Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp (1)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
ÕPIMAPP
Ilutaimede kasutamine
Tartu 2014

SISUKORD

1.1 Kortsleht (Alchemilla) 3
1.2 Ülane ( Anemone ) 4
1.3 Metspipar (Asarum) 5
6
1.4 Aster (Aster) 6
1.5 Astilbe(Astilbe) 8
1.6 Bergeenia (Bergenia) 9
1.7 Lursslill (Cimicifuga) 10
1.8 Kilpleht (Darmera) 11
1.9 Kukekannus (Delphinium) 12
1.10 Siilkübar (Echinacea) 13
1.11 Piimalill 14
1.12 Heleenium (Helenium) 15
1.13 Lumeroos (Helleborus) 16
1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) 17
1.15 Helmikpööris (Heuchera) 18
1.16 Hosta (Hosta) 19
1.17 Liatris (Liatris) 20
1.18 Kobarpea (Ligularia) 21
1.19 Lupiin ( Lupinus ) 22
1.20 Pojeng (Paeonia) 23
1.21 Leeklill ( Phlox ) 24
1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) 25
1.23 Päevakübarad (Rudbeckia) 26
1.24 Nõianõges (Stachys) 27
2.1 Kastik (Calamagrostis) 28
2.2 Tarn (Carex) 29
2.3Kastevars (Deschampsia) 30
2.4 Aruhein (Festuca) 31
2.5Kaerand (Helictotrichon) 32
2.6Haguhein (Koeleria) 33
2.7Piiphein (Luzula) 34
2.8 Helmikas (Melica) 35
2.9 Siidpööris(Miscanthus) 36
Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus) 36
3. ILUPÕÕSAD 37
3.1 Kukerpuu (Berberis) 37
3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) 38
3.3 Kontpuu (Cornus) 39
3.4Viirpuu ( Crataegus ) 40
3.5Hortensia ( Hydrangea ) 41
3.6 Põienelas (Physocarpus) 42
3.7Ebajasmiin (Philadelphus) 43
3.8Põõsasmaran (Potentilla) 44
3.9Leeder (Sambucus) 45
3.10 Enelas ( Spiraea ) 46
Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia) 46
3.11 Lodjapuu ( Viburnum ) 48
3.12 Sarapuu (Corylus) 49
4. ILUPUUD 50
4.1Vaher ( Acer ) 50
4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) 51
4.3 Õunapuu ( Malus ) 52
4.4 Kirsipuu ( Prunus syn. Cerasus) 53
4.5Toomingas (Prunus syn. Padus) 54
4.7Pihlakas ( Sorbus ) 57
Kasutatud kirjandus: 57

1.1 Kortsleht (Alchemilla)

Konkreetne liik: Harilik kortsleht (Alchemilla vulgaris )
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 1045 (60) cm.
Taime välislaadi kirjeldus: Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik . Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk.
Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed . Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud.
Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis.
Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
Kasvukoha nõuded: Neil ei ole erilis nõudmisi, kasvavad nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel.
Kasutamine haljastuses: pinnakattes ja kiviktaimlates.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.ht m

1.2 Ülane (Anemone)

Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas .
Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised.
Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised.
Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta .
Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi.
Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias .
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588

1.3 Metspipar (Asarum)

Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke.
Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed , värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte.
Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav , meenutab pipra lõhna.
Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt.
Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket , kohevat, lubjarikast pinnast.
Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.ht m
http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451

1.4 Aster (Aster)

Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim.
Lehed: rohelised, piklikud.
Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni.
Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel.
Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aster-alpinus-alpi-aster-46

1.5 Astilbe(Astilbe)

Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm
Taime välislaadi kirjeldus: kõrgekasvuline, tihe püstine puhmik
Lehed: Lehed on tumerohelised, pealtpoolt läikivad
Õied või õisikud: õitseb juuli-september, Õied suurtes õisikutes, rikkalik õietoonide valik
Liigi eritunnused: eestis kõige rohkem levinum sort
Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld .  Poolvari või vari.
Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde.
Kasutatud kirjandus:
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966
http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html
http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466

1.6 Bergeenia (Bergenia)

Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim .
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar- munajad . On koondunud juurelähedasse rosetti . Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised.
Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad-roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva.
Liigi eritunnused: roomav , paks risoom . On leidnud kasutamist ka ravimtaimena.
Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures.
Kasutatud kirjandus:
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.ht m
http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.ht m

1.7 Lursslill (Cimicifuga)

Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas.
Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed .
Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis.
Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid .
Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lursslill.ht m

1.8 Kilpleht (Darmera)

Konkreetne liik: kilpleht (Darmera,Peltiphyllum peltatum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm, laius 90-300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas.
Lehed: suured, ümarad, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse.
Õied või õisikud: õisikuvars on kuni 60 cm pikkune . Ilmub pisut enne lehti aprillis -mais. Õied väikesed, meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse.
Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid , mis paiknevad pealmises mullakihis.
Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas
Kasutamine haljastuses: puualune istutus , grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/63
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/darmera_peltata_kilpleht.html
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kilpleht.ht m
http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=178&lang_id=et&sid=f3172095bf6329cb9e389e1dc4e5bdde&nocache=1307401789

1.9 Kukekannus (Delphinium)

Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm
Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik
Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused.
Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus
Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades
Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta , kuid talub ka poolvarju.
Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81

1.10 Siilkübar (Echinacea)

Konkreetne liik: purpur -siilkübar (Echinacea purpurea)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad.
Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august.
Liigi eritunnused: hea meetaim , raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/siilkubar.ht m
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=200
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1253

1.11 Piimalill

Konkreetne liik: kuldne piimalill ( Euphorbia polychroma)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja , tugevalt haruneva põõsa.
Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega.
Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais.
Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks
Kasutatatud kirjandus:
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.ht m
http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html

1.12 Heleenium (Helenium)

Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas.
Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad .
Õied või õisikud: säravkollased, kuldsed . Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini.
Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks.
Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste.
Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6427
http://album.ee/node/23407869/50231723

1.13 Lumeroos(Helleborus)

Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger )
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik.
Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised.
Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais.
Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes.
Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad . Pool- kuni täisvari.
Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled .
Kasutatud kirjandus:
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.ht m
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898
http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html

1.14 Päevaliilia (Hemerocallis)

Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 60…100 cm kõrguseks
Taime välislaadi kirjeldus: kaunid õied rohelise pumiku sees
Lehed: Kitsad lehed on kuni 60 cm pikad
Õied või õisikud: Peenike harunev õisikuvars kannab umbes 12 öösel lõhnavat kahvatukollast õit 8 cm läbimõõdus.
Liigi eritunnused: nagu nimigi ütleb õitseb ta ainult ühe päeva
Kasvukoha nõuded: Eelistab päikselist ning parasniisket kasvukohta
Kasutamine haljastuses: rühmiti otse muru sisse
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/184
http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=65&lang_id=et&sid=8137b703413dc80f66a9f1392e0cab56&nocache=1284122549

1.15 Helmikpööris (Heuchera)

Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik.
Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust.
Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini.
Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat.
Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267
http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/?category=1&panel=2

1.16 Hosta(Hosta)

Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile
Taime välislaadi kirjeldus:
Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant
Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged
Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant
Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel
Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/36
http://tagatalu.blogspot.com/2014_02_01_archive.html

1.17 Liatris (Liatris)

Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik.
Lehed: meenutavad kõrreliste lehti.
Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud – tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis.
Liigi eritunnused: tärkavad  kevadel hilja, õis meenutab nuia.
Kasvukoha nõuded:  Liatrised armastavad mitte liiga kuiva kasvukohta päikeses või poolvarjus. Nad ei talu talvist liigniiskust.
Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/108
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.ht m
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12715

1.18 Kobarpea (Ligularia)

Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica )
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 – 50 cm.
Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni .
Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine.
Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaažiga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta.
Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär.
Kasutatud kirjandus:
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.ht m
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=298&r=4&page=63 &

