10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 122 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
betibeti
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
· Päikeseline, kuivem kuni parasniiske kasvukoht. · Hea meetaim. · Sobib kuivseadesse. Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike. · Väga suurte lehtetega dekoratiivsed taimed. · Õied on valged või roosakad. Õitsevad juunis-juulis. · Poolvarjus kuni varjus, eelistab huumusrikast, parasniisket vett läbilaskvat mulda. · Saab kasvatada veekogude kallastel, varjupeenras, puude all. · Pikaealine ja talvekindel! Sobib avalikele haljasaladele. Suur härjasilm Leucanthemum maximum Suur härjasilm Leucanthemum maximum · Kõrgus 25-60 cm. · Õitseb juuli august. Õied valged või kollased üldjuhul.
Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10828. 08.08.2013. 1.16 Hosta (Hosta) Konkreetne liik: fortunei hosta 'aureomarginata' (Hosta fortunei 'aureomarginata') (joon. 31, joon.32) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-55 cm, laius 90-120 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur lehtdekoratiivne puhmas. Lehed: sügavroheline, kuldne, varieeruv. Südajad kuni odajad. Õied või õisikud: lillakad, sirelilillad. Liigi eritunnused: pikaealised, talvekindlad taimed. Aastatega dekoratiivsus kasvab. Kasvukoha nõuded: viljakas, niiske kuid mitte liigniiske muld. Vajab varju külmade tuulte eest. Parim on kergelt happeline või neutraalne muld. Liiga kaltsiumirikastel muldadel muutuvad lehed kollakaks. Poolvarjuline, niiske mulla puhul ka päikseline kasvukoht. Kevadel tuleks multsida. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, ääristaimena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Joonis 31
vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks. Talub püsivat põuda ja vähenõudlik mulla suhtes. Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld
Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki.
Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena, seemned külvata hilissügisel võivarakevadel ravimtaimena, sobib avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks mitmesugustesse peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada kaunis paljude taimedega
Lehed on pealt läikivad. Võrsed on punakaspruunid. Harilik viirpuu (Crataegus) 4-8m kõrgune põõsas või puuke. Astlad 0,6-1,5cm, paiknevad harvalt. Lehed on pealt läikivad, alt pearoo nurkades karvatutid. Õitseb juunis. Üheemakane viirpuu (Crataegus) Kuni 5m kõrgune sügava juurestikuga ja valgete õitega põõsas. Õitseb mais juunis. Astlad kuni 1,5cm. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, alt pearoo nurkades nõrgalt karvased. Rasked, niiskust hoidvad mullad. Vanad taimed taluvad ümberistutamist halvasti. Noori taimi kahjustavad jänesed. Põõsasmaran (Potentilla) 1m kõrgune Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske kuni kuiv. Erinõuded: niiske, lubjarikas muld, ka paekihtidel. Vajavad palju päikest. Suur läätspuu (Caragana) 5m kõrgune põõsas või puu. Kollased õied mai lõpus juuni alguses. Liitlehed 4...7 paarina. Päikseline kuni poolvarjuline (kasvab ka teiste lehtpuude all) Kuiv kuni parasniiske, ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid