Püsikute õppematerjal (0)

Püsikute õppematerjal
Marju Saag
17MESÕ1A
Sinine käoking 
(Aconitum x napellus)
 Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna-
Euroopa, hästi mürgine, püstine
 Kasvukohaks sobivad rasked  mullad ,sobib varjuline ja 
valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus.
  Muld -igasugune  aiamuld , ei tohi olla liiga niiske ega  liivane .
 Õied  tihedad , kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates 
juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem.
Talvekatet ei vaja.
 Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 
harusse
  Istutada  nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille 
peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja 
rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude 
valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 
õisikust. Kasutatakse meditsiinis. 
 Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda 
külvamine), põõsaste  jagamise  (sügisel) või  pistikutega  
(kevadel). 
 Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega 
või  iseseisvate  rühmadena murusse.
 Olemas on valgeid  sorte , väga effektne
Harilik  raudrohi
(Acillea millefalium)
 Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne- Siberis , Uus- Meremaal . 
Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas.  Lehed läikivad, 
tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse
 Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks 
teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna,  sitke  
juurestikuga. 
 Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, 
liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld.
 Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus 
on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. 
Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega.
 Paljundatakse tütartaimedega
 Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks
  Sordid  - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " 
The  Pearl ", Achillea tomentosa -  karvane  raudrohi "Aurea"
Roomav  akakapsas
(Ajuga reptans)
 Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja 
madal, roomav, hea pinnakatvusega.
 Kasvukohaks sobib  poolvari  ja niiskem muld, üldiselt 
vähenõudlik kasvukoha suhtes
 Muld parasniiske, huumusrikas
 Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, 
kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised
  Nooremad  lehed söödavad, sobivad  salatite  
kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad
 Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. 
Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja 
uued taimed asemele  istutada .
 Istutamise  vahekaugus  20 cm, põõsaste all, veekogude 
kallastel.
  Sortidest  „Burguny  Glow “, „Multicolor“, „ Arctic  Fox, 
„ Pink  Elf“, „ Black  Skallop“
NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist
Kortsleht
(Alchemilla  sapp  )
 Levinud  Euraasia  lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega 
varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes  300 liiki, neist 
Eestis 23 liiki.
 Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab 
niitudel , heinamaadel, kodumurus
  Mullaks  sobib parasniiske ja viljakas muld (nt  heinamaa ) nii 
happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld
 Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed 
suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised
  Ravimtaim , põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja 
ravib halvasti paranevaid  haavu . Teed  juuakse  mao- ja seedehädade 
ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse.
 Paljundatatakse  seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel,  risoom -
pistikutega 
 Istutada looduslikud  istutus -alad, kiviktaimlas, puude all, 
kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks 
ümber istutada.
 Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht, 
Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila-
paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe 
kortsleht
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane -
naistetaim-mis-sobib-salatisse-ja-haava-peale?id=71682209
Metsülane
(Anemone  sylvestris )
 Puhmik, 20 cm
 Kasvab poolvarjus või  varjus , 
 Pinnas on parasniiske ja kobe, viltjas talub ka rasket 
savimulda
 Õitseb mai-juuni, õied piimvalged ja ümarad, lehed 
sõrmjalt lõhestunud, umbes 4-6cm suurused, 
 Paljundamine – seemnest isekülv või juurevõrgustiku 
jagamine
 Istutada varjulistesse kohtadesse, puittaimede ääristuseks
 Sorte "Flore  Pleno ", " Flore Pleno  Elise  Fellmann", 
"Wienerwald", "Frühlingszauber". Anemone tomentosa-
viltjas ülane, "Serenade", "Robustissima"
http://herba.folklore.ee/pildid/mets%C3%BClane2.jpg
Puju
( Artemisia  spp )
 Püstine taim, puhmik, kõrgus 80-110
 Kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus
 Vähenõudlik, talub varju, sobib niiskem muld
 Õitseb juuni- juuli, Õisikud siniste küünalde sarnased, 
kõrgus 15-20 cm, õied  kollased  ja väikesed, suvehaljad, 
suured, rohelised, sulgjad  liitlehed
 Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada 
verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse 
mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib 
salatisse.