1.19 Lupiin (Lupinus)

Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik.
Lehed: rohelised, sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad , alt karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem.
Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates , enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis.
Liigi eritunnused: lehtedest saab tugevat pärnarohelist värvust.
Kasvukoha nõuded: lupiinid ei ole mullastiku suhtes nõudlikud, kasvavad hästi igasugusel aiamullal, kuid parima arengu saavutavad nõrgalt happelisel või nõrgalt leeliselisel liivsavimullal
Kasutamine haljastuses: pargis, metsaaias, soolotaimena.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1431
http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.ht m

1.20 Pojeng (Paeonia)

Konkreetne liik: põõsaspojeng (Paeonia suffruticosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2 m kõrge, kasvulaiust anda kuni 1,5m
Taime välislaadi kirjeldus: kasvulaad kerjajas
Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad
Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega
Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette
Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, soolotaim
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/169
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/poosaspojeng
http://rohelineaed.blogspot.com/2012/06/pojengid.html

1.21 Leeklill (Phlox)

Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1m.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: mitu püstist vart , mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud.
Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse.
Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb , õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub.
Kasvukoha nõuded: kobe päikeseline, lepib ka poolvarjus kuid
avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld
Kasutamine haljastuses: murusse soolotaimena ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks
Kasutatud kirjandus:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill

1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)

Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik.
Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm.
Õied või õisikud: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas..
Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim.
Kasvukoha nõuded: Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki varjulistes metsades. Eelistab parasniiskeid muldi.
Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.ht m
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/76
http://herba.folklore.ee/pildid/kopsurohi%202_019.jpg

1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)

Konkreetne liik: särav päevakübar (Rudbeckia fulgida)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm, kasvuruumiks vajab 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed .
Lehed: tumerohelised, terved.
Õied või õisikud: suured, kollased, oranžid või pruunid .
Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes.
Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette, soolotaimena.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/sarav-paevakubar-goldstru m
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/rudbeckia_fulgida_goldsturm_s%C3%A4rav_p%C3%A4evak%C3%BCbar_goldsturm.html
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9406
http://www.rohelineaed.ee/public/files/Rudbeckia%20fulgida%20%20Sarav%20paevakybar%20Goldsturm.JPG

1.24 Nõianõges (Stachys)

Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim.
Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased.
Õied või õisikud: väikesed, roosakas - või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse.
Liigi eritunnused: talvekindel.
Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld.
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/418
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/noianoges.ht m
http://www.rohelineaed.ee/public/files/Stachys%20%20byzantina%20Villane%20noianoges.JPG
KÕRRELISED

2.1 Kastik (Calamagrostis)

Konkreetne liik: teravõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik.
Lehed: Lehestik püstine,rohelise- valge- roosatriibuline
Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud.
Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised.
Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. 
Kasutamine haljastuses: Hekitaim, soolotaim, kiviktaimla, metsaaed , park
Kasutatud kirjandus:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/teravaoiene-kastik-karl-foerster
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=197

2.2 Tarn (Carex)

Konkreetne liik: Harilik tarn(Carex nigra)
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 15...60 cm
Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõreda muruna. Värvuselt hallikasroheline.
Lehed: Enamik lehti on lameda pika labaga, mille serv on sageli ülespoole (sissepoole) rullunud. Lehe laius kuni 3 mm. Labata lehetuped on võrkkiududega.
Õied või õisikud: Ühesugulised, koondunud pähikutesse. Emas- ja isaspähikud on väliselt erinevad. Isaspähikuid on üks (harva kaks), see on pruunide õiekattelehtedega, tipmine , kuni 2 cm pikkune. Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal, neid on tavaliselt 2...4. Emaspähik on ruljas , püstine, kuni 3 cm pikkune. Õitseb mais ja juunis.
Liigi eritunnused: Rohkem torkab ta aga silma siis, kui ilmuvad tumedad õisikud armastab niiskust
Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu - ja soometsades
Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.ht m
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154

