õiealgmete diferentseerumine enamasti augusti lõpus, septembri alguses. Õiealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivne kasvu aeglustumine. Diferentseerumine algab ladvapungas ning jätkub külgpungades. Talvitumise ajaks on õied jõudnud erinevatesse arenguastmetesse. Uue kasvuperioodi algusega jätkub õiealgmete diferentseerumine, kuni ilmuvad õisikuvarred ja õienupud. Õitsemine algab umbes kaks nädalat pärast õisikute nähtavale ilmumist. Õisikute arv puhmas sõltub sordist ja istandiku vanusest. Õied õisikus puhkevad järk- järgult. Kõigepealt puhkevad esimese järgu õied, siis teise järgu õied jne. Iga õis õitseb soodsates tolmlemistingimustes 1...2 päeva. Mida rohkem on õisikus õisi, seda kauem kestab õitsemine ja saagi valmimine ehk umbes 3...4 nädalat. Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad. Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil
• Bilbo on rahumeelselt elav kääbik, kes elab Maakonnas, täpsemini Kääbiklas, Paunotsal. • Ta on väiksem, kui päkapikk ja suurem,kui lilliput. • Kääbikud kannavad erksa värvilisi riideid, näiteks rohelisi ja kollaseid. • Bilbo elas enda isa ehitatud kõige luksuslikumas kääbiku-urus GANDALF • on headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsaim võlur. • Tal oli pikka valge habe ja puhmas kulmud. Ta kandis sinist teravatipulist kübarat, ning halli mantlit. • kuulub Võlurite Ordusse John Ronald Reuel Tolkien • Elas 3.01.1892 – 2.09.1973 • Oli inglise kirjamees • Eriliseks huviobjektiks olid muistse Põhja– Euroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. • Luges palju • Õppis erinevaid keeli TOLKIENI TEOSED • "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" 1937 • "Leht ja puu" 1945 • "Talumees Giles Hamist" 1949 • "Suur-Woottoni sepp" 1976
Describing people appearance Vanus age Teismelise eas in one's teens Varastes/keskmistes/hilistes kahekümnendates in one's early/middle/late twenties Elatanud elderly Keskeas middle-aged Noor täiskasvanu a young adult Vastsündinud new born baby Pikkus/kehaehitus height/build Keskimist kasvu of medium/average height Laiaõlgne broad-shouldered Hea kehaehitusega well-built Muskliline muscular Sale slim Tüse plump Ülekaaluline overweight Rasvunud obese Juuksed hair Sirged straight Heledad blond/fair Laines wavy Lokkis curly Krussis frizzy Turris, püstised spiky Lühikeseks pöetud (close-)cropped Kiilanev balding kiilaspea bald Õlgadeni shoulder-lenght Keskmise pikkusega - medium-lenght Punakaspruunid, ingveri tooni ginger Seitel keskel a centre parting Nägu, huuled, nina, põsed, kulmud, ripsmed face, lips, nose, cheeks, eyebrows, eyelashes Nur...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3
Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon n Haab
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Selleks tuleb nad esmalt jätta
Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail Veel kasvavad: pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Sookail Kaasikjärve rabas https://et.wikipedia.org/wiki/Sookail#/media/File:
Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt).
Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme- nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha,
kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. Puhmarinne Harilik kastehein Harilik kastehein (Agrostis capillaris) on üheiduleheline taimeliik kõrreliste sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik. Rohurinne Punane aruhein Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Rohurinne Mägiristik Mägiristik (Trifolium montanum) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast. Täname vaatamast.
bring up üles kasvatama driving licence juhitluba broad lai, avatud eagerness innukus broad-shouldered laiaõlgne ecstatic ekstaatiline build kehaehitus electrical wire elektrijuhe bump (into) kokku põrkama, otsa emoticon emotikon jooksma (pseudograafiline märk, nt :- bushy (eyebrows) puhmas () bustling sagiv, lärmakas encourage julgustama candy-scrape kommi-kraapimine ? engagement kihlus capable of võimeline, suutlik excited erutatud, põnevil centre parting keskseitel executive täidesaatev, täitev- chap kutt experience kogemus charge with süüdistust esitama experiment katse, eksperiment
38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50
Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5- 20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist...
................................................................................................................... 108 4 PÜSILILLED Kortsleht (alchemilla) Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm) Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas Lehed:suured, helerohelised ja pehmed, ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne, vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima
umbrohu eest. Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka inimestele ja loomadele. Et jaanituli kaugele paistaks, tehti see vanasti lagedale platsile või künka otsa. Jaanipäev on üks tore päev, tehakse tulid ja särki-värki. Lastakse napsu ja ollakse lihtsalt kaua üleval, kes suudavad. Mõned grillivad lõkke ääres, teised jälle tegutsevad telgis, kolmandad vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis, viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev oleks juba homme, väiksed napsud ligi ja naaseraasukesed kah ja ongi pidu püsti. Tavaliselt oleme oma perega teinud ikkagi enda jaanitule ja sugulasi ning tuttavaid ka meile pidutsema kutsunud. Tavaliselt on suur rahvas kokkutulnud ja palju lollusi tehtud. Sauna tehtud ja pidulaud meisterdatud, palju napsu kogutud, ning loomulikult grillitud.
Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1
Ta kandis alati kaasas kirvest. Retkel Mordorisse sai tema suurimaks sõbraks haldjas Legolas, kes oli väga osav vibukütt. Ta oli pärit Sünklaane metsast. Legolas oli väga vastupidav kurnatusele ja vigastustele, tema sitkus, terav nägemine ja võitlusoskused olid Vennaskonnale suureks abiks, kuid Legolase sõprus ja lojaalsus oli kaaslastele veelgi suurem tugi. Terve rännaku ajal oli vennaskondlastele suureks toeks ja abiks suur ja võimas Gandalf Hall. Tal oli pikk hõbedane habe ja puhmas kulmud ning kandis alati halli mantlit. Vennaskondlaste vaenlasteks olid Saruman ja Sauron. Sauron oli Keskmaa kõige julmem ja võimsam valitseja. Tema lõi sõrmuse, mille Frodo pidi hävitama. Saruman oli teine vaenlane, kes oli langenud Sauroni võimsusesse ning koos temaga mestis oli. Raamatus oli veel palju huvitavaid ja ka hirmuäratavaid tegelasi, näiteks Guglunk, hiiglaslik ämblikutaoline Shelob ja Orkid.
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste"rukkikrahv" 1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste. *Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal. *Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega. *30dast eluaastast jäi kurdiks *1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Ka...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate
Ta oli väiksem kui päkapikk ja suurem kui lilliput Bilbo elas oma isa ehitatud kõige lukslusikumas kääbikuurus Bilbo oli Belladonna Tooki ja Bungo Bagginsi laps Kääbikud on kõhukad,neil on karvased jalad,juuksed on neil krussis,heasüdamlikud.Nad kannavad erkvärvilisi riideid,näiteks rohelisi ja kollaseid,oskavad hästi kaduda,armastavad süüa. Gandalf: Oli headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsam võlur. Tal oli pikk valge habe ja puhmas kulmud.Ta kandis sinist teravatipuga kübarat ja halli mantlit,kaelas oli hõbedakarva kaelarätt. Kuulus Võlurite Ordusse.
Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Isa Vanghan- Diana isa Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo,
Aga tundusid olevat heasüdamlikud. Ja nende elumõte tundus olevat jahipidamine, milles nad olid väga osavad. · Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. · Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. · Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik · Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. · Isa Vanghan- Diana isa · Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde.
