, mis füsioloogiliselt mõjuvad nagu lõhnad. Neid lõhnu me ei tunne, aga annavad nt seksuaalset informatsiooni. Esimest korda kasutas sõna semiootika Galen Claudius Galenus (AD 129-200). Kõik mida me teame meditsiinist, teame tänu Galenile. Tema jaoks oli mõeldamatu, et mõni vaene
annaabi.ee 