Kastevars (Deschampsia)

Konkreetne liik: luht -kastevars (Deschampsia cespitosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas.
Lehed: karedad, talvehaljad.
Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud.
Liigi eritunnused: kena sügisvärvus.
Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari.
Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/406
http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=158&lang_id=et&sid=38238d4ee8322a8c29558be1238aca6c&nocache=1284132848

2.4 Aruhein (Festuca)

Konkreetne liik: Harilik aruhein (Festuca pratensis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 30 kuni 100 (120) cm
Taime välislaadi kirjeldus: kõrs on tipust veidike längus
Lehed: Kõik lehed lamedad, 3 kuni 18 mm laiad, pisut karedad, tumerohelised, altpoolt läikivad
Õied või õisikud: Pähikud piklikud, enamasti 1 (1,5) cm pikad, 7- või 8-õielised. Pöörise harud püstised ja jäigad, õitsemise ajal laiuvad.
Liigi eritunnused: roh­kete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein
Kasvukoha nõuded: mulla suhtes leplik , kuid ei talu üleujutust,
Kasutamine haljastuses: sobib hästi muru sisse
Kasutatud kirjandus:
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1
http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg

Kaerand (Helictotrichon)

Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik.
Lehed: sinakasroheline, talvehaljas.
Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi.
Liigi eritunnused: külmakindel. . 
Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena.
Kasutatud kirjandus:
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700
http://www.pinterest.com/pin/429319776950109888/

Haguhein (Koeleria)

Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca )
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madala kasvuga puhmikuline.
Lehed: sinakashallid lehed, moodustavad kõvu mättaid. Mätta seest kasvavad jäigad kõrred.
Õied või õisikud: kitsad, kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis.
Liigi eritunnused: annab isekülvi.
Kasvukoha nõuded: armastab mõõdukalt kuiva ja kobedat mulda, mis on kas neutraalse või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga ning päikeselist kasvukohta.
Kasutamine haljastuses: haguhein sobib suurepäraselt kiviaeda, looduslikku aeda, madalaks segaääriseks. On ilus ka rühmiti muru taustal. Eriti dekoratiivne õitsemise ja viljumise perioodil. Moodustab tihedaid murumättaid.
Kasutatud kirjandus:
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11629
http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein/?category=9&panel=1

Piiphein (Luzula)

Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid.
Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5...1,7 cm
Õied või õisikud:  Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed süstjad, teravatipulised, kileja servaga, kastanpruunid, läikivad. Õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õite alusel olevad kandelehed on kilejad, õiekattest kaks korda lühemad. Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem.
Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega.
Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld.
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein2.ht m

2.8 Helmikas (Melica)

Konkreetne liik: Longus helmikas (Melica nutans)
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus on 30...60 (70) cm
Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõredate kogumikena.
Lehed: Lehelabad on kuni 5 mm laiad, tugeva keskrooga. Noorelt on need servalt kokkurullunud. Varre alusel on purpurpunased labata või väga lühikese labaga karedad lehetuped. Tuppedel on väga lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke.
Õied või õisikud: Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ohtetud, 6...8 mm pikad ja enam-vähem sama laiad ning koosnevad 1...3 õiest. Pähikud asuvad hõredas ühekülgselt pöörisjas õisikus, mis on tavaliselt 4...8 cm pikkune. Õisik on tavaliselt kaarjalt longus. Õitseb mais ja juunis.
Liigi eritunnused: Nimi "longus" tuleb aga sellest, et õisikus olevad pähikud on longus
Kasvukoha nõuded: eelistab rohkem varjulisemat kohta
Kasutamine haljastuses: kasutatakse kiviktaimlates
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lhelmikas.ht m
http://www.looduskalender.ee/node/20485

2.9 Siidpööris(Miscanthus)

Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)

