Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus
ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI NORRA
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüü...
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava lä...
a ASEND · Indoneesia on riik Kagu-Aasias. · Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima. · Aasta keskmine õhutemperatuur on
, bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur- Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113) 4 2
S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...
meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. 5
Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad
alata juba umbes 1000 eKr, sest vanaaja meresõitjad võisid seal käia kaneeli ja nelki otsimas. Suulise pärimuse järgi olevat kuningas Saalomon (malagassi keeles Rasoleiman) lasknud Madagaskarilt kulda otsida. Nii kaugest ajast siiski arheoloogilisi leide ei ole. Arheoloogid arvavad, et inimesed saabusid Madagaskari saarele 3.5. saj. või umbes 700. Selle kohta on vähe teada. Madagaskari esmaasukad olid arheoloogide arvates Kagu- Aasiast, tõenäoliselt Kalimantanilt või Sulawesi lõunaosast pärit protomalailastest (arvatavasti Lõuna-Hiina juurtega) meresõitjad, kes saabusid katamaraanidel. Need algmalagassid, kes nähtavasti otsisid uusi asualasid, asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni käigus. Tõendeid indoneeslaste jõudmisest Aafrika mandri idarannikule ei ole leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla,
of volleyball in its use of a rattan ball and only allowing players to use their feet, knee, chest and head to touch the ball. History The game was first played in the 15th century‘s Malacca Sultanate. Sepak takraw spread to Indonesia from nearby Malacca as early as 16th century. From there the Malay people spread across archipelago and introduced the game in Sulawesi. There the game developed further and became Buginese traditional game which is called "Raga”. Some men playing "Raga" encircling within a group, the ball is passed from one to another and the man who kicked the ball highest is the winner. The modern version of sepak takraw began taking shape in Thailand during the early 1740s. In 1829 the Siam Sports Association drafted the first rules for takraw competition.] Four years later, the association introduced
Elanikkond jaguneb väga ebaühtlaselt. Üle poole indoneeslastest elab Jaaval ja Madural, mis kuuluvad maailma kõige tihedama rahvastikuga alade hulka. 44% Indoneesia rahvastikust elab linnas. Ahelas kulgevatest pikkadest saartest on lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan, Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal. SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge. SÜNDIMUS JA SUREMUS Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb
See väike, ligi meetripikkune madu esineb harva angoola metsades. Ülejäänud neli püütonite liiki asustavad Lõuna- ja Kagu-Aasiat. Kõige laiemalt on levinud tiigerpüüton(pythonn molurus. Ta moodustab kaks hästi eristunud alamliiku india tiigerpüüton (python molurus molurus) ja tume tiigerpüüton ( python molurus bivittatus). Esimene neist on levinud Pakistains, Indias ja Sri Lankal , teine aga Lõuna-Hiians, Indo-Hiina ps ja Kalimantani, Jaanva, Sulawesi ja Sumbawa saarel. Püütonit jahitakse selle naha,liha ja rasva saamiseks, millel arvatakse olevad raviomadused. Seevastu mõnedes Lääne-Aafrika piirkondades peetakse seda liiki pühaks ja 6 püütonite jaoks rajatakse erilised templid, kus toimuvad selle mao austamise tseremooniad. (Bannikov et al, 1985.) Anakonda
majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest). 4 Riigi kuulumine suurregiooni Filipiinid kuuluvad Kagu-Aasia regiooni, mis on regioonidest üks saarelisemaid,
Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb Malaka poolsaar ja Sumatra saar, lõunasse Java saar ja idasse Sulawesi saar. Saare enamus jõgesid saab alguse saare keskelt mägedest ja suurimad neist on Kapuas jõgi (1143 km), Rajang`i jõgi (562.5 km), Barito jõgi (880 km) ja Mahakami jõgi (980 km). Kailimantan kõrgeim tipp on Mont Kinabalu kõrgusega 4095 km. 3.2. Taimkate Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on
Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi. 5.6.Tambora Tambora on vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on 2851 meetrit. 1815. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis 15. juulini. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatrat ja Kalimantani. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust kuni 117000. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit.
