Lillekasvatus lävendipõhised taimed (0)

LILLEKASVATUS  
LÄVENDIPÕHISED 
TAIMED
ELIISABET  OJAR
ACONITUM NAPELLUS – SININE  KÄOKING
• Tulikaliste  sugukonnast , mitmeaastane. 
Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) 
cm. Tugevad püstised varred on 
harunenud ja  paljad . Lehed sõrmjagused 
kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord 
peaaegu mustad või valkjad  õied  on 
viietised, ülemine  kroonleht   kumer . Õitseb 
pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking 
on väga mürgine, juba taime 
puudutamisest võib tekkida allergiline 
lööve .
• Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. 
Päikse käes kasvades peab  muld  olema 
piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja 
külmakindel.  Armastab  niiskemat, viljakat  
mulda. Talle meeldiks, kui see oleks 
kergelt happeline.
ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK 
R
• A
KitU
sa D
d,  RO
mitmel H
 ko Irral jagunenud, 
veidi hallikasrohelised lehed ja 
suured valged liitõisikud. 
Raudrohi  on korvõieline  ja seega 
ei koosne suur liitõisik mitte 
õitest, vaid korvõisikutest. Iga 
väike korvõisik sisaldab tavaliselt 
nelja-viit valget keelõit ja kuni 
paarikümmet kollakat või 
määrdunudvalget putkõit. 
Keelõites on olemas vaid 
emakad , need on ühesugulised 
emasõied. Putkõites on aga nii 
emakad kui  tolmukad  ehk seega 
on õis mõlemasuguline.
• Eelistab kuiva toiteainetevaest 
pinnast päikesepaistelisel kuni 
poolvarjulisel kohal. Ei talu 
seisvat vett. Pioneerliigina 
asustab raudrohi kiiresti 
söötijäänud uudismaa.
AJUGA REPTANS –  ROOMAV  AKAKAPSAS
• Roomavate lehistunud võsunditega. 
Varred ladvaosas kahe vastaku 
karvaribaga. Lehed paljad või 
hõredalt karvased. Juurmised lehed 
pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, 
sinised. Ülemised kandelehed õitest 
lühemad, sinised või rohekassinised. 
Kõrgus 10-30 cm. 
• Kasvuks eelistavad akakapsad 
niiskemat poolvarjulist  kasvukohta , 
kultuurvormid taluvad ka 
toitainetevaest kuivemat varjulist 
kasvukohta.
ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME  KORTSLEHT
• Väikesed rohekaskollased või 
rohekad pisikesed  armsad  
õied on koondunud lehtede 
kohal kõrguvatesse 
kohevatesse pööristesse. 
Kortsleht eelistab kasvada 
päikesepaistelisel kuni 
poolvarjulisel, parasniiske 
keskmise viljakusega 
pinnasega kohal. Ta on 
pikaealine  püsik , mis õitseb 
rikkalikumalt, kui teda iga 
8…10 aasta järel ümber 
istutada. 
ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT
• Moodustab kuni 15 cm 
kõrguse ja 60 cm laiuse 
puhmiku. Kaarjalt tõusvale 
varrele kinnituvad ümarad 
alt karvased hõbedase 
varjundiga lehed. 
Tihedateks õiekeradeks 
koondunud õitest 
moodustunud pöörisjad 
õisikud  on rohekaskollased 
ja lõhnavad.
• Alpi kortsleht eelistab 
huumusrikast parasniisket 
mulda, kasvab nii päikese 
käes kui ka  varjus .
A
• N
Õ E
ied  M
ka O
hes N
ug E
ulis  S
ed, Y
 õieL
k V
ate E
 la S
hk TR
le
IS
hine . A  -
s
 M
uvad  ETSÜLANE
üksikult maapinnalt algava varre küljes, 
läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või 
harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad 
tupplehed . Need on tihedalt liduskarvased, 
äraspidimunajad, umbes 2 cm  laiad , tavaliselt 
on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle 
kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva.  Lehed 
karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, 
laba  sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad 
rombjad, lõhised kuni jagused, 
teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, 
rootsulised, kolmejagused, sarnased 
juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi 
kõrgemal.  Lehestik  kolletub alles juulis.  Vars  
tihedalt  karvane .
• Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, 
loometsades vallseljakutel, võsastikes, 
puisniitudel ja paekaldal. Eelistab  huumus - ja 
lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui 
poolvarjus. Teistest ülastest vastupidavam 
mulla kuivuse ja päikese suhtes.
ARTEMISIA  ABROTANUM - SIDRUNPUJU
• pooligihaljas  põõsas . 
Eelistab viljakat, vett 
läbilaskvat pinnast. 
Kõrgus 90 cm kuni 2 
meetrit. Sidrunpujul on 
mitu ühesuurust  vart , 
millest vaid mõned 
lõppevad  õisikutega. 
Vartel sageli tugevad 
külgharud. 
Hallikasrohelised lehed 
õrnade niitjate 
hõlmadega. Sidrunpuju 
lehed on tugeva 
sidrunilõhnaga, mida on 
juba kaugelt tunda. 
Õied kollakashallid. 
Õisikud 2,5–3 mm 
läbimõõduga. Õitseb 
augustis-septembris.
ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS
• Eelistab niisket rammusat pinnast; 
kasvab hästi nii varjus kui ka päikese 
käes. Sageli kasvab mägedes.
• Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. 
Tal on kõhn jäik püstine vars, mis 
vahel puitub alumises otsas. Sellel 
kasvavad vahelduvad sulgjad 
liitlehed . Lehed võivad olla kuni 
meetripikkused. Väikesed kreemjad 
õied moodustavad pika sulgja 
püramiidja õisiku.  Õisik  on 2–3 dm 
pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. 
Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja 
lühikese  õierao otsas. Kitseenelas on 
kahekojaline taim. Emasõied on 
puhasvalged, isasõied pigem 
kreemikad.
ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA 
KITSEENELAS
• Kõrgus 30-40 cm, 
laius 50 cm. 
Madal, 
kompaktne püsik. 
Tumerohelised 
säbrulised lehed. 
Õied 
kreemikasvalged, 
õitseb V-VI. 
Lehestikul kaunis 
sügisvärvus. 
Pinnase suhtes 
vähenõudlik. 
Päikeseline kuni 
poolvarjuline 
kasvukoht.
ASARUM EUROPAEUM – HARILIK 
METSPIPAR
• Harilikku metspipart kohtab kõige 
sagedamini metsas, nii leht- kui 
okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta 
talub hästi varju ja iluaianduses 
kasutatakse teda maapinna katmiseks 
kohtades, kus teised  rohttaimed  kasvada 
ei taha.
• Metspipar on  igihaljas  püsik. Taime vars on 
1–1½ dm pikk ja  lamab  maas. Igal  varrel  
on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe 
ülemine külg on läikiv. Metspipral on  pipart  
meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on 
taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari 
abilehti, mis paiknevad vastakuti.
• Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on 
kahvatud tumepunased, längus ja 
lamavad maapinnal.
ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE
•  Tugev pruunikas roomav 
risoom , paljad või 
hõredakarvased varred ja 
kahelisulgjad väikeste 
roostevärvi  karvakestega 
kaetud pealt läikivad 
lehed. Õied on 
roosakaslillad lillakate 
tolmukaniitidega ja 
‘Visions in 
asetsevad väga lühikestel 
Red’
karvastel raagudel kuni 30 
cm pikkuses hõredas 
õisikus. Õitseb augustis 
septembris ( hiline  õitseja) 
ja kõrgus on 80...100 cm.
• hea varjuaia taim viljaka, 
vett hästi läbilaskva 
pinnasega kasvukohale.
ASTILBE X ARENDSII – ARENDSI ASTILBE
• tumerohelised pealt 
läikivad lehed ja 
õied on koondunud 
pikkadesse 
kobarjatesse 
külgharudega 
õisikutesse.  Sordid  
erinevad üksteisest 
‘Erik
peamiselt õite värvi, 
a’
puhma kõrguse ja 
õitseaja poolest.
• Parasniiske 
huumusrikas muld. 
Pikaealine, 
põuakartlik. Sobib 
avalikele 
haljasaladele
ASTILBOIDES TABULARIS - LAUDLEHT
• Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane 
taim, karedate, kuni 70 cm 
läbimõõdus elastsete  lehtedega , 
mis asetsevad pikkadel tugevatel 
vartel. Õied pisikesed,  kreemid , 
pöörisjas kuni 25 cm pikkuses 
õisikus, õitsemise lõpus 
kaardunud. Õievars kuni 150 cm 
pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva. 
Risoom  pindmine , jäme, roomav.
• Kasvukoht: parim koht on 
poolvarjus. Eelistab huumusrikast 
savikat mulda. Niiskuselembene. 
Talvitub katteta, kuid kevadised 
öökülmad kahjustavad noori lehti. 
Niiskes kasvukohas talub ka eredat 
päikest, kuid ikkagi on ta 
klassikaline varjutaim.
BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE 
BERGEENIA
• talihaljas 
lehtdekoratiivne, 
ilusate  roosade  
tumeda südamikuga 
õitega püsiktaim. 
Sobib kasvama 
puude ja põõsaste 
ette või vahele, 
varjukatele 
peenardele ja vee 
lähedusse, madalad 
sordid ka 
kiviktaimlasse ja 
nõudesse. 
Täispäikeses õitseb 
hästi, kuid lehestik 
läheb niruks. Eelistab 
huumuserikast 
viljakat mulda.
CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE 
KADAKKAER
• Kõrgus 15-20 
cm. Kiiresti 
leviv 
pinnakattetai
m 
täispäikselisse 
kasvukohta. 
Kuiv ja 
toitainevaene 
pinnas. 
Lubjalembene
• Valged õied 
juunis- juulis, 
lehestik 
hõbehall.
COREOPSIS VERTICILLATA - MÄNNAS-
NEIUSILM
• tihedalt kuldkollaseid 
tähekujulisi õisi, 
tumeroheline, nn tilli 
lehestik, tihe  puhmas . 
Kasvab  tavalisel  aiamullal. 
Eelistab päikselist 
asvukohta. Taime kõrgus 
kuni 30 cm.
DORONICUM ORIENTALE -  KAUKAASIA  
KITSEKAKAR
• Mitmeaastane 30-50 cm 
kõrgune taim, püstine, alumised 
lehed on ümar- munajad , 
tugevalt hambulised, 
helerohelised, ülemised lehed 
munajas- elliptilised  pikkadel 
õievartel. Õied üksikud 3-5 cm 
läbimõõduga,  kollased . Keelõied 
helekollased, tuppõied kollased. 
• Kasvuala: talvekindel, armastab 
valgust. Et saada  suuremaid  õisi 
ja pikaajalisemat õitsemise 
aega istutatakse ta poolvarju.
• Muld: sobivad alad mis on 
haritud 20-25 cm sügavuselt, 
niisked  kuid mitte liigniisked. Sel 
juhul kasvavad taimed 
dekoratiivsed  ja õitsevad hästi. 
GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS 
KUREREHA
• Moodustab kiiresti 
maapinda katvaid 
puhmikuid, millest 
umbrohud ei suuda läbi 
tungida . Basaalne lehestik 
ereroheliste, veidi 
kleepuvate ja sügavalt 
sõrmjaguste lehtedega. 
Sügisel värvuvad need 
kollaseks või punaseks. 
Õiekobarad on tihedad 
roosad kuni lillakaspunased.
• On pigem vähenõudlik 
mullatüübi ning kasvukoha 
suhtes ning kasvab edukalt 
ka varjus. Üks parimaid 
pinnakattetaimi aias 
eelistades liivaseguseid 
muldi.
G. HIMALAYENSE, SYN. GRANDIFLORUM - 
SUUREÕIELINE KUREREHA
• juurmise 
lehepuhmikuga ja 
sõrmjaguste 
lehtedega. Efektsed 
4…6 cm läbimõõduga 
‘Plenu
tassikujulised eritooni 
m’
sinised õied
• sobib hästi varjulises 
kohas kasvatamiseks. 
Täisvarjus kasvades 
on nad sama head kui 
ereda päikse käes. 
Paremini edeneb 
päikselises kohas 
viljakal ja niiskel 
mullal. 
HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED-
PÄEVALIILIA
• Päikseline, 
poolvarjuline 
kasvukoht. 
Huumusrikas 
aiamuld .
• Lai sordivalik. 
lühikese mugulja 
risoomiga  
‘Moment of 
pikaealised ja 
truth ’
väga 
dekoratiivsed 
püsikud. Nad on 
vähenõudlikud, 
vastupidavad ja 
suurepärase 
talvekindlusega. 
Õite värvus 
varieerub  
olenevalt sordist.
HEUCHERA SANGUINEA - VEREV 
HELMIKPÖÖRIS   
• lehed dekoratiivselt 
ümarad, sakilise 
‘Coral petite’
servaga, kompaktne 
leherosett ulatub 20- 25 
cm kõrgusele. Õied on 
väikesed, 
kellukesekujulised, 
vaarikavärvi, 
koondunud õrnadel 
vartel pööristesse. 
Õitseb juuni- august, 
60- 90 päeva. 
• Kasvab hästi 
kiviktaimlas, päikese 
käes kuid tuulevaikses 
kohas. Leplikult kasvab 
ka varjus, aga ei talu 
liigniiskust. 
SÜSTLEHINE  HOSTA  - HOSTA LANCIFOLIA
• Kõrgus: 23-35 cm
• Õied: lillakassinised, 
õisikuvarre kõrgus kuni 
100 cm
• Õitsemise aeg: juuli – 
august
• Lehed: helerohelised, veidi 
lainja servaga, terava 
tipuga,
• 4-5 paari roodudega
• Kasvukuju: puhmikjas
• Valgus: poolvarjuline, 
varjuline
• Muld: sügavapõhjaline, 
parasniiske, huumusrikas
SINIHALL HOSTA - HOSTA SIEBOLDIANA
• Kõrgus: 40-50 cm
• Õied: valged, õisikuvarre 
‘ Elegans ’
kõrgus kuni 60 cm
• Õitsemise aeg: juuni - juuli
• Lehed: pealt sinakashallid, 
alt rohekad, võrdlemisi
• paksud, kaetud vahaja 
kirmega, laisüdajad kuni 
ümarad,
• tipust teritunud, 5-8 
roodudepaariga
• Kasvukuju: puhmikjas
• Valgus: poolvarjuline, 
varjuline
• Muld: sügavapõhjaline, 
parasniiske, huumusrikas
SIBERI VÕHUMÕÕK - IRIS  SIBIRICA
• Kõrgus: 70-120 cm
• Õied: sinised, 2-4-
kaupa õisikus
• Õitsemise aeg: juuni – 
juuli
• Lehed: 
kitsaslineaalsed, 
tumerohelised
• Kasvukuju: püstine, 
kasvab kuni 150 cm 
läbimõõduga
• puhmaks
• Valgus: päikeseline, 
poolvari
• Muld: niiskemapoolne 
toitaineterikas muld
KOLLANE VÕHUMÕÕK - IRIS PSEUDACORUS
• Kõrgus: 70-120 cm
• Õied: kollased, 3-
5-kaupa õisikus
• Õitsemise aeg: 
juuni II – juuli I
• Lehed: mõõkjad, 
rohelised, pikad
• Kasvukuju: püstine
• Valgus: 
päikeseline, 
poolvari
• Muld: 
niiskemapoolne 
toitaineterikas 
muld
PRŽEVALSKI KOBARPEA - LIGULARIA 
PRZEWALSKI 
• Eristub õhuliste, sügavalt 
lõhestunud, teravsõrmjate 
lehtedega, peenikeste 
punakaspruunide  varte  
otsas. Õisikud väikesed, 
kollased, kogunenud 
viljapeasarnasesse 
kitsasse 50 – 70 cm 
pikkusesse  õisikusse, mis 
on tipust pisut  longus . 
• Optimaalseks kasvukohaks 
on hajutatud  valgusega  
koht, sest päikeses vajab 
palju kastmist. Seal kus on 
probleeme veega, on sobiv 
istutada niiskesse 
varjulisse kohta või 
veekogu äärde. 
HAMBULINE KOBARPEA - LIGULARIA 
DENTATA, SYN. L. CLIVORUM
• varretippudes 
asetsevate  
oranžkollaste 
kobarõisikutega 
‘Britt Marie 
ja suurte 
Crawford’
ümarneerjate 
lehtedega.
• Kobarpead 
eelistavad 
poolvarjulist kuni 
päikselist 
kasvukohta 
Vajavad 
rammusat 
mulda.
LÄHIS-USSITATAR (LÄHIS-KIRBUROHI) - 
POLYGONUM AFFINE 
• Varred tõusvad, lehed 
ovaal-lantsetjad või piklik-
lantsetjad,  terved , 
igihaljad . Õied pisikesed, 
kahvaturoosad, õitsemise 
lõpul roosakas-punased, 
tihedates 6-10 cm 
pikkustes pähikutaolistes 
õisikutes. 
• Eelistab varjulist 
kasvukohta, kuid kasvab 
hästi ka päikese käes. 
Mulla suhtes  nõudlik  ei 
ole, kuid happelisi muldi 
ei armasta. Edeneb hästi 
vaid hea drenaaþiga 
aladel. Vastupidav põuale. 
Kõrget põhjavett ei talu.
LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA 
LACINIATA
• Kõrgus: kuni 250 cm
• Korvõisikud: keelõied kollased, 
laiuvad; putkõied
• rohekaspruunid; õisikud paiknevad 
varrel üksikult
• Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm
• Õitsemise aeg: august – september
• Lehed: sulgjalt lõhestunud, 
tumerohelised, suured,
• rootsuga; alumised 5-7-hõlmised, 
ülemised 3-5-
• hõlmised, enamasti paljad
• Kasvukuju: puhmikjas, püstine
• Valgus: päikeseline, poolvarjuline
• Muld: huumusrikas, parasniiske, 
tavaline aiamuld
HARILIK  KUKEHARI  - SEDUM ACRE
• Peenest juurest kasvab 
välja palju harunevaid 
varsi, mis on kaetud 
ruljate tipust ahenevate 
lihakate lehtedega. 
Kollased õied on peaaegu 
raota, moodustades 
tiheda õisiku.
• Eelistab kasvada kuivadel 
hõreda  taimestikuga 
päikeselistel, liivastel või 
kivistel kohtadel, kus 
vahel üldse muu 
taimestik  puudub. Ta on 
võimeline kasvama väga 
kehvadel pinnastel ja 
kasvõi müüripragudes, 
kuid ta ei talu varju ja 
veepuudust. 