Taime kõrgus ja läbimõõt: Taime kõrgus kuni 200 cm
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: Lehed kuni 60 cm pikkused, lineaarsed
Õied või õisikud: Pöörisõisik kuni 25 cm pikkune, valge või roosakas-hõbedane
Liigi eritunnused: Õitseb juunis, dekoratiivne kuni oktoobrini. Erinevalt teistest siidpööristest levib jõulisemalt, seetõttu on väikeaias teda soovitav kasvatada maasiseste tõkete vahe
Kasvukoha nõuded: Kasvab päikese käes ja poolvarjus, mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kerget parasniisket mulda, ei talu savist mulda
Kasutamine haljastuses: paistab ka talvises aias kaunis, kuna jätab oma pöörise peale. Kasutatakse tihti tiigikallastel, sest ta ei pürgi nii väga vette.
Kasutatud kirjandus:
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6651
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=841
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/miscanthus-sacchariflorus-amuuri-siidpooris-168

3. ILUPÕÕSAD

3.1 Kukerpuu (Berberis)

Konkreetne liik: Harilik kukerpuu(Berberis vulgaris)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2-3m harva ka kuni 5m kõrguseid isendeid nähtud
Taime välislaadi kirjeldus: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas
Lehed: Elliptilised kuni äraspidimunajad peenesaagja servaga lihtlehed, pealt hallikasrohelised, alt veidi sinakad. Pikkus 3...6 cm, laius 1,5...3 cm. Lehelaba aheneb alusel pikalt rootsuks. Lehed lühivõrseil kimpudena, pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud on ka astlad.
Õied või õisikud: Õied kolmetised, 15...25-kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis
Liigi eritunnused: Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees
Kasvukoha nõuded: Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale.
Kasutamine haljastuses: Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu2.ht m
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339

3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)

Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas. Võhikud võivad segamini ajada arooniaga just marjade tõttu.
Lehed: Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased
Õied või õisikud: Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis.Õitseb mais- juunis kuni 30 päeva. 
Liigi eritunnused: dekoratiivsed on ka viljad , mustad, läikivad, pruunikas-punase maitsetu viljalihaga, ning püsivad põõsastel hilissügiseni. Viljad on mürgised.Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel.
Kasvukoha nõuded:  mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv .
Kasutamine haljastuses: ideaalne hekitaimena, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/383
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=145

3.3 Kontpuu (Cornus)

Konkreetne liik: Siberi kontpuu (Cornus alba)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: Laiuv kiirekasvuline põõsas, oksad talvel korallpunased
Lehed: Roheline, sügisel kollane kuni oranžikaspunane
Õied või õisikud: Õied kreemikasvalged, väikesed koondunud kännastesse
Liigi eritunnused: Sageli õitseb sügisel teistkordselt, Talub hästi linnade saastunud tingimusi, vana puit ei ole punane
Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, külmakindel.Poolvarjus või varjus on lehestik kirjum kui päikesepaistel
Kasutamine haljastuses: haljastuses kasutatakse eelkõige hekitaimena
Kasutatud kirjandus:
http://www.seedripuukool.ee/toode-4-174-siberi-kontpuu-cornus-alba----argenteomarginata---.html
http://www.calmia.ee/Taimed/Kontpuu/cosibirica.ht m
http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=199

Viirpuu (Crataegus)

Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu.
Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid , teistel nahkjad ja läikivad.
Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel , kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 15 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad
Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Kasvukoha nõuded: Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud.
Kasutamine haljastuses:. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni - või õunapuu pookealusena
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.ht m
http://pilt.delfi.ee/picture/6393927/

Hortensia (Hydrangea)

Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas.
Lehed: Lehed on suured (kuni 15 cm), tipust teravnedes ja helerohelised.
Õied või õisikud: keskmised kuni suured sarikõisikud on valged, sinised, roosad või karmiinpunased. Õievärvus varieerub, võib olla sinine, lilla, roosa, valge või punane.
Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim.
Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld. Päikseline või poolvarjuline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras.
Kasutatud kirjandus:
http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=190
http://hansaplant.ee/?op=body&id=544&cid=1010
http://www.calmia.ee/Taimed/Hortensia/hysuurelehine.ht m