 Puudealused ja – vahelised alad, soolotaim
 Paljundatatakse,- puhmiku jagamise teel, risoomi 
pistikutega
 Sortidest „Artemisia lactiflora- valgeõieline puju, Artemisia 
lidoviciana- kassiurb- puju "Silver  Queen ", Artemisia 
https://et.wikipedia.org/wiki/Puju#/media/File:Artemisia_a
pontica- Pontose puju, Artemisia schmidtiana " Nana "
bsinthium_-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizinal-
Pflanzen-164.jpg
Harilik kitseenelas
(Aruncus dioicus)
 Kõrge, püstine ja põõsjas puhmik, kuni 180 cm. Kasvab 
Euroopa,  Aasia  ja Põhja-Ameerika
 Kasvukohaks sobib nii päikeseline kui varjuline koht, 
vähenõudlik
 Kasvumuld rammus, niiske ja viljakas
 Õitseb juuni-juuli 2. nädalat, Valged, sulgjad, püstised 
kreemikad õied, nagu mannavaht. Suvehaljad, suured, 
rohelised, sulgjad liitlehed
 Paljundamine kevadel seemnetega, puhmiku jagamise 
teel, isekülv
 Sobib suurem aed, massistutus aga ka soolotaimena
 Olemas ka lõhislehine sort. Sortidest " Kneiffii", 
"Waldgeister"
http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/875 -
kitseenelas.html
Korea kitseenelas
(Aruncus aethusifalius)
 Puhmik keskmise tihedusega, madakasvuline, 30.40 cm
 Kasvab päikeselises, varjulises kasvukohas
 Sobib tavaline aiamuld, mis on parasniiske, huumusrikas 
muld
 Õitseb  maist -juulini, valged püramiidsed õisikud, lehed 
suvehaljad, väikesed, rohelised, sulglõhised, sügisene 
värv oranž. Õisikud pärast õitsemist kohe maha lõigata.
 Paljundamine seemnetega kevadel, kuid puhmiku 
jagamise teel raske paljundada
 Kasutusotstarve püsikupeenar, kiviktaimla, 
peenraservad, soololill
 Sortidid „ Noble  Spirit“, 
Harilik  metspipar
(Asarum europaeum)
 Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti 
saared, Holland ,  Skandinaavia ), Lääne-Siber levinud 
metsas ja metsastepis
 Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine
 Muld niiske, lubjarikas, kohev
 Õitseb õied  purpur -punased, väikesed, ühekaupa varre 
tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise 
suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad
 Paljundamine seemnetega, juurekasvudega ja 
juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on 
puhma  jagamine
 Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude 
all
 Sordid 
https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia
.ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl= http://www.cal
mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7
Hiina astilbe
(Astilbe chinensis)
 Kõrgus 80-100 cm, kõrge,,  taim on püstjas põõsas, 
püstine,  kitsas  õisik, õitseb august-september
 Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida-
Aasias,  Jaapanis  ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad
 Kasvukoht päikeseline kuni poolvari
 Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja 
vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse 
suhtes keskmise nõudlikkusega.
 Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad, 
roosakad kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises 
õisikus Lehed kahelisulgjad hambulise või saagja 
servaga
 Paljundada jagamise teel (põõsas välja kaevata, 
puitunud  risoom tükelada nii, et iga tüki küljes on 
pung ), istutamise vahekagus 40-50 cm
 Rühmadena püsilillepeenras, erinevad sordid kõrvuti, 
sobib täitetaimeks (kergendab  hooldus )
 Sordid võivad olla heledad, kuid olemas ka madal 
sort nn 20 cm kjõrgune., näiteks  "Milk and  Honey ", 
"Glitter and  Glamour ", "Spotlight", "Visions in Pink", 
https://www.plantest.eu/epood/Hiina-astilbe -
"Mighty Red  Quin ", "Visions in White", "Visions in 
VERONICA-KLOSE
Red", "Purplekerze", "Pumila", "Superba"
Arendsi astilbe
(Astilbe x arendsii)
 Kõrgus kuni 70 cm, üsna lai kuni 45 cm,  kõrge, püstjas  
põõsas, kasvukoht poolvari kuni päikeseline. Pärit Ida- ja 
Kesk- Aasia, Põhja- Ameerika, Jaapan ( aretatud  G. Asrendsi 
pool erinevate liikide ristamisel)
 Kasvukohaks sobib ka varjuline turbaaed, nõrk koht on 
pinnalähedane  juurestik , aitab  multsimine  rabaturvas
 Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida 
tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes 
keskmise nõudlikkusega.
 õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, 
suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas 
püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, 
pealt läikivad 
 Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue
 Sordid „Delft  Lace “ „Flamingo“ (roosakad) , „Fanal“ 
(tumepunane), „Ametüst“
http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede -
 Väga huvitav sort on „ Bronze  Laube“- valged õied ja 
virtuaalherbaarium.html
tume lehestik
Laudleht
(Astilboides tabularis)
 Pärit Põhja-Korea ja Kirde-Hiina, kõrgus kuni 80 cm, 
laius 120 cm, vajab palju ruumi.
 Kasvukoht poolvari ja varjuaed, puudealune (väldi 
tuulist  kasvukohta ), Sobib iga-aastane multšimine 
lehekõdu, komposti või kõdusõnnikuga.
 Muld rammus, viljakas ja püsiniiske, põua ajal vajab 
kastmist (muidu lehed pruunistuvad).
 Õitseb juulis.  Lehed suured, ümarad ja jagunemata 
laineliste  servadega  meenutavad vihmavarju, suured ja 
kohevad väikestest kreemvalgetest  õitest koosnevad 
veidi  longus  õisikud kõrgete lehtedeta  varte  otsas Õied 
hilissügisel, kõrged.
 Istutada üksiktaimena või grupina, õisikud suurepärased 
lõikelilled
 Paljundamine – varakevadel  risoomiga  nii, et igal 
risoomi tükil on üks lehehakastis või kasvupung
 Külma- ja haiguste kindel,  hilised  öökülmad võivad 
lehehakatisi kahjustada, kuid need kasvavad asemele. 
Sordid puuduvad.  Ei vaja toestamist.
Südajaleheline bergeenia 
(Bergenia cordifolia)
 Siberist, Ida-Aasiat pärinev, madal, kõrgus 20-30 cm, koos 
õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom
 Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt
 Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. 
Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt 
niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega 
kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus 
muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja.
 Õisik püstine, õied roosakad, kellukjad, õitseb mai-juuni. 
Lehed tumerohelised, südajad 
 Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, 
kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks 
või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena 
omaette  või näiteks koos  hosta , epimeediumi, 
kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega.
 Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste 
külmtöödeldud seemnetega.
 Sordid „Winterglou“, „Bressingham White“, „Baby Doll“
Karvane kadakkaer
(Cerastium tomentosum)
 Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 
cm,  padjandiline, hõbedane, maapinda  kattev , väga 
talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa  aedniku  taim. 
Inglise keeles  snow -in-summer. 
 Kasvukoht –täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal.
 Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim  armastab  lupja.
 Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni,  
õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni
 Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, 
kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele 
pindadele  pinnakatteks 6-9 taime m2.
 Paljundamine jagamise teel, püsikute ja seemnetega.
 Sorte palju „Silberteepich“ 
https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://upload.wikime
dia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cerastium_tomento
sum_a1.jpg/1200px-Cerastium_tomentosum_
Männas-neiusilm
(Coreopsis veticillata)
 Pärit Põhja-  Ameerikast , püstine, keskmise tihedusega, 
madal, puhmikuline, kõrgus 45-50 cm
 Kasvukoht –täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal.
 Pinnas tavaline aiamuld, päikeseline kasvukoht, pinnas 
peaks vett hästi läbi  laskma .
 Õied särav- kuni kuldollased, võivad olla tumeda 
südamikuga, lehed nn tilli lehed, õitseb juulist septembrini. 
Pärast õitsemist  maani  maha lõigata.
 Istutada koos suvililledega, äärispeenrasse, väga ilus koos 
lavendliga (vt  Muhediku maailm)
 Paljundamine puhmiku jaga- mise  teel pistikutega võ koos 
risoomi-tükiga murtud noorte võsude juurutamise teel 
kevadel
 Sorte „ Bengal   Tiger“, „Moonbeam“, „ Zagreb “, 
„Grandflora“
. 
http://www.juhanipuukool.ee/et/product/mannas-neiusilm-zagreb/
Kaukaasia  kitsekakar
(Doronicum orientale)
 Pärit Ida-Aasiat, püstine, puhmik, 30-50 cm, juurestik mulla 
pindmises kihis, talvekindel
 Kasvukoht –poolvari kuni päikeseline, valge
 Pinnas  20-25 cm sügavuselt haritud, huumusrikas aiamuld, 
parasniiske, tähtis õitsemise ajal kasta 
 Õied sooja kollase tooniga keelõied, lehed helerohelised, 
ümarad, tugevasti hambulised, õitseb mai keskpaigast juuni 
lõpuni. Pärast õitsemist maani maha lõigata
 Istutada teiste taimede taha, sobib purpurpunaste 
päevakübarate ja siniste astritega, moonidega. Gruppidena 
kiviktaimlasse.
 Paljundamine – põõsa jagamise teel juurevõrsetega iga 
nelja aasta järel, seemnetega seemned valmivad  juunis, 
pärast seemnete valmimist lehed närbuvad.
 Sorte "  Finesse ", " Little  Leo"
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.goldplants.eu/images/logo
_zdjecia_byliny_klmno/omieg_wschodni_doronicum_orientale_logo.jpg&im
grefurl=ht .t p://w
Purpur-siilkübar
(Echinaceae purpurea)
 Püstine, puhmjas, kõrge (60- 100cm ), levib  risoomide  abil, vili on 
seeme , Põhja-Ameerikast pärit
 Kasvukoht – sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust
 Pinnas – vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise 
toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast 
mulda, talvel katmist ei vaja
 Õied korvõisikud heleroosast oranži ja punakaspruunini, õisiku
keskel
putkõied,
mille
värvus
oranžikaspruunist
mustjaspunaseni,
õitseb
juulist
septembrini
(kuni
sügiskülmadeni). Lehed hambulised, teravsaagjad. Ka sügisel ja
talvel efektne- näiteks vili.
 Istutada ümber ja jagada 4-6 aasta järel, rühmiti istutades jätte 
30-40 cm vahekauguseks, sobib kokku Liatris
 Paljundamine – seemnetega ja puhma jagamisel
 Raviomadustelt immunnsüsteemi tugevdaja ja põletikuvastane. 
Tinktuur 80 kraadise alkoholiga,  gripi  vastu väga hea
  Kahjureid  vähe, ebameeldivad putukatele
https://kristiineaiakeskus.ee/Echinacea-purpurea
 Sordivalik rikkalik,  osad on lamanduvad sorddi, info leitav 
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217
. 
Kurereha
(Gernium spp)
 Lõuna- Eurpoopast pärit, madal, tihe pinnakatte taim, 
puhmik
 Kasvukoht – mullastiku suhtes  leplik , sobib päikeseline 
kuni poolvari, ka vari
 Pinnas- savikapoolne, parasniiske ja keskmise viljakusega
 Õied- värvid varieeruvad, pärast õitsemist vajub laiali, võib 
maha lõigata,  taastub , õitseb juunist-september. 
 Taim, mis on  TOP10 -nes
 Istutada massistutus, bordüür,  saab mängida värviga, 
sibullillede alustaimedeks, suurepärane ääretaim, sobib väga 
paljude liikidega
 Paljundamine – seemnetest ette kasvatada, jagamisega 
kevadel või sügisel
 Sorte – looduslik on  verev -kurereha, samas väga 
dekoratiivsete  lehtedega  C. rerandii (säbar kurereha)
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kurereha.ht m
. 
Aed-päevaliilia
(Hemerocallis x hybrida)
Taim on pärit Kesk- Euroopast, lopsakas puhmik, muguljate 
juurtega, väga  dekoratiivne , väga tugeva juurekavaga
Kasvukoht – päikeseline, varju taluvad kollakate ja ruugete 
õitega sordid
Pinnas- savikapoolne, parasniiske, keskmise viljakusega. 
Kuivmal  pinnasel  kasta kord nädalas labida sügavuselt märjaks, 
Õied suured, lehterjad, olenevalt sordist  täidis- ja ühekordsed 
lai värvivalik. Õisikul palju õisi, õitseb juuli-august,  kuid iga õis 
õitseb vaid ühe päeva. Õis söödav, võib õiesalatisse lisada, 
boolidesse, tarretisse. Lehed rohelised, pikad,  kitsad
Istutada madal  hekk  jalgtee äärde, madalate ilupõõsaste ja 
sõstrapõõsaste vahele
Paljundamine – juurepuhma tükeldamise teel
Sorte ’Always Afternoon’, ’Blueberry  Candy ’, ’ Chicago  Blackout’,  
’El Desperado’
http://www.aiamaailm.ee/71-paevaliiliad
. 
Helmikpööris
(Heucera spp)
 Madal, pindmise juurestikuga, hea pinnakatte taim, 
keskmine kasvutugevus, talvehaljas. Pärit Põhja-Ameerikast
 Kasvukoht – parasniiske poolvari, tuulte eest kaitstud, kuhu 
päike paistab mõned  tunnid  päevas,  kasvukohal noorenda 
iga 4-6 aasta järel
 Pinnas – vähenõudlik, mai lõpp ja juuni väetada 
 Õied- õied  valgest  punaseni,  õitseb juuni- september, 
õitsemist pikendab närbunud õite eemaldamine, 
ümarsüdajad juurmised laia värvivalikuga lehed (alates 
tumedatest kuni hõbedaste jne)
 Talvekahjustunud lehed kevadel terava  noaga  maha lõigata
 Paljundamine – juurepuhmiku jagamisega kevadel või 
sügisel või seemnetega
 Istutada vahekaugusega 25-30 cm, sibullillede 
alustaimedeks,  okaspuude ette, sobiv  kiviktaimlas või 
püsilille  peenras  koos alpiastri, karpaadikelluka,  kassisaba  ja 
kadakkaeraga
 Sorte üle 100 ´ Amber  Waves´, ´Creme Bruleé´, ´Midnight 
Rose ´, ´Eco Magnififolia´. 
https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru
e
  https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267
Hosta 
(Hosta spp)
 Pärineb Jaapanist, puhmik, 95-120 cm kõrge
 Kasvukoht – vari kuni täisvari,  hostad  on külmakindlad.
 Pinnas –mullastik keskmine, kuiv kuni parasniiske
 Õitseb- juuni-juuli. Liiliat meenutavad torujad õied. Õite 
värvus on valgest kuni lavendlilillani, lehed suvehaljad 
laimunajad, ovaalsed, südajad või süstjad. 
 Paljundamine – puhmiku jagamise teel, risoompistikutega
 Istutada püsilillepeenardesse ja haljasaladele murudesse, 
mitmesugustele istutusaladele üksikpõõsaste või rühmadena. 
Veekogude äärde. 
 Sordid ’Minuteman’, ’ Golden  Tiara’, ’Great Expectations’
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/stiilsed-hostad -
on- lihtsasti -kasvatatavad?id=64354635
Aediiris (võhumõõk)
( Iris  spp)
 Pärit Euroopast, roomava risoomiga, puhmik, 90-115 cm 
kõtrge
 Kasvukoht – päikesepaisteline, soe, tuulte eest varjatud. 
Lõunapoolne kallak. Ei talu seisva õhuga kohti.
 Pinnas – parasniiske, aluseline ja liivane muld
 Õitseb  mai-juuni, õiekattelehed asetsevad ümber 
kolmehõlmalise emakasuudme kahekorruseliselt. Peaaegu 
kõik  olemasolevad  toonid, lehed mõõkjad
 Paljundamine – puhmiku jagamise teel
 Istutada ja kasutada haljastuses, lilleseades, kimpudes ja 
pärgades
 Sorte „ Beverly  Sills“’, „Ola Kala“, „Pagan  Dance “
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/iirisaed.ht m
Kobarpea
(Ligularia spp)
 Kasvab peamiselt Aasias,  perekonnas u 125 liiki. 
puhmik, kõrgus 150-190 cm
 Kasvukoht – päikeseline, täispäike kuni poolvari
 Pinnas – huumusrikas, hästi haritud, piisavalt niiskust. 