veehulga vahekord kindlal ajavahemikul (tulupoolel sissevool ja sademed ning kulupoolel äravool ja aurumine) Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Sisemeri ookeaniga ühendatud ainult kitsaste väinade kaudu (Must meri, Vahemeri, Läänemeri, Punane meri) Ääremeri maismaaga osaliselt piiratud meri, mis on ookeanist eraldatud poolsaartesaarte kaudu (Kariibi meri, Barentsi meri, Sulawesi meri, Ida Hiina meri, Jaava meri) Riarannik mandrisse on lõimunud väikesed lahed, mida eraldavad mäeahelikud Laguunrannik merest eraldatud maasäärega Rannikujoone õgvenemine rannajoone sirgemaks muutumine Ajuvesi kõrgemal oleva vesi Paguvesi madalamal olev vesi.
Kuressaare Gümnaasium Kohv Uurimustöö Koostaja: Kerten Palumets 10c klass Kuressaare 2009 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... ...
William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud Säilinud, eesti keeles tõlgitud "Rigveda" (Rgveda) 18. saj uuriti etnoloogiliselt keelt- mida erinevates keeltes sõna tähendab, vastandati ning otsiti sarnasusi võisid olla juhuslikud, kuna inimhäälikute arv on fikseeritud ning nende kombinatsioonid võivad olla sarnased, ilma et neil oleks mingi ühine päritolu või tähendus nt Indoneesia saar Sulawesi ei pruugi tähendada eesti k sulavett sireenide kooskõla Jakob Ludwig Cal Grimm "Deutsche Grammatik"- indoeuroopa keelte tegelikult 1854 "Deutsches Wörterbuch" - Saksa sõnaraamat andis uue sõnaraamatu standardi, saksa sõnad indoeuroopa ja germaani paralleelidega Grimmi eeskuju hakkasid järgima teised institutsioonid, nt rootsi akadeemia Grimmi seadus (1822) Muutused keeles ja keelevahelised vastavused alluvad kindlatele reeglitele. Olid nii tähtsad, et nimetati seadusteks.
korraks. (6) Tambora on vulkaan Indoneesias, Sumbawa saarel. Vulkaan muutus aktiivseks 1812. aastal. haripunkti jõudis aastal 1815 . aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. (7) Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede
8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576 19 Serami 161 5319 20 Florese 115 5121
o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised) o Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) o Elu areng Maal o Kalliskivid (näidised) o Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia o Hiiglasi putukamaailmas o Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik o Puidus tegutsevad mardikad o Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia o Kõrgarktikast ja sealsest elustikust o Eesti kaladest o Vihmametsa elustikust Sulawesi saare näitel Avastuste ruum Avastuste ruum on mõeldud eelkooliealistele lastele, kus nad saavad interaktiivselt ja mänguliselt, kasutades kõiki meeli, tutvuda looduse loominguga. Esimese teema - "Meie meeled ja maailm" tutvustamiseks on nn. keskused kõigi viie meele jaoks: katsumiseks, nuusutamiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks ning maitse äratundmiseks. Laps saab nuputada ja ennast proovile panna. Soovitame ruumi alates viiendast eluaastast. Eesti Meremuuseum
Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum Kalliskivid (näidised) Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia Hiiglasi putukamaailmas Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik Puidus tegutsevad mardikad Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia Kõrgarktikast ja sealsest elustikust Eesti kaladest Vihmametsa elustikust Sulawesi saare näitel Avastuste ruum Avastuste ruum on mõeldud eelkooliealistele lastele, kus nad saavad interaktiivselt ja mänguliselt, kasutades kõiki meeli, tutvuda looduse loominguga. Esimese teema - "Meie meeled ja maailm" tutvustamiseks on nn. keskused kõigi viie meele jaoks: katsumiseks, nuusutamiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks ning maitse äratundmiseks. Laps saab nuputada ja ennast proovile panna. Soovitame ruumi alates viiendast eluaastast. Üksikkülastajatele on ruum avatud alates 1
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