Et teravaotsalised kaunad saaksid mulda tungida, peab muld olema kohev ja niiske. Hooldustööd tehakse enamasti kõpla abil.Teda kasvatatakse niisutatavatel aladel Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo KÕRBETAIMED SOOLAROHI kuivanud moega okkaline puhmas kasvab Jordaania liivakõrbes. Teda iseloomustab suur soolataluvus ning veidi lihakad varred ja soomusjad lehed. KÕRBEUBA Sturti kõrbeoa kirkad õied on krooniks pärast korralikke vihmu haljendama löönud Austraalia kõrbetele. Kõrbeoa varred roomavad mööda maapinda mitmeid meetreid. Enne uut põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad ootama, millal uus vihm nad äratab.
Heleenium Helenium · Mõned sordid: `Moerheim's Beauty`, 'Sahin´s Early Flowerer` · Kõrgus 70-100 cm · Õitseb juuli kuni september. Suure pruuni südamikuga õied. Lehed oranzikaskollased või rubiinpunased. · Sobib tavaline parasniiske aiamuld. · Taim on väga tundlik liigniiskuse suhtes. Helmikpööris Heuchera Helmikpööris Heuchera · Väga palju erineva lehevärviga sorte. Lehtdekoratiivne taim. Puhmas. · Õied valged või roosakad, õied lehestiku kohal ja õitseb juunis-juulis. · Kõrgus 25-40 cm. · Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Viljakas, parasniiske muld. · Kasutada lille- ja okaspuu peenardes, ääristaimena. · Jagada 3-4a. tagant. Lehed muudavad värvi hooaja jooksul! Hiidiisop Agastache Hiidiisop Agastache · Kõrgus 70-120 cm. · Lillakassinised piklikud õisikud. Õitseb augustist oktoobrini.
MIINA HÄRMA GYMNASIUM Deserts Saudi-Arabia Tartu 2007 Deserts In geography, a desert is a landscape form or region that receives very little precipitation. Generally, deserts are defined as areas that receive an average annual precipitation of less than 250 mm (10 inches). Deserts cover at least one-fourth of the Earth's land surface. Desert biomes can be classified according to several characteristics. There are four major types of deserts: · Hot and dry · Semiarid · Coastal · Cold Location The four major North American deserts of hot and dry deserts are the Chihuahuan, Sonoran, Mojave and Great Basin. Others outside the U.S. include the Southern Asian realm, Neotropical (South and Central America), Ethiopian (Africa) and Australian. The major deserts of semiarid deserts include the sagebrush of Utah, Montana...
5. Katsetes kasutatavate sortide lühitutvustus Praktilises katses kasutati 2 kartulisorti. Üheks oli keskvarajane sort Maret ja teiseks hiline sort Anti. Kartulid erinevad lisaks erinevatele kasvuaegadele ka koore värvuse poolest. Anti koor on valge ning Maretil on punane koor. 5.1. Kartulisort Anti Päritolult on kartul ristamisvanemate R513-78 ja Super tulemus. Aretatud on Anti Jaan Sarve ja Mati Koppeli poolt. Anti on hilise kasvuajaga. Ta on puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuva kasvukujuga, õied väiksed valged (koondunud suurtesse õisikutesse), õitsemise intensiivsus madal, mugulad on ümarovaalsed, kergelt lapikud, silmad keskmise sügavusega, mugulate koor ja sisu kollased, valgusidandid nõrgalt punavioletsed. Anti on kõrgesaagiline lauakartul, toorlõigud ega keedetud mugulad ei tumene, tärklisesisaldus on madal kuni keskmine, seepärast sobib ka salatikartuliks.
Kui tantsijad esitasid erinevate rahvaste tantse, siis oli muusika inspireeriv, meeleoolukas kõlav. Kostüümide kirjeldus Eriti meeldis mulle von Rothbarti riietus, mille kujundas Eldor Renter. See oli värvikirev, õlgadel olev keep oli sakilise äärega ja tuletas meelde tohutult suure ja võimsa linnu tiibu. Andrei Mihnevits oma tantsu ja nende võimsate efektsete tiibadega lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikk, ust. Tema punakas pea ja suured puhmas kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelaskuju karakterile. Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes) Väga värvikirevad ja ilusad olid ka : Ungari, Hispaania, Napoli ja Poola rahvariided. Lavastuse kostüümide jaoks läks vaja · 7600 kalliskivi, ainuüksi regentprintsessi kleidis on 230 kaunistuskivi · 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John. Eliza oli kangkaelne ja isekas, kuid sündinu...