Taim on talvekindel
 Õitseb juuli-september, õied kuldkollased, oranžikad, 
lehed suvehaljad,  lopsakad  neerjad või südajad, 
hambulise servaga
 Paljundamine – jagamise ja seemnetega
 Istutada soolotaimena, rühmadena  tiikide  või 
haljasalade äärde. Sobib ka lõikelillena.
 Sortidest „Britt -Marie Crawford“,“ The Rocket“, 
Wilsoni  kobarpea
http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/
Lähis-kirburohi
(Polygonum affine)
 Pärineb Himaalajast, Nepaalist.  Taim puhmikjas, 
laiuv, madal 15-30 cm
 Kasvukoht – päike kuni poolvari
 Pinnas – tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, 
kuid vastupidav põuale
 Õitseb juulis kuni külmadeni.  Pisikesed, 
kahvaturoosad, õitsemise lõpul  roosakas -punased
õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes 
õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, 
terved ,  igihaljad . Meetaim.
 Paljundamine – puhmiku jagamise ja seemnetega
 Istutada pinnakattetaimeks, terrasside äärde ja 
veesilmade kallastele.  Sobib kuivtaimena 
kimpudesse
https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12720
Päevakübar
(Rudbeckia spp)
 Pärit Põhja-Ameerikast, puhmik 50-300cm, 
 Kasvukoht – päikesepaiste
 Pinnas – viljakas, võib olla  savikas , niiskem
 Õitseb august kuni september, õie südamik meenutab 
kujult ja värvilt väikest käbi ja on üsna jäik, lehed 
sageli karedakarvalised 5-25 cm pikad.
 Paljundamine – jagamise või juurepistikuga
 Istutada võib rühmadena, väga populaarne aialill
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.rohelineaed.ee/publ i
c/files/Rudbeckia%2520fulgida%2520%2520Sarav%2520paevakybar%
2520Goldsturm.JPG&im
Kukehari
(Sedum spp)
 Levinud põhjapoolkera parasvõõtmes, puhmik, pinda kattev, 
madal kuni keskmine taim 2-65 cm
 Kasvukoht –päikeseline, vastupidavad 
ilmastikutingimustele
 Pinnas – rammus, parasviljakas, vett lävilaskev
 Õitseb juuni kuni külmadeni, õied valged, kollased või 
punakad, tavaliselt viietised, mis on koondunud 
ebasarikaisse või kännastesse. Lehed  lihakad , lamedad või 
ruljad.
 Paljundamine jagamise teel või pistikutega. Vaasi toodud 
taimedele tulevad juured alla.
 Istutada peenrale, kivitaimlasse, kivimüüridele, võib ka 
gruppidena 
 Madalamad on head mee- ja pinnakattetaimed (nt 
haljaskatused), kõrgemad annavad värvi kuni sügiseni
 Sorte „Brilliant“, „ Carmen “, „Iceberg“, verev kukehari 
https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=true
„Matrona“
Liivatee
( Thymus  spp)
 Pärit Vahemere  maadest , kuid tuntud ka Egiptuses. 
Hästi lõhnav maitse- ja ravimtaim. Puhmik, pinda 
kattev, madal 5-30 cm.
 Kasvukoht –.päikeseline
 Pinnas – kuiv, liivane, vett hästi läbilaskev
 Õitseb juuni-juuli,  õied väikesed, asetsevad  tihedas  
tähkõisikus. Värvus tumepunasest valgeni, lehed 
väikesed, ovaalsed, igihaljad.
 Paljundamine – pistikutest või puhmiku jagamise 
teel, võrsetel sageli juured küljes.
 Istutada kuivadele, päikeselistele kohtadele, 
kiviktaimlasse
 Sorte „Annie Hall’, „Pink Chintz’, „Snow Drift’
https://www.rimi.ee/tervis/tuumian-ehk-aed-liivatee/
Siberi valdsteinia
(Waldsteinia ternata)
 Roomav, madal 10-15 cm. Ideaalne seal, kus teised 
taimed ei edene. Hea varjutaim.