3.6 Põienelas (Physocarpus)

Konkreetne liik: Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 2,5 m
Taime välislaadi kirjeldus:
Lehed: olenevalt sordist kas rohelised või siis purpurpunased, ovaalse kujuga.
Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega
Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga.
Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari.
Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekkide rajamiseks
Kasutatud kirjandus:
http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.ht m
http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.ht m

Ebajasmiin (Philadelphus)

Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas
Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad , rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad.
Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates
Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied.
Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust.
Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304
http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html

Põõsasmaran (Potentilla)

Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas.
Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm.
Õied või õisikud: Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5¼3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini
Liigi eritunnused: väga dekoratiivne õitsemise ajal. III kategooria kaitsealune taim. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed.
Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Valgusenõudlik.
Kasutamine haljastuses: Väga dekoratiivne õitsemise ajal. Õitsemisaeg on väga pikk. Kasutatakse haljastuses üksikpõõsastena, rühmadena ja madala hekina.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_poosasmaran.html
http://www.hot.ee/ihastepuukool/muu18.html

Leeder (Sambucus)

Konkreetne liik: punane leeder (Sambucus racemosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 4m.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge ja laiuv põõsas.
Lehed: Vastakult kinnitunud liitlehed. Lehekesi on 5-7, need on peaaegu rootsutud, pikkusega 4-8 (10) cm ja laiusega 2 (5)cm. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga. Kevadel on üks esimesena lehte puhkevaid puittaimi.
Õied või õisikud: Õied on mõlemasugulised ja lõhnata, värvuselt rohekaskollased.  Õie läbimõõt on 4-5 mm, kroon on 5-hõlmaline. Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais
Liigi eritunnused: meile kodumaine . Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel.
Kasvukoha nõuded:  kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas. Eelistavad huumusrikkamaid ja niiskemaid muldi, siiski kasvavad hästi ka igasugusel tavalisel aiamullal, mis pole liiga kuiv.
Kasutamine haljastuses: üksiku efektipõõsana, haljasaladele ja parkidesse ka rühmiti, kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_leeder.html
http://herba.folklore.ee/pildid/punane%20leeder%202.jpg

3.10 Enelas (Spiraea)

Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia)

Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 0,8m
Taime välislaadi kirjeldus: kompaktse võraga põõsas
Lehed: Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad.
Õied või õisikud: Õied valged, koondunud lamedateks poolkerajateks 3 – 6 cm läbimõõduga sarikpööristeks.Õitseb väga rikkalikult juulis augustis.
Liigi eritunnused: Sügisvärvus leekivpunane kuni tumevioletjas
Kasvukoha nõuded: Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes.
Küllusliku õitsemise tagamiseks soovitav kasvatada päikesepaistelisel kasvukohal.
Kasutamine haljastuses: Kasutatakse üksikult, rühmadena, vabakujulise madala hekina.
Kasutatud kirjandus:
http://www.taimekuller.ee/kaselehine-enelas-tor.html
http://www.seedripuukool.ee/toode-4-169-kaselehine-enelas-spiraea-betulifolia----thor---.html

3.11 Lodjapuu (Viburnum)

Konkreetne liik: harilik lodjapuu (Viburnum opulus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas.
Lehed: ümmargune kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti.
Õied või õisikud: Õied on viietised ja paiknevad suurtes lamedates kännastes, mille servmised õied sageli suuremad ja steriilsed . Värvuselt rohekas - või punakasvalged. Õisiku läbimõõt umbes 15 cm, õiel aga 1,52,5 cm. Õitseb mai lõpul ja juunis
Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist. 
Kasvukoha nõuded: Kasvab salu - ja lodumetsades, puisniitudel, harvem laanemetsas. Täiesti külmakindel, talub hästi varju ja eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi. Talub hästi ka linna gaase ja tahma .
Kasutamine haljastuses: üksiku efektitaimena koduaedadesse, suurematel haljasaladel rühmadena,  vabakujulised või pügatavad hekid .
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_lodjapuu.html
http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/harilik-lodjapuu-roseum/?category=147&panel=2