KAUNIS KUKEHARI - S. SPECTABILE
•  Lehed on 
helesinakasrohel
ised , suured 
laimunajad kuni 
elliptilised, tipust 
hambulised ja 
paiknevad varrel 
vastakuti, tihti 
kolme ja enama 
kaupa. 
Roosakaslillad 
õied on 
koondunud 
suurde (10…15 
cm läbimõõdus) 
lamedasse 
sarikõisikusse.
NÕMM - LIIVATEE  - THYMUS  SERPYLLUM
• paksud  lihtlehed , elliptilised või 
veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. 
Lehed on tavaliselt paljad, ülaküljel 
läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, 
veidi valkjad. Alaküljel on selgesti 
nähtavad ka näärmetäpikesed. 
Lehed asetsevad varrel vastakuti.
• Nõmm-liivateel on peenikesed, 
lamavad,  puitunud , ruljad või veidi 
neljakandilised tüved, millel on 
rohkesti tõusvaid või püstiseid 
enamasti rohtseid, õisi kandvaid 
harusid.  Viimased  on õisiku alusel 
kaetud pikkade karvadega.
• Eelistab  liivast  pinnast. Eestis 
kasvab mererannas liivikutel, 
nõmmedel ja teistel kuivadel 
kasvukohtadel.
AED-LIIVATEE - THYMUS  VULGARIS
• Aed-liivatee on 30-40 
cm kõrgune alusel 
puitunud vartega 
poolpõõsas. Varred 
hästi harunenud ja 
lehistunud.  Kitsad  
tugevad lehed on 
äärtest veidi rullis ja 
näivad seetõttu 
nõeljatena. Varte 
tippudes männastesse 
koondunud õied on 
roosad, lillad või 
valkjad.
• Eelistab 
päikesepaistelist ja 
kuiva kasvukohta.
SIDRUN -LIIVATEE - THYMUS × 
CITRIODORUS
• Lehed on 
üsna 
suured, 
rohelised 
ja tugeva 
sidrunilõh
naga. 
Õied on 
roosad.
SIBERI VALDSTEINIA - WALDSTEINIA TERNATA
• Roomav, maapinda 
kattev . Tumerohelised 
kolmetised lehed 
moodustavad tiheda 
igihalja  vaiba . Meenutab 
natuke maasikataime. 
Kollased õied, V-VI. 
Päikseline kuni varjuline 
kasvukoht. Kasvab ka 
suuremate puude all 
kuivas mullas. Sobib 
kiviktaimlasse, 
püsikupeenrasse, üksikult 
ja vabakujuliste 
rühmadena 9-12 taime 
m² terrassidele, hea 
varjutaim.
VINCA  MINOR  - VÄIKE IGIHALI
• Õied
Sinised
• Lehed
Igihaljad, 
läikivrohelised
• Muld
Parasniiske 
muld
• Kasvukoht  
Poolvari kuni 
vari
• Märkused
Suurte 
kasutusvõimalu
stega  
vastupidav ja 
pikaealine 
pinnakattetaim
LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - 
SUUREÕIELINE HÄRJASILM
• 70 cm kõrgune ja 
40-60 cm laiune 
puhmik. Valged 
täidisõied, kollane 
südamik . Õitseb 
juuni-juuli. Pinnase 
suhtes 
vähenõudlik, hea 
drenaaž  on 
oluline. Täispäike 
kuni poolvari.
AHTALEHINE  POJENG  - PAEONIA 
TENUIFOLIA
• lehed on mitmeti 
sulgjagused lineaalniitjad, 
väga kitsad, 
tumerohelised. Õitseb 
mais särav- kuni 
tumepunaste 7-9 cm 
läbimõõduga lihtõitega.
• Vajalik on hea drenaaþiga, 
kerged, rikkad, 
neutraalsed, või nõrgalt 
leeliselised , mõõdukalt 
niisked, või kuivad  mullad . 
Eelistatumad on 
mustmullad kõrge 
kaltsiumkarbonaadi 
sisaldusega. Erinevalt 
teistest liikidest omab 
pikemat suvist 
puhkeperioodi. 
VALGEÕIELINE POJENG - PAEONIA 
LACTIFLORA
• kolmetiselt jaguste 
lehtedega, mille  lehekesed  
‘Jan van 
on elliptilised kuni süstjad 
leeuwen’
ja tavaliselt otstest 
teritunud, pealt tume- ja alt 
helerohelised. Taime kõrgus 
jääb 80–100 cm vahele ning 
õied on valged või roosad 
8-12 cm läbimõõduga.
• kasvukohaks valitakse koht, 
kus ei ole kevadist seisvat 
vett. Keskmistel  laiustel  
külvatakse seemned 
oktoobri  lõpus novembri 
alguses 6-8 cm sügavusele 
ja kaetakse ettevalmistatud 
koheva  pinnasega. Õitseb 
mais juunis. 
ECHINACEA PURPUREA - PUNANE 
SIILKÜBAR
• tugevate, püstiste 
väheharunenud varte ja 
tumeroheliste karedate 
lehtedega taim. Kõrgus 
põhiliigil 80...100 cm ja 
õitseb juuli keskelt 
sügiskülmadeni. 
Korvõisikud on olenevalt 
sordist läbimõõdus 10...13 
cm ja värvus varieerub 
valgest  heleroosa, oranži 
ja punakaspruunini. 
Siilkübar kasvab peaaegu 
igasuguses aiamullas, kuid 
õitseb paremini 
päiksepaistelises 
parasniiskes kasvukohas ja 
huumusrikkas mullas. 
AEDMONARDA - MONARDA DIDYMA
• Viietipmelised õied, mis paiknevad 
varre tippudes männastena, on 
3,5...6 cm pikad. Õite värvus 
olenevalt sordist on kas valge, eri 
värvi  roosa , punane või lilla; ka 
õiekattelehed on värvunud. Õitseb 
juulist septembrini ja õied püsivad 
‘ Fireball
varrel kaua dekoratiivsetena. Taim 
’
moodustab paljuvarrelisi 90...120 cm 
kõrguseid puhmaid. Monarda on 
vähenõudlik püsilill, mis kasvab hästi 
tavalisel aiamullal, kuid eelistab siiski 
huumusrikast niiskemat vett hästi 
läbilaskvat pinnast. Kuigi eelistab 
niiskemat pinnast, ei talu seisvat vett. 
Kasvab nii päikesepaistelisel kui ka 
poolvarjulisel kasvukohal. On küllaltki 
põuakindel, vaid täielikku 
läbikuivamist ei talu, sest on 
pindmise juurestikuga.
CIMICIFUGA SIMPLEX - LIHT-LURSSLILL
• Tumedate pronksjate 
lehtede vahele tekivad 
augustis-septembris 
‘Brunett
pikad valgete õitega 
e’
lõhnavad õisikud, väga 
efektne ja  dekoratiivne  
taim kasvab kuni 
150cm kõrguseks. 
Eelistab kasvamiseks 
poolvarjulist kuni 
varjulist, niiske 
mullaga kasvukohta.
Tulipa 
sylvestris
TULIPA – PEREKOND  TULP
• sibullillede 
perekond liilialiste 
(Liliaceae) 
sugukonnast, kuhu 
kuulub ca 100 liiki, 
Tulipa pulchella - kaunis 
mis looduslikult on 
tulp
peamiselt levinud 
Euraasia  steppides 
ja poolkõrbeis, sh. 
Sise- Aasia  
mäestikes.  Tulbi  
sibul  uueneb igal 
aastal ja 
moodustab palju 
tütarsibulaid. Vili 
on kolme pesaline 
kupar. Tulp 
sisaldab mürgist 
alkaloidi tulpiini.
NARCISSUS – PEREKOND  NARTSISS
• Nartsiss (Narcissus) on 
umbes 60 liigiga 
sibultaimede perekond 
amarülliliste (Amaryllidaceae) 
sugukonnast.
• Lehed on kõige nooremate 
Narcissus 
sibulasoomuste maapealsed 
poeticus- 
osad ja kinnituvad 
sibulakannale. Lehed on 
poeedinartsiss
pikad, kitsad, sinakasrohelist 
värvi ja renjad. Olenevalt 
sordist ja liigist võivad olla 
lehed kas siledad või 
soonilised. Õis on 
korrapärane, sümmeetrilise 
alumise sigimikuga ja valge 
või eredavärvilise kroonja 
õiekattega, millel on 6 
kattelehte.
CROCUS – PEREKOND KROOKUS
• mugulsibultaimede perekond 
võhumõõgaliste (Iridaceae) 
sugukonnast. Neid on kokku u 
80 liiki. Lillede värvivalik on lai. 
Taime kõrgus on 10…15 cm, 
lehed kitsad ja juurmised, 
crocus 
suured lehterjad õied 
sativus 
asetsevad harilikult 
safrankrook
mitmekaupa,  avanevad  
us
päikesepaistel, vili on kupar. 
Krookuse õisikud on arenguloo 
vältel taandarenenud – tihti on 
neil säilinud vaid üks õis. 
Lehterja suure õie  kroonlehed  
asetsevad kahe ringina. 
Neeluosas kokku kasvades 
moodustavad õielehtede 
alused pika toruja  putke , mida 
rahvas peab ekslikult taime 
varreks.
ALLIUM – PEREKOND LAUK
•  Laugud  on püsikud, mis olenevalt 
liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. 
Sageli moodustavad nad  sibulaid , 
osa liike ka risoome.  Sibula  kest on 
olenevalt liigist sile, pikikiududesse 
Allium 
kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas 
schoenoprasum 
või silmustega kuni aukudega.
murulauk
• Rööproodsed lihtlehed on enamasti 
rootsuta. Lehelabad on olenevalt 
liigist 5–80 cm  laiused , harvem 
niitjad , kolmekandilised, poolruljad 
või jagunenud paljudeks niitjateks 
narmasteks. Moodustub üks pikem 
või lühem sile ja lehtedeta 
õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord 
peaaegu kerakujulised. Mõnikord 
moodustuvad õisikutes sigisibulad. 
Sageli esineb suur kõrgleht, mis 
kaitseb õisi.
PUSCHKINIA – PEREKOND PUŠKIINIA
• üheliigiline sibultaimede 
Puschkinia 
perekond liilialiste 
scilloides'Aragats_Gem'
(Liliaceae) sugukonnast, 
mis looduslikult kasvab 
parasniisketes rohtlates. 
Liik P. scilloides ja var. 
libanotica on valkjate, 
keskelt sinise triibuga 7-8 
mm läbimõõduga õitega, 
mis omakorda paiknevad 
õisikutes. Õisikuvarte 
pikkus ulatub kuni 20 cm.
• Eelistab päikeselist kuni 
kergelt varjutatud, 
sõmera, vett hästi 
läbilaskva ja keskmise 
viljakusega pinnasega 
Harilik puškiinia - 
kasvukohta.
puschkinia 
scilloides
SCILLA – PEREKOND SILLA (SINILIILIA)
• sibullillede perekond 
Silla siberica
liilialiste (Liliaceae) 
sugukonnas umbes 90 
liigiga, mis looduses 
kasvavad väga erinevates 
elupaikades Aafrikas, 
Euroopas ja Aasias. Eestis 
looduslikult levinud pole, 
kuid metsistunult võib 
aedades ja parkides kohata 
harilikku sillat e. siniliiliat (S. 
siberica).  Sillad  on 
vähenõudlikud  sibullilled , 
mis kasvavad igasuguses 
aiamullas, kuid eelistavad 
keskmise viljakusega 
saviliivmulda (huumusrikast 
vett hästi läbilaskvat). 
Kasvukoht võib olla 
päikeselisest kuni varjuliseni.
aed-daalia-Dahlia 
cultorum
DAHLIA – PEREKOND DAALIA
• külmaõrnade püsikute perekond 
korvõieliste (Compositae) sugukonnast, 
u. 15...20 erinevat liiki looduslikult 
levinud peamiselt Mehhikos ja 
Guatemaalas. Õisiku ehituse järgi 
jaotatakse aed-daaliad liht-, pooltäidis- ja 
täidisõisikulisteks. Keelõite kuju järgi 
liigitatakse täidisõisikulised pompoon-, 
kera-, kaktus-, poolkaktus-, dekoratiiv- ja 
hiigeldekoratiivdaaliateks. Tuntakse veel 
minjoon-, anemoon-, kollerett-, liht- ja 
nümfoiddaaliaid.
• külmaõrn, mistõttu sobib talle 
päikeseline, hiliste kevadiste ning 
varajaste sügiseste öökülmade eest 
kaitstud tuulevarjuline kasvupaik. 
Kõrgemakasvuliste sortide puhmad 
vajavad toestamist. Mullatüübi suhtes 
pole daalia nõudlik.
CANNA – PEREKOND KANNA
•  kannaliste (Cannaceae) 
sugukonna  ainus perekond, 
millesse kuulub umbes 50 
erinevat liiki. Looduslikult 
kasvab peamiselt troopilises ja 
lähistroopilises Ameerikas. 
Kannad on roomava, enamasti 
muguljalt paksenenud 
risoomiga kuni 1,5 m kõrgused 
rohtsed püsikud. 
Ebasümmeetrilised õied 
asetsevad tipmiste 
kobarõisikutena.
•  Kanna kasvab kõige paremini 
soojal  päikesepaistelisel ja 
tuulevarjulisel kasvukohal 
huumus- ja toitainerikkas 
niiskes mullas. Ta on väga 
külmaõrn, kasvuks peab olema 
püsivalt  vähemalt 10°C sooja. aed-kanna-Canna x 
generalis
GLADIOLUS – PEREKOND  GLADIOOL
• Gladiool (Gladiolus) on 
taimeperekond 
võhumõõgaliste 
sugukonnas.
• mugulsibulaga 
külmaõrnad  püsililled . Neil 
on mitu, enamasti süstjat 
või mõõkjat lehte. Lehtede 
värvus on heledast kuni 
sinakasroheliseni. Nad on 
tugevad ja kaetud 
vahakihiga. Lehtede 
pikkus on 30–140 cm, 
laius aga 2–8,5 cm.
gladiolus x 
hybridus
CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - 
TERAVAÕIENE KASTIK
• Jõulise kasvuga 
puhmikuline. Rohelise-
valge-roosatriibulise 
lehestikuga 
kõrgekasvuline puhmik. 
Sihvakad kollakad 
õisikud, VI-IX. Eelistab 
täispäikeselist 
kasvukohta, kuna varjus 
kaotab oma iseloomuliku 
tiheduse ja värvi. 
Eelistab parasniisket 
mulda, mis ei kuiva läbi, 
kuid kasvab ka rasketel 
savikatel muldadel. 
Kasutatakse üksikuna 
või suurte gruppidena 
kõrreliste peenrasse või 
veekogude äärde.
Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’
Carex 
gynomane
CAREX – PEREKOND  TARN
• Eestis kasvab neid 69 
Carex limosa 
liiki
mudatarn
• Tarna leht moodustub 
lehelabast ja -tupest. 
Lehetupe 
üleminekukohas 
lehelabaks asub väike 
kilejas   keeleke . Tarna 
õied moodustavad 
pähiku.
• Enamik tarnu, kuid 
mitte nad kõik, kasvab 
märgaladel, eriti 
paduratel, soodes ja 
carex 
rabades,  tiikide  ja 
cepitosa 
vooluveekogude 
mätasta
kallastel ning isegi 
rn
kraavides, kus nad 
sageli moodustavad 
taimestiku  põhiosa.
DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT -
K
• A
Le S
vik TE
ult Ee V
sti A
s s R
ageS
 liik, kasvab 
sooniitudel, niisketel 
karjamaadel, teeäärtel, 
raiesmikel. Kasvukohal 
moodustab väga tihedaid ja 
suuri mättaid. Kõrreliste 
sugukonnast, mitmeaastane. 
Taime kõrgus 30 kuni 100 cm. 
Lehed lamedad, 
sügavavaolised, väga karedate 
roodudega. Keeleke kuni 8 mm 
pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, 
laiuv, noorelt  tipus  longus, 
hõbedaläikeline. Pööriseharud 
pikad, enamasti 3–7 kaupa 
männases. Pähikud 4–5 mm 
pikad, kahe või kolme õiega, 
pruunikaskollast värvi. Luht-
kastevarre  sorte  kasvatatakse 
haljastuses.
FESTUCA –PEREKOND  ARUHEIN
punane 
aruhein
• moodustavad suure, 300 liigilise  heintaimede 
perekonna kõrreliste (Poaceae) sugukonnas. Neist 
Euroopas kasvab 170 liiki
• Nad on kitsaste sügavate soontega lehtedega ja 
tiheda rohkepähikulise õisikuga
• Punane aruhein (Festuca rubra) oma sortidega on 
üks enim levinud murutaimi
• Lamba-aruhein (Festuca ovina) on väärtuslik 
dekoratiivkõrreline. Kasvab edukalt ka kõige 
kuivematel ja kehvematel kohtadel
• Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara 
tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku. 
lambaaruhe
• Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja-
in
Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks 
puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised
• Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on 
pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid 
Hall aruhein 
madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 
' blue  select'.
Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad.
HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - 
IGIHALJAS KAERAND
• Kõrgus 50 cm koos 
õisikuvartega 1 m
• Õitseb juunis-
juulis.Tugeva kasvu 
ja sinakasrohelise 
lehestikuga 
talvehaljas tihe 
puhmik.
• Euraasia 
steppidest pärinev. 
Täispäike või 
poolvari, 
parasniiske ja 
toitainerikas 
kasvukoht. Ei talu 
talvist liigniiskust.
• Külmakindel.
LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN
• Piiphein (Luzula DC.) on loaliste 
sugukonda kuuluv taimede perekond. 
Perekonda kuulub süstemaatikast 
olenevalt 80–140 liiki. Piipheinad kasvavad 
kõikjal maailmas. Kõige suurem on nende 
mitmekesisus  Euraasia  parasvöötmes . 
Piipheinad on mitmeaastased, harvem 
Karva
üheaastased rohttaimed. Nad kasvavad 
ne 
20–80 cm kõrgeks. Lehed on lamedad, 
piiphe
suletud lehetupega, lehetupest välja 
in
kasvavad lehed on suuremad kui varrele 
kinnituvad. Õisikuks on kõige sagedamini 
pööris või sarikas.
• Eesti liigid: Luzula campestris – põld-
piiphein (hajusalt), Luzula multiflora – 
mitmeõieline piiphein (tavaline), Luzula 
luzulodes –  salu -piiphein ( haruldane ), 
Luzula pallidula – kahkjas piiphein 
(hajusalt), Luzula pilosa – karvane piiphein 
(tavaline)
MISCANTHUS – PEREKOND SIIDPÖÖRIS
• umbes 17...20 liigiga heitlehiste või 
Hiina 
igihaljaste rohttaimede perekond 
kõrreliste (Poaceae) sugukonnas
siidpööris 
'gracillimus'
• Taime lehtede keskel  jookseb  
iseloomulik peen valge  triip . 