või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub
Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE KADAKKAER • Kõrgus 15-20 cm. Kiiresti leviv pinnakattetai m täispäikselisse kasvukohta. Kuiv ja toitainevaene pinnas. Lubjalembene . • Valged õied juunis- juulis, lehestik hõbehall. COREOPSIS VERTICILLATA - MÄNNAS- NEIUSILM • tihedalt kuldkollaseid tähekujulisi õisi, tumeroheline, nn tilli lehestik, tihe puhmas. Kasvab tavalisel aiamullal. Eelistab päikselist asvukohta. Taime kõrgus kuni 30 cm. DORONICUM ORIENTALE - KAUKAASIA KITSEKAKAR • Mitmeaastane 30-50 cm kõrgune taim, püstine, alumised lehed on ümar-munajad, tugevalt hambulised, helerohelised, ülemised lehed munajas-elliptilised pikkadel õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased. Keelõied helekollased, tuppõied kollased. • Kasvuala: talvekindel, armastab valgust. Et saada suuremaid õisi
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5
www.harappa.com/indus/27.html Mohenjo Darost leitud ükssarvikuga pitsat, mis on glasuuritud ja põletatud steatiidist, mõõtmetega 5,08x5,08 cm. Ükssarvik on ükslevinumaid motiive Induse pitsatitel. Pitsatil on tavapäratult pikk ,,kirja" (sümbolite) rida, mis koosneb kaheksast elemendist. Kujutatud ükssarvik on väljavenitatud keha ja saleda kaelaga, mis on tüüpiline ka leitud ükssarviku kujukestele. Samuti on tüüpilised kabjad ja puhmas otsaga saba. Ükssarviku turjal on tekk või mingit sorti päitsed. Ükssarviku lõual on mitmeid volte, sarv ise on spiraalse pealispinnaga. Looma ees rituaalse ohverduse alus vee tilkade või mingi püha vedelikuga, mida on kujutatud kausi põhjal (väljaspool kaussi) olevana. Ülemine osa kujutab ruudukujulist võrku või sõela. www.harappa.com/indus/25.html Samuti Mohenjo Darost leitud steatiidist pitsat, suurusega 2,4x2,4 cm küljepikkustena ning 0,54 cm paksusena. Pitsatil on
Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Paluhärg-hein:Palu-härghein ei ole ehk nii tuntud kui harilik härghein, kuid vähem levinuks ei saa teda küll pidada. Väiksema tuntuse põhjuseks on hoopis tagasihoidlikum välimus. Palu- härgheina õisiku tipul ei ole lillasid kõrglehti. Kõrglehed küll on, aga need on üpris sarnased tavalistele varrelehtedele. Ka ei ole palu- härgheina õied erkkollased nagu harilikul, vaid täiesti kahvatud, vahel isegi peaaegu valged
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; 6. mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5
niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel. Kasutamine haljastuses: pinnakattes ja kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.htm 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda
SA LÄIND JA JÄÄNUD SIIA MA JÄÄB AJAL ÜHT-TEIST SILUDA. SA TULED - SAABUD ÜLE PIKA AJA TULED SIIS, KUI MA ENAM SIND EI VAJA SA TULED, KUID OSA MINUST ÄRA LÄEB : SEE OSA, MIDA SA EI NÄE SELLES ELUS IIAL ENAM. SA LÄIND JA LÄINUD MINA KA JÄÄND AJAL ÜHT-TEIST SILUDA. 2000-09-25 KOLE MEES TROLLIS SÕITIS KOLE MEES ISTUS TÄPSELT AKNA ALL: KÕVER NINA, VUNTSID EES NAGU RÖÖVLIL OLID TAL LÕUGA KATTIS EILNE HABE PÕSEL PUNAS MISKIT ARM PILK PUHMAS KULMUKAARE ALT AKNAST VÄLJA VAATAS KARM MÕTLESIN, ET MINA OLLA NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI -
võsunditega, tihe puhmik, Kasvukoht viljakas, rammus, pigem niiske, liivasem Valgusnõudlik, sobib täispäike kuni poolvari Õitseb juuli- september. Õied pisikesed, koondunud 10 cm läbimöödeuga õisikusse, mille all arlekiinikrae, olenevalt sordist hele-, ere- või tumelillad; õrn-, neoon- ja tumeroosad; hele-, vaarik-, sarlak-, mahagon- ja tumepunased; kollased või valged, õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed Paljundamine alles siis, kui puhmas keskelt hõre kaeva välja ja jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea, laigulise- ja aed- leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline kellukas, mailased ning hallide lehtedega nagu kolmeroodne hõbeleht, villane nõia-nõges, kortsleht Sorte näit roosade õitega ,,Croftway Pink", erepunane https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.helga.e
Kondensaatori plaadid on viidud üksteisest laiali ja seega levib elektriväli vabalt ruumis ega ei ole enam seotud kondensaatori plaatide vahele. Kõik saateantennid peavad olema avatud, kuna vastasel juhul ei toimuks elektromagnetlaine edastamist. 28. Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit? Kiirgustakistus on suurus, mis saadakse kõikide elementaarsete lõikude poolt kiiratavate võimsuste summa jagamisel vibraatori puhmas oleva voolu ruuduga. Kiirgustakistus määrab antenni efektiivsuse, sidudes kiirgusvõimsuse antenni ergutava vooluga. Mida suurem kiirgustakistus, seda suurem antenni kasutegur. 29. Selgitada, milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse? Sobitamine tagab energia ülekandumise saatjast antenni leviva lainena, mistõttu vähenevad toiteliini kaod.
Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada.
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
On vürtsise ja tugeva maitsega. Redis Redis on meil praktiliselt kõige varajasem köögivili. Soodustab seedimist ja suurendab söögiisu, mõnedel inimestel põhjustab maoärritust. On palju erinevate värvide ja kujudega sorte punaseid, valgeid, roosasid, nii ümmargusi kui piklikke. Külvist saagini kulub 20-45 päeva, kasvab ainult lühikese päeva ajal, muidu läheb õitsema. Kasutatakse toorelt salatina ja kaunistusteks. Mädarõigas Kasvab tihti metsistunult, on suureleheline puhmas, mis võib palju aastaid samal kohal kasvada. Sisaldab väga palju tugevamaitselisi eeterlike õlisid, kasutatakse kodusel hoidistamisel, samuti konservitööstustes nii köögiviljadest kui lihast konservide maitsestamiseks. Mädarõigas sisaldab antibakteriaalseid aineid, mis aitavad toodetel säilida. Sobib lihatoitude lisandiks, sest aitab rasvu seedida. Mõnedel inimestel põhjustab otsene kokkupuude juurikaga lausa nahaärritusi, pisarad voolavad aga kõigil. Kui soovitakse
evolutsioonis. Lombroso märkis, et paljud metslaste tavapärased toimingud nagu tapmine, vägistamine ja kannibalism on alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid, mi ssolid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis, et sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutult suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured kõrvalestad, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, varastel näo ja käte liikuvus, ekslevad silmad. Kurjategijate kõlbelise taseme üseloomustamiseks nimetas suurt huvi orgiate vastu, julmust,
mahu (aju suuruse) (kuigi osal kurjategijatel, mõrvaritel, olevat vastupidi suur pea ja aju) ja ebasümmeetrilisus, peaaju ehitus meenutavat sageli alamate loomade aju, suurem kolju paksus, röövlitel, mõrvaritel ja süütajatel olevat sageli tugev kehaehitus, sõrmed olevat isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk,
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