3.12 Sarapuu (Corylus)

Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas.
Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert.
Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja.
Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel
Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld.
Kasutamine haljastuses: Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja dekoratiivsete lehtedega.. Väänduvate- või rippuvate okstega sordid on sobilikud enamast huvitaimena koduaedadesse
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sarapuu.html
http://herba.folklore.ee/pildid/sarapuu%202.jpg

ILUPUUD

Vaher (Acer)

Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu .
Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane.
Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja
Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat.
Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi.
Kasutamine haljastuses:  Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html
http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0

4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)

Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas.
Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid.
Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased.
Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja  happeline kuni normaalne mullastik
Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses.
Kasutatud kirjandus:
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12392

4.3 Õunapuu (Malus)

Konkreetne liik: Ida-mariõunapuu (Malus baccata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 8m,
Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed.
Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune
Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik
Liigi eritunnused: Viljad peaaegu kerajad, küllaltki pika viljavarrega, umbes 1 cm läbimõõduga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad septembris.Külmakindel.
Kasvukoha nõuded: valgusenõudlik. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähemnõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi
Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekitaimena, õitsemisajal küllaltki efektne. Samuti kõrgelt hinnatud alleetaimna.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ida-mariounapuu.html
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ounapuud_teelekepler.ht m
http://ak.rapina.ee/jaan/pk/mariou-t.jpg

4.4 Kirsipuu( Prunus syn. Cerasus)

Konkreetne liik: Hapu ehk harilik kirsipuu (Prunus cerasus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 3-6 m, laius 3-4m
Taime välislaadi kirjeldus: kerajas, vahel kasvab põõsana. tüvekoor mustjaspruun, lehtedena kestendav. Noored võrsed rohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud halli kilega .
Lehed: vahelduvad lihtlehed, lai-või piklikelliptilised, nahkjad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, 5-8 cm pikad, näärmelise täkilissaagja servaga, sageli lehelaba alusel näärmed. Leheroots 1-3 cm pikk, vahel näärmetega.
Õied või õisikud: õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates.
Liigi eritunnused: karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi, levinud viljapuu.
Kasvukoha nõuded: küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Valgusnõudlik. Annab hästi juurevõsu.
Kasutamine haljastuses: ilupuuna oma ilusata õite pärast
Kasutatud kirjandus:
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hapu-_ehk_harilik_kirsipuu.html
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/viljapuud-ja-marjapoosad/hapu-kirsipuu-diemitzi-amarell
http://ak.rapina.ee/jaan/pk/hind-t.jpg

Toomingas (Prunus syn. Padus)

Konkreetne liik: harilik toomingas (Padus avium)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1600 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Lehed: piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4-10 cm ja laius 2-6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega.
Õied või õisikud: 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul.
Liigi eritunnused: võrdlemisi aeglase kasvuga. Külmakindel.
Kasvukoha nõuded: eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks.
Kasutamine haljastuses: dekoratiivpuuna.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_toomingas.html
http://herba.folklore.ee/pildid/toominga%20%C3%B5ied%202.jpg
4.6 Äädikapuu (Rhus)
Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu.
Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm.
Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes.
Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid.
Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. 
Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sumahh_ehk_aadikapuu.html
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/390

Pihlakas (Sorbus)

Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu.
Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad , noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt.
Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult.
Liigi eritunnused: sügisel oranžikaspunased viljad, püsivad puul kaua ning on hapud .
Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, kasvab nii päiksepaistel kui poolvarjus. 
Kasutamine haljastuses: üksikult, alleepuuna, peamiselt dekoratiivsete viljade pärast.

Kasutatud kirjandus:

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_pihlakas.html