Vähenõudlikud taimed, mis kasvavad 
rahuldavalt kõikjal, kuid eelistavad 
niiskemat, samas hea drenaažiga 
mulda ja päikeselist kasvukohta. 
Kohanevad uue kasvukohaga 
aeglaselt, aga kui on paiga omaks 
võtnud , muutuvad aasta-aastalt aina 
uhkemaks ja võimsamaks.
• Hiina siidpöörise (M. sinensis) sordid 
on Eestis enim kasvatatavad.
Miscanthus 
sacchariflorus
•  Amuuri  siidpööris (M. sacchariflorus) 
kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed 
on laiad elegantselt kaarduvad.
MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS
• Pilliroogu 
meenutav 
kõrreline . 
Rohelise- ja 
valgetriibulised 
lehed, õisikud 
molinia 
roosakad. Levib 
caerulea 
jõudsalt 
'moorhexe'
risoomiga, 
pärast õitsemist 
juunis-juulis 
niidetakse 
maha, sest 
ädala lehestik 
on eriti 
värvikas. 
Vähenõudlik ja 
külmakindel. 
Kodumaine.
PHALARIS ARUNDINACEA -  PÄIDEROOG  
(HARILIK PAELROHI)
• kõrreliste sugukonda 
päideroo perekonda kuuluv 
mitmeaastane  rohttaim .
• Päideroog on niidutaim, 
mis kasvab tihti niisketel 
kasvukohtadel. Taimel on 
70–150 cm, soodsais 
oludes kuni 2,5 m 
kõrgused jämedad varred 
(kõrred), piklikud pöörised 
ja arvukad kõrrelehed. 
Lehed on värskelt 
sinakasrohelised ja 
kuivanult õlekarva. Õied 
asuvad varrel lehtedest 
palju kõrgemal ja on 
roosad.
sulg stepirohi
STIPA  - PEREKOND STEPIROHI
• Õied ja  viljad  ülipikkade 
ohetega,  laias  kohevas õisikus. 
Lehed Rohelised, pikad ja 
peened , kaardus. Muld Kuivem 
toitaineterikas aiamuld. Tundlik 
liigniiskuse suhtes.
• Habe-stepirohi (S. barbata) - 
kasvab 60 cm kõrgeks. Tal on 
pikad, niitjad ohted, mis on 
kaetud hõbeja karvastikuga 
• Sulg-stepirohi (S. pennata) - on 
nõksukese madalam, aga 
Stipa capillata
ohted on tal samuti ülimalt 
pikad. Nad on erinevalt eelmise 
liigi omadest rohkem krussis.
• Juus-stepirohi (S. capillata) - 
moodustab suured, kohevad, 
ent karvadeta, rohelised 
õisikud. Sirgub eelmistest poole 
habestepir
pikemaks.
ohi
BRIZA – PEREKOND  VÄRIHEIN
• kasvab  niitudel  
väikeste mätastena 
või üksikult. Väga 
tihedas  rohustus 
värihein kaua vastu 
ei pea. 
• Lehelabad on 
lamedad, 2...6 mm 
laiused, servades ja 
tipul  veidi karedad. 
Juurmised lehed 
kuni 10 cm 
pikkused, 
varrelehed lühemad. 
Lehetuped on 
siledad, kuni 1 mm 
pikkuse 
tömbitipulise 
briza maxima
keelekesega.
HORDEUM JUBATUM - LAKKODER
• Üheaastasena, kiirelt 
kasvatatav püsik, 
dekoratiivsete tuules 
õrnalt heljuvate 
peadega. Taimede 
kõrgus kuni 60 cm, 
hästi kasvab 
päikeselises kohas, ei 
armasta liigniiskust. 
Võrratu nii peenral kui 
talvistes 
kuivkimpudes. 
Seemned võib 
külvata  vara kevadel 
otse avamaale.  
LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA
• Vahemere maadest pärit 
üheaastane kõrreline, mis 
kasvab kuni 50 cm 
kõrguseks tihedaks 
puhmaks. Jänese saba 
meenutavad hallikasvalged 
õisikud  ilmuvad  juulis. Taim 
talub nii  tuult  kui vihma 
ning õisikud sobivad hästi 
suvistesse lillekimpudesse 
ja kuivseadetesse. 
Paljundatakse seemnetega, 
mis külvatakse mai 
alguses. Kasvatamiseks 
valida päikseline ja soe 
ning toitaineterikka 
mullaga asukoht. Suve- või 
püsilillepeenras.
Harjas hiidhirss-Pennisetum 
PENNISETUM - PEREKOND HIIDHIRS
setac S
eum
•  hirss  (Panicum), 
soojalembeste 
põuakindlate 
rohttaimede 
perekond kõrreliste 
sugukonnast; umbes 
500 liiki peamiselt 
Villane  hiidhirss
troopikas  ja 
lähistroopikas.
•  Õisik on pööris, 
harva tähk, jäi gad 
õiekobarad 
varisevad koos 
terisega. 50–150 cm 
kõrguse taime vars 
on harunev, lehed ja 
varred karvased, 
pähikus 3 liblet. 
ZEA MAYS - HARILIK MAIS
• Harilik mais on valgusnõudlik ja 
soojalembene taim ning seda kasvatatakse 
peaaegu kogu maakeral, välja arvatud 
polaaralad  ja kõrgmäestikud. Taimed 
kasvavad kõige paremini kergetel, hästi 
õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja 
viljakatel muldadel.
• Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, 
harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre 
läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on 
täitunud pehme säsiga. Soodsate 
kasvutingimuste korral on kõrrel ka 
külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele 
lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1–
4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, 
isasõisikud  asuvad eraldi sama taime 
ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, 
kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, 
punased, sinakad, mustjad jne.
ASTER  ALPINUS - ALPI ASTER
• Talvekindel püsik 
kõrgusega kuni 30 cm, 
mis kasvab 
ümberistutamata 
samal kohal 5-6 aastat. 
Arvukate võrsetega 
väga kompaktne 
rikkalikult õitsev taim 
moodustab laiuva 
põõsa. Sobib ideaalselt 
kiviktaimlasse, 
peenra-, lõike- ja 
äärislilleks. Õitseb 
teisel aastal pärast 
külvi. Vähenõudlik 
taim. Ainuke vajadus 
heaks kasvuks on 
vettläbilaskev muld ja 
päikseline kasvukoht.
ASTER NOVI-BELGII - KAUNIS ASTER
• Taimed on (kuni 
öökülmadeni) 
kompaktsed , õitsevad 
rikkalikult, koosnevad 
arvukatest võrsetest ja 
moodustavad põõsad 
kõrgusega 120-140 cm. 
Kultuur on suurepärane 
segapeenardes, 
rühmadena murus, 
seisab kaua vaasis 
värskena. Varajase külvi 
korral õitseb juba 
esimesel aastal. 
• istutatakse 
päikeselisesse, külmade 
tuulte eest varjatud 
kasvukohta. 
Külmakindel. 
ASTER NOVAE-ANGLIAE - ÕIEKAS ASTER
• kuni 1,8 m 
kõrgune puhmas, 
mida 
iseloomustavad 
karedakarvalised 
varred ja 
terveservalised 
süstjad 
pehmekarvased 
lehed. Liigi 
lillakasroosad 
2...4 cm 
läbimõõduga 
korvõisikud 
koonduvad varte 
tippudes 
suurtesse 
pööristesse.
DELPHINIUM X CULTORUM - AED-
KUKEKANNUS
• sirged varred 
udekarvased, 
lehtedega kaetud. 
Lehevarred pikad, 
lehed sõrmlõhised. 
• Rikkalikult õitsev 
püsilill, mis eelistab 
päikeselist või 
poolvarjulist, 
toitaineterikast ja 
vett hästi 
läbilaskvat mulda. 
Vajab regulaarset 
kastmist ja 
väetamist. Ei talu 
tuuliseid 
kasvukohti, võib 
vajada toestamist.
DIANTHUS GRATIANOPOLITANUS - HALL 
NELK
• Kuni 30 cm 
kõrgune 
padjandtaim. 
Lehed kitsad 
sinkjashallid, 
hallid . Õied 
lihtsad, 
asetsevad 2-3 
kaupa õievarre 
tipus. 
Päikeseline 
kasvukoht, 
pigem lahjem 
muld.
PHLOX PANICULATA - AED-LEEKLILL 
(AEDFLOKS)
• Moodustab mitu 
püstist vart, mis 
on ovaalsete 
lehtedega 
kaetud. 
• Floksid kasvavad 
hästi kobedal 
liivsavimullal. 
PAPAVER ORIENTALE - IDAMAGUN
• õie läbimõõt 
kuni 18 cm. 
Püstiste 
‘Napoleo
võrsetega 
n’
taime kõrgus on 
kuni 90 cm. 
Õied asetsevad 
vartel üksikult 
• Kasvab hästi 
avatud 
päikesepaistelis
tes kohtades 
hea drenaaþiga 
muldadel 
AGASTACHE FOENICULUM - ANIISI-
HIIDIISOP
• lõhnavate 
hallikasroheliste 
elliptiliste kuni munajate 
(meenutavad nõgese 
lehti) vastakuti 
asetsevate lehtede ja 
lõvilõuaõisi meenutavate 
õitega, mis on 
koondunud tipmistesse 
tähkjatesse õisikutesse 
ja õitsevad kesksuvest 
sügiseni. Kasvab hästi 
toitainetevaesel ja hea 
drenaaþiga mullal. 
Eelistab valgusküllast ja 
sooja kasvukohta 
AQUILEGIA X CULTORUM - AED- KUREKELL
• kolmesõrmised 
lehed. Õitel on 5 
värvilist 
tupplehte ja 
sama palju 
kannustega 
kroonlehti. 
Kurekellad 
vajavad 
kergemat, 
huumusrikast 
mulda, paljud 
aedsordid ka 
soojemat 
kasvukohta. 
Taluvad hästi 
poolvarju. 
Kurekell on 
talvekindel
LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS
• varred kuni 50 cm 
kõrgused, tugevalt 
lehistunud. 
Korvõisikud väikesed, 
8-13 õielised, 
koondunud 
teraviljapea 
sarnasesse õisikusse, 
mille pikkus on kuni 
35 cm. Õied  torujad , 
purpur-punased, 
harvem valged. 
Kasvab hästi 
päikeselises  soojas  
kohas.  Muld 
mõõdukalt kuiv, 
värske, 
toitaineterikas. 
RODGERSIA AESCULIFOLIA - 
HOBUKASTANILEHINE RODGERSIA
• Juurmisel lehed väga 
suured ning jäigad. 
Lehtede läbimõõt 
võib  ulatuda  kuni 90 
cm-ni. Lehed on 
sõrmjagused, 
meenutavad 
hobukastani omi. 
Õied valged, 
väikesed, asuvad 
suurtes õisikutes, mis 
võivad kasvada kuni 
1 m kõrguseks. Vajab 
parasniisket, 
huumusrikast 
pinnast. Kasvab nii 
päikesepaistel kui ka 
täisvarjus. 
SAXIFRAGA X ARENDSII - ARENDSI KIVIRIK
• Moodustab väikestest 
leherosettidest 
tiheda padjandi, mis 
on kaetud arvukate 
õitega peenikestel 
õisikukandjatel. 
Parim kasvukoht 
oleks väikese künka 
peal. Sobib 
kasvatamiseks ka 
amplites, 
lillepottides, 
talveaias. Parim 
kasvukoht on päikese 
käes, sobib ka 
poolvari. 
AGERATUM HOUSTONIANUM - MEHHIKO  
P
• Ä
P S
äsmM
asli A
lle  S
tih L
e j IL
a h L
ästi harunenud 
puhmas kasvab olenevalt sordist 10-
75cm kõrguseks. Vastakad, veidi 
munajad lehed on karedakarvased. 
Niidipusa meenutavad korvõisikud 
(veel avanemata õisikud näevad 
välja kui  nööbid ) on koondunud 
lehtede kohal asetsevatesse, kuni 
10 cm läbimõõduga kännasjaisse 
liitõisikutesse. Sordist olenevalt võib 
õisikute  värv olla nii valge, 
lavendlikarva, roosa, punane kui 
helesinine. Kuigi tegu pole väga 
kapriisse taimega, oleks 
eelistatuimaks päikseline kasvukoht, 
liiga varjus võib taime õitsemine olla 
kasin. Mullastiku suhtes pole taimel 
samuti erilisi nõudmisi, kuid ei talu 
liigset kuivust ega liiga  märga  ja 
rasket mulda. 
AMARANTHUS CAUDATUS - LONGUS 
REBASHEIN
• Taime kõrgus 60–100 
cm. Püstisel varrel on 
väikestest õitest 
moodustunud 
rippuvad  kobarad , 
mis on enamasti 
lillakaspunased, 
olenevalt sordist 
võivad õied olla ka 
rohekasvalged ja 
punastes  toonides. 
Rippõisikute pikkus 
võib ulatuda 50–60 
cm. Lehed on 
ovaalsed, 
helerohelised, 
teravaotsalised ja 
kõlbavad süüa.
ANTIRRHINUM MAJUS - SUUR LÕVILÕUG
• Külmakindel ja 
valgustarmastav  taim 
kõrgusega kuni 90 cm. 
Leekpunased õied on 
koondunud pikkadesse 
õisikutesse. Hea lõikelill. 
• Taim areneb hästi 
toitainerikastel, 
mehhaniliste omaduste 
poolest keskmistel 
pinnastel,  vastuvõtlik  
väetamisele. 
BEGONIA SEMPERFLORENS - ALATIÕITSEV 
BEGOONIA
• Olenevalt sordist 20-30 cm 
kõrguseks kasvav lopsaka 
puhmikuga. Varred mahlakad, 
jämedad, hästi harunenud. 
Lehed läikivad, olenevalt sordist 
kas rohelised, pruunikad või 
punakad. Õied väikesed, kuid 
neid on palju. Õied punastes, 
valgetes või roosades toonides. 
• Taime eluiga lõpeb esimeste 
öökülmadega. Eelistab 
toitaineterikast mulda 
päikeselisel või poolvarjulisel 
kasvukohal. Kasvab ka varjulisel 
kasvukohal, kuid seal taim 
kipub välja venima ja õitseb 
vähem. Täispäikeses vajab 
hoolikamat kastmist
BRACHYCOME IBERIDIFOLIA - 
IBEERISELEHINE TUKALILL
• Väga jõuliselt õitsev, 
üheaastane taim 
kõrgusega 15-25 
cm.Taimel on rohkelt 
paljulehelisi õrnasid õisi, 
korvikesed 3 - 3,5 cm 
diameetriga. Tukalill 
armastab sooja ja 
päikest. Tahab avatud  
kasvukohta. Täieliku 
dekoratiivsuse saavutab 
kerges, isegi natuke 
kuivavõitu, aga 
toitaineterikkas mullas. 
BRASSICA OLERACEA -  ILUKAPSAS
• Valgustarmast
av, 
külmakindel, 
kasvab hästi 
viljakal, 
neutraalses  
pinnases. 
• taim on tihe, 
käharate 
leheservadega
.  Erksad  
värvused. 
Sobib väga 
hästi 
haljastusse.
CALLISTEPHUS  CHINENSIS – HIINA 
AEDASTER
• Olenevalt sordist kasvab 20-
100 cm kõrguseks 
puhmikuks. Juulist külmadeni 
tekivad varte tippu 
ühekaupa lihtõielised või 
täidisõielised korvõisikud. 
Õisikud olenevalt sordist 
väga erineva värvuse ja 
kujuga. Eelistab päikeselist 
kasvukohta kobedas viljakas 
mullas.
• Lehed on enamasti süstjad, 
teritunud tipuga, saagja 
servaga, varrel asetsevad 
vahelduvalt ja mõõtmed 
vähenevad varre tipu 
suunas. Varred on tugevad ja 
lehtedega kaetud.
CALIBRACHOA X HYBRIDA – AED-
PUISPETUUNIA
• Rikkalikult 
õitsevad, hästi 
harunevad 
rippuvad 
taimed. 
Peamiselt 
lihtõieline. 
Vajab 
toitaineterikas
t ja vett 
läbilaskvat 
mulda. Varjus 
kasvades taim 
venib ja ei 
õitse nii palju.
CELOSIA ARGENTEA - MÄTASHARI
• Taim on kõrgusega mitte üle 35 cm, 
varred tugevad, lehed lailantsentsed. 
Väikesed õied koondunud harjataolisesse 
õisikusse, mis meenutab kuke harja 
• sooja- ja valgustarmastavad, seepärast 
arenevad eriti hästi soojas, päikeselises, 
tuulte eest varjatud kasvukohas. 
Eelistavad mitte hapusid, huumusrikkaid, 
vett läbilaskvaid, kobedaid muldi. 
PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X 
BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES
• Kasvukohaks 
sobib 
parasniiske 
poolvarjuline või 
päikesepaistelin
e koht. Ei talu 
väga kuuma 
päikest või 
liigniisket mulda.
COSMOS BIPINNATUS – HARILIK  KOSMOS
• Õied
Peopesa  
suurused, kollase 
südamikuga lihtsad 
või täidetud valged, 
roosad, punased 
või mitmevärvilised 
õied
• Lehestik
Roheline tillilaadne
• Muld
Eelistab 
kerget 
huumusrikast 
aiamulda
• Märkused Eelistab 
päikselist ja 
tuulevaikset 
kasvukohta
DICHONDRA – PEREKOND  HÕBEPAEL
• kõrgus: 10 cm, 
varred kuni 100 cm
• kasvukoht: päike, 
poolvari, niiske, vett 
hästi läbilaskev muld
GAZANIA RIGENS – SÄRAV GASAANIA
• Soovib 
päikesepaistelist ja 
kuivemat kergema 
pinnasega 
kasvukohta. Talub 
ka väga tugevaid 
tuuli. Tema hästi 
uhke kirev õis on 
õhtust hommikuni 
suletud, päeval 
avatud.
HELIANTHUS ANNUUS – HARILIK PÄEVALILL
• Enamasti on õitsvad taimed 1 
kuni 2 meetrit kõrged, kuid 
on erandeid, nii madalama 
kasvuga kui kõrgemaid. 
Lehed suured, südajad. 
Õisikud üksikult pika varre 
otsas, suured, alates 10 cm 
kuni isegi 40 cm. Õisiku põhi 
lame või kergelt kumer, 
kaetud paljude 
mõlemasuguliste putkõitega, 
mille ääres suured kollased 
keelõied. Õite kuju ja värvus 
varieerub eri sortidel. 
Eelistab päikeselist 
kasvukohta ja viljakat mulda.
HELIOTROPIUM ARBORESCENS – HARILIK 
HELIOTROOP
• Õied
Väikesed lillad 
madalatesse sarikaisse 
koondunud. Lõhnavad
• Lehed
Süstjad, karedad 
tumerohelised
• Muld
Vett läbilaskev 
huumusrikas muld
• Märkused
Õied 
meelitavad liblikaid ligi
• Päikesepaisteline ning soe 
kasvukoht. Eeldab 
toitaineterikast ja vett hästi 
läbilaskvat pinnast. 
IMPATIENS – PEREKOND LEMMMALTS
• Lemmaltsa perekonda 
kuulub 850–1000 liiki 
õistaimi, mille levilaks 
on põhjapoolkera ning 
troopika. Lemmaltsad 
võivad kasvada kuni 2 
meetri kõrgusteks, 
kuid valdav enamus 
neist on meetri 
kõrgused. Lehed on 
terveservalised ning 
läikivad. Lehe 
pealispind  on kaetud 
vetthülgava  kihiga , 
mis paneb lehed 
Impatiens noli-
läikima.
tangere õrn 
lemmalts
IPOMOEA – PEREKOND 
LEHTERTAPP/ILUBATAAT
• Lehtertappude õied on 
lühiealised, kestavad 
enamasti vaid ühe 
päevaTaim on 
puhmikutaoline, 
roomavate vartega, 
väädid hoiduvad maadligi 
ja moodustavad tiheda 
sasipuntra. Väädid 
juurduvad sõlmekohtadelt, 
kuhu peagi moodustuvad 
mugulad . Olenevalt 
sordist võivad lehed olla 
ümarad, südajad, terved 
kuni sõrmjalt lõhistunud. 
Õied on roosad või 
violetsed, 5 cm pikkused, 
kuid taimed õitsevad 
harva.
LEUCOPHYTA BROWNII - PADIPÕÕSAS
• Huvitava halli 
võraga. Noored 
võrsed , harud ja 
lehed on hallid 
hõbevalgete 
karvadega. 
Peened harud 
põimuvad 
üksteisega. Muld 
vett läbilaskev, 
pigem 
kuivemapoolsem
. Sobib hästi 
kokku erinevate 
taimedega
LOBELIA ERINUS - SINILOBEELIA
• Kasvab 10-20 cm kõrguseks laiuvaks 
tihedaks mättaks. Peened nõtked varred, 
väikesed rohelised lehed, rikkalikult 
kahehuulelisi õisi. Läbi aegade soosituim 
suvelill. Õue istutada mais-juunis. Eelistab 
viljakat ühtlaselt niisket mulda 
täispäikeses kuni poolvarjus. Ei talu mulla 
läbikuivamist. Väga palavas kipub ruttu 
ära õitsema.
MIMULUS X HYBRIDUS – AED-PÄRDIKLILL
• Erksavärviline, 
(kollane-punane) 
rõõmus  lill. 
Armastab 
päikest. 
Kasvukohaks 
sobib viljaka ja 
niiske mullaga, 
mitte väga soe 
(jahedam) ning 
tuuline  koht. 
vastakuti 
asetsevad kitsad 
helerohelised 
lehed. 
PELARGONIUM – PEREKOND PELARGOON
• Pelargoonid on 
väga arvukas 
perekond umbes 
400 tuntud liigi ja 
tuhandete 
hübriidide ja 
ristanditega. 
Pelargoonide 
välimus võib 
lõputult varieeruda. 
Nad  vajavad 
rikkalikuks 
õitsemiseks palju 
toitaineid, rohkesti 
kaaliumi  sisaldavad 
väetised  sobivad 
hästi.
PETUNIA X ATKINSIANA(P X HYBRIDA) – 
HÜBRIIDPETUUNIA (KÖSTRILILL)
• Petuuniad armastavad sooja ja 
päikselist kuid tugevate tuulte eest 
varjatud kasvukohta. Nad kasvavad 
võrdlemisi hästi igasuguses mullas, 
vältida vaid liialt  happelist  või 
leeliselist mulda. Eelistatult võiks 
kasvukoha muld olla kerge, huumus- 
ja toitaineterikas ning vett 
hästiläbilaskev. Ampli petuuniad 
armastavad päikest ning regulaarset 
kastmist
SALVIA  SPLENDENS -LEEKSALVEI
• Taim on pöördpüramiidja 
kujuga, tugevasti 
lehistunud, kompaktne, 
20-30 cm kõrgune. Õied 
on 2-6 kaupa männases, 
suured, palju värvusi, 
kaheli õiekattega, 
koondunud 14-25 cm 
pikkusse kobarasse.
• eelistab päikeselist 
kasvukohta, hea 
drenaaþiga  mõõdukalt 
viljakat ja kobedat mulda. 
SALVIA HORMINUM - KIRJU  SALVEI
• Kompaktne taim massilise hulga meeldivate 
värviliste kõrglehtedega. Väga vähenõudlik 
kasvupinnase ja asukoha suhtes. 
SALVIA FARINACEA - HALL SALVEI
SENECIO CINERARIA – VILT-RISTIROHI
• Lehed sulgjalt eraldi 
asetsevad, kaetud 
altpoolt hõbedase 
vildiga, tänu millele on 
taim valkjalt hõbedase 
värvusega. Kollaste õite 
kobarad on 
vähedekoratiivsed ja 
ilmumist mööda on 
soovitav  eemaldada. 
Vahemereäärse 
hõbelehe lehtede 
"valge"värvus saab 
hästi nähtavaks 
täispäikeses. Pinnase 
suhtes ei ole nõudlik, 
kuigi eelistab kergeid 
muldi. Ja päikeselist 
kasvukohta.
SUTERA CORDATA (S. DIFFUSA) – SÜDAJAS 
SUUTERA
• Eriliselt armsaks teevad 
taime valged või 
õrnroosad õied, mis 
jätavad taimest mulje, 
justkui oleks sinna 
värsket lund sadanud. 
Südaja suutera 
kasvatamine pole kuigi 
keeruline, ta edeneb 
hästi toitaineterikkas ja 
vett hästiläbilaskvas 
mullas, vältida tuleks 
mulla läbikuivamist ja 
liigniiskust. Õieilu jagub 
sügiseste külmadeni. 
Kasvatamiseks sobib 
hästi nii päikseline kui 
poolvarjuline asukoht.
TAGETES  PATULA - MADAL PEIULILL
• Soojanõudlik 
taim, vastupidav 
põuale. Eelistab 
päikselist 
kasvukohta ja 
hea drenaažiga 
mulda. 
TAGETES ERECTA - KÕRGE PEIULILL
• Soojalembene taim, 
suured õisikud ei talu 
pikki  vihmaperioode. 
TAGETES TENUIFOLIA - AHTALEHINE 
PEIULILL
• Paljuõieline taim 
kõrgusega 20-30 cm 
moodustab võluvad 
kerajad põõsad. Õie 
diameeter 2 cm. 
Valgusearmastav ja 
põuakindel. 
GLANDULARIA X HYBRIDA (VERBENA X 
HYBRIDA) – AED-ILUÜRT (AED-RAUDÜRT)
• Talub kuiva, kuid eelistab viljakat 
mulda ja päikesepaistelist 
kasvukohta. Õitseb septembrini.
VIOLA X WITTROCKIANA – VÕÕRASEMA  
(AEDKANNIKE)
• Külmakindel. Olenevalt sordist 20-
25 cm kõrgused. Püstised 
harunevad varred, ovaalsed kuni 
ümarad rohelised lehed. Aprillist 
augustini  suured kuni10cm 
läbimõõduga lõhnavad 
kõikvõmalikes värvitoonides 
õitega. Eelistab niiskemapoolset 
toitaineteriast mulda päikeselisel 
kasvukohal. Talub ka poolvarju. 
Põua ajal kasta. Talub külma, 
tuult, vihma.
ZINNIA ELEGANS – HARILIK PRUUDISÕLG
BIDENS FERULIFOLIA – FEERULALEHINE 
RUSE
• Varred on 
tugevad, rohkelt 
harunenud, 
laiuvad. 
Lehestik on 
roheline, 
tugevalt 
lõhestunud. 
'port  royal '
Võrsed on 
õitega kogu 
hooaja 
rikkalikult 
ehitud. Õie 
läbimõõt 2-4 
cm. 
Vähenõudlik, 
eelistab 
viljakaid, 
parasniiskeid 
muldi.
LATHYRUS ODORATUS – LÕHNAV 
LILLHERNES
• Üheaastane ronitaim 
kõrgusega kuni 180 
cm. Õitseb juulist 
septembrini. Suured 
õied lõheroosa 
värvusega lõhnavad 
tugevalt ja meeldivalt. 
LOBULARIA MARITIMA – KIVIKILBIK (RAND-
KIVIKILBIK)
• Kõrgus kuni 25 
cm, 
valguslembene, 
külmakindel, 
üsnagi 
põuakindel.
PHLOX DRUMMONDII – SUVI-LEEKLILL 
(SUVIFLOKS)
• Vähenõudlik ja väga 
külmakindel taim 
kõrgusega 45 cm 
• Floksid vajavad 
päikselist sooja 
kasvukohta ja 
huumusrikast, niisket 
mulda. Varjus õitseb 
halvemini. Niiskuse 
puudumisel lõpetab 
õitsemise. Taimi on 
väga erineva kuju ja 
värviga, kauakestva 
õitsemisega taim.
TROPAEOLUM MAJUS – SUUR MUNGALILL
• Üheaastane  lamav  või 
roniv rohttaim. Õied 
kollased kuni 
punakaspruunid , 
omapärase lõhnaga
• Vajab parasniisket 
aiamulda
• Suhteliselt nõrgad varred 
harunevad, lamavad või 
ronivad, võivad kasvada 
mitme meetri  pikkuseks . 
Lehed on ümarad, siledad, 
meenutavad kilpi. 
Pikaraolised õied asuvad 
üksikult lehtede kaenlas, 
võivad olla kollased, 
oranžid, punased või 
kirjud. Viljad lagunevad 3 
üheseemneliseks osaks.
GAURA LINDHEIMERI – HARILIK KALEVIKEPP 
(KALEVI-KUNINGAKEPP)
• Soovib sooja 
päikesepaistelist 
ja kuivemat, 
kergema 
pinnasega 
kasvukohta. 
Mulla viljakuse 
suhtes ei ole 
nõudlik, aga ei 
talu liigniiskust, 
siis õitseb 
halvasti.
DIASCIA BARBERAE – HARILIK 
KAKSIKKANNUS
• Õied kahvaturoosad kuni 
oranžid, lõvilõualaadsed
• Lehed
Tumerohelise 
lehestikuga
• Muld
Niiskust hoidev 
ja piisavalt toitainerikas 
muld
• Kasutamine
Amplites ja 
rõdukastides
• Märkused
Talub hästi 
tuult ja vihma. Tundlik 
kestva niiskuse ja kuivuse 
suhtes
PERILLA FRUTESCENS – PRONKS-LUTIKLILL 
(PRONKSLEHT)
• 1-aastane vürtsi- 
maitsetaim ("korea 
maitserohi"). Sort on 
kiiresti valmiv, 
külmakindel, pika 
vegetatsiooniperioodig
a - 135-150 päeva. 
Taimede kõrgus 80-120 
cm. Pronks-lutiklille 
lehed on mahlased, 
õrnad, värskendava 
maitsega ja ebatavalise 
pehme aroomiga, kus 
on aimata karamelli, 
aniisiõite ja kergeid 
pipraseid aroome. 
SANVITALIA PROCUMBENS – LAMAV 
SANVITAALIA
• Õied
Kollane 
tumepruuni  või rohelise 
südamikuga
• Lehed
Rohelised, 
terveservalised
• Muld
Huumusrikas ja 
liivasegune
• Kasutamine
Amplites, 
konteinerites-anumates, 
peenral, pinnakattetaimena
• Märkused
Rohke õitseja, 
esineb ka täidisõielisi sorte
SCAEVOLA AEMULA – SININE TIIVIKLILL
• Kasvab 25 cm kõrguseks, 
kuid pikad lamanduvad 
või tõusvad varred 
võivad kasvada suve 
jooksul 50-100 cm 
pikkuseks. Juunist 
öökülmadeni sinised 
lehvikjad õied. Tahab 
päikeselist või 
poolvarjulist kasvukohta 
ja toitaineterikast 
lubjarikast mulda. Ei talu 
kuiva mulda. Kannatab 
hästi tuult ja väheseid 
miinuskraade.

Document Outline

• Slide 1
• Aconitum napellus – sinine käoking
• achillea millefolium - harilik raudrohi
• Ajuga reptans – roomav akakapsas
• Alchemilla mollis – pehme kortsleht
• alchemilla alpina - alpi kortsleht
• anemone sylvestris - metsülane
• artemisia abrotanum - sidrunpuju
• aruncus dioicus - harilik kitseenelas
• aruncus aethusifolius - korea kitseenelas
• Asarum europaeum – harilik metspipar
• Astilbe Chinensis – hiina astilbe
• Astilbe x arendsii – arendsi astilbe
• astilboides tabularis - laudleht
• bergenia cordifolia - südajalehine bergeenia
• cerastium tomentosum - karvane kadakkaer
• coreopsis verticillata - männas-neiusilm
• doronicum orientale - kaukaasia kitsekakar
• Geranium macrorrhizum –risoomikas kurereha
• G. himalayense, syn. Grandiflorum - Suureõieline kurereha
• hemerocallis x hybrida - aed-päevaliilia
• Heuchera sanguinea - Verev helmikpööris ­
• süstlehine hosta - Hosta lancifolia
• sinihall hosta - Hosta sieboldiana
• siberi võhumõõk - Iris sibirica
• kollane võhumõõk - Iris pseudacorus
• Prževalski kobarpea - Ligularia przewalski­
• Hambuline kobarpea - Ligularia dentata, syn. L. clivorum
• Lähis-ussitatar (lähis-kirburohi) - Polygonum affine­
• lõhislehine päevakübar - Rudbeckia laciniata
• Harilik kukehari - Sedum acre
• Kaunis kukehari - S. spectabile
• Nõmm-liivatee - Thymus serpyllum
• Aed-liivatee - Thymus vulgaris
• Sidrun-liivatee - Thymus × citriodorus
• Siberi valdsteinia - Waldsteinia ternata
• vinca minor - väike igihali
• Leucanthemum x superbum - suureõieline härjasilm
• Ahtalehine pojeng - Paeonia tenuifolia
• Valgeõieline pojeng - Paeonia lactiflora
• echinacea purpurea - punane siilkübar
• Aedmonarda - Monarda didyma
• Cimicifuga simplex - liht-lursslill
• Tulipa – perekond tulp
• Narcissus – perekond nartsiss
• Crocus – perekond krookus
• Allium – perekond lauk
• Puschkinia – perekond puškiinia
• Scilla – perekond silla (siniliilia)
• Dahlia – perekond daalia
• Canna – perekond kanna
• Gladiolus – perekond gladiool
• calamagrostis x acutiflora - teravaõiene kastik
• Carex – perekond tarn
• deschampsia caespitosa - luht-kastevars
• Festuca –perekond aruhein
• helictotrichon sempervirens - igihaljas kaerand
• Luzula – perekond piiphein
• miscanthus – perekond siidpööris
• molinia – perekond sinihelmikas
• phalaris arundinacea - päideroog (harilik paelrohi)
• Stipa - perekond stepirohi
• briza – perekond värihein
• hordeum jubatum - lakkoder
• lagurus ovatus - jänesesaba
• Pennisetum - perekond hiidhirss
• zea mays - harilik mais
• aster alpinus - alpi aster
• aster novi-belgii - kaunis aster
• aster novae-angliae - õiekas aster
• delphinium x cultorum - aed-kukekannus
• dianthus gratianopolitanus - hall nelk
• phlox paniculata - aed-leeklill (aedfloks)
• papaver orientale - idamagun
• agastache foeniculum - aniisi-hiidiisop
• aquilegia x cultorum - aed-kurekell
• liatris spicata - tähkjas liatris
• rodgersia aesculifolia - hobukastanilehine rodgersia
• saxifraga x arendsii - arendsi kivirik
• ageratum houstonianum - mehhiko päsmaslill
• amaranthus caudatus - longus rebashein
• antirrhinum majus - suur lõvilõug
• begonia semperflorens - alatiõitsev begoonia
• brachycome iberidifolia - ibeeriselehine tukalill
• brassica oleracea - ilukapsas
• Callistephus chinensis – hiina aedaster
• Calibrachoa x hybrida – aed-puispetuunia
• Celosia argentea - mätashari
• Plectranthus scutellarioides(coleus x blumei) – värd-kirinõges
• Cosmos bipinnatus – harilik kosmos
• Dichondra – perekond hõbepael
• Gazania rigens – särav gasaania
• Helianthus annuus – harilik päevalill
• Heliotropium arborescens – harilik heliotroop
• Impatiens – perekond lemmmalts
• Ipomoea – perekond lehtertapp/ilubataat
• Leucophyta brownii - padipõõsas
• Lobelia erinus - sinilobeelia
• Mimulus x hybridus – aed-pärdiklill
• Pelargonium – perekond pelargoon
• Slide 101
• Salvia splendens -leeksalvei
• Salvia horminum - Kirju salvei
• Salvia farinacea - Hall salvei
• Senecio cineraria – vilt-ristirohi
• Sutera cordata (s. diffusa) – südajas suutera
• Tagetes patula - Madal peiulill
• Tagetes erecta - Kõrge peiulill
• Tagetes tenuifolia - Ahtalehine peiulill
• Slide 110
• Viola x wittrockiana – võõrasema (aedkannike)
• Zinnia elegans – harilik pruudisõlg
• Bidens ferulifolia – feerulalehine ruse
• Lathyrus odoratus – lõhnav lillhernes
• Lobularia maritima – kivikilbik (rand-kivikilbik)
• Phlox drummondii – suvi-leeklill (suvifloks)
• Tropaeolum majus – suur mungalill
• Gaura lindheimeri – harilik kalevikepp (kalevi-kuningakepp)
• Diascia barberae – harilik kaksikkannus
• Perilla frutescens – pronks-lutiklill (pronksleht)
• Sanvitalia procumbens – lamav sanvitaalia
• Scaevola aemula – sinine tiiviklill