 Kasvukoht – poolvari kuni täisvari
 Pinnase suhtes leplik, sobib parasniiske aiamuld
 Õitseb mai-juuni, õied kollased, väikesed, asetsevad 
varre  tipus , lehed talvehaljad, keskmise suurusega, 
läikivad ja sõrmjagused ( meenutavad  maasika  lehti)
 Paljundamine – levib risoomide ja võsunditega, 
paljundatakse puhmiku jagamise teel ja pistikutega
 Istutada pinnakatteks väikestele pindadele, hea 
varjutaim,  puude alla, varjulised siseõued,  kalmistud .
http://www.neevaaed.ee/2014/toode/siberi-valdsteinia/
Väike igihali
(Vinca minar)
 Looduslikult kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, KeskAasias.
Pinnakattetaim, 10-15 cm kõrge. Vastupidav, pikaealine ja 
vähenõudlik.
 Kasvukoht – päikeseline, poolvari ja vari
 Pinnas – niiskemapoolne, tavaline aiamuld
 Õitsemise aeg: mai – juuni. Õied sinised, harvem valged või 
roosad. Lehed elliptilised, või süstjad, igihaljad, nahkjad, 
läikivad, tumerohelised.
 Paljundamine – agamisega kevadel või pistikutega suvel. 
Seemnetega paljundamist ei kasutata, sest seemneid annab 
vähe ning need idanevad halvasti.
 Istutada puudealune ja- vahele,  pinnakate  kallakutel, 
väiksemadtel pindadel, kalmistul
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/ i
gihali.jpg&imgrefurl= http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3
70&w=530&t
Suureõieline härjasilm
(Leucanthemum x superbum)
 Pärit Euraasiast, perekonnas u 70 liiki,  püstine 
puhmik, 50-80 cm
 Kasvukoht – päikeseline
 Pinnas – viljakas, parasniiske
 Õitseb juuni-kuni olenevalt sordist septembrini, 
suured valged kuni kreemkollased korvõied, lehed 
tumerohelised, taim on talvekindel
 Paljundamine – jagamise teel
 Istutada loodusliku kujundusega  aeda
 Sorte „ Beethoven ", „Christine Hagemann", 
„Broadway  Lights ", „Spoonful of  sugar ", „Spellbook 
Lumos", „Lacrosse Wit", „ Real  dream",“ Sante ", 
"Freak"
http://dekoratiivjatarbetaimedgalina.blogspot.com.ee/2017/0
9/blog-post.html
Pojeng
(Paeonia)
 Looduslikult kasvavad Kesk- ja Lõuna-Euroopas, 
Kaukaasias , Väike-, Kesk- ja Ida-Aasias ning Põhja-
Ameerikas. Taim on püstine, põõsasjas, kuni 100 cm 
 Kasvukoht – valgusküllane, päikeseline
 Pinnas – viljakas, parasniiske
 Õitseb mai-juuni, pojenge täidisõielisi, erinevaid 
sorte õite värvus valgest kirjuni, kollasest oranžini: 
lehed suvehaljad, rohelised.
 Paljundamine – taim on risoomi ja jämenenud 
lihakate juurtega. Paljundamiseks jagatakse juurikast.
 Istutada püsikupeenar, klumpidena. Kasutatakse 
lõikelillena.
 Sorte „The Fawn", „ Henry  Bocktoce", „White 
Towers ",  „Roselette", „Red  Spider ", „Pink Luau"
http://dekoratiivjatarbetaimedgalina.blogspot.com.ee/2017
/09/blog-post.html
Monarda
(Monarda)
 Pärit Põhja-Ameerikast,  30-120 cm tugevad, püstised, 
neljakandilised varred, huulõieliste  sugukond ,  levivad  pikkamisi  
võsunditega, tihe puhmik, 
 Kasvukoht –viljakas, rammus, pigem niiske, liivasem
 Valgusnõudlik, sobib täispäike kuni poolvari
 Õitseb juuli- september. Õied pisikesed, koondunud 10 cm
läbimöödeuga õisikusse, mille all arlekiinikrae, olenevalt sordist
hele-, ere- või tumelillad; õrn-, neoon- ja tumeroosad; hele-,
vaarik -, sarlak-,  mahagon - ja tumepunased; kollased või valged,
õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed
 Paljundamine – alles siis, kui  puhmas  keskelt hõre  kaeva  välja ja  
jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute
 Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea,  laigulise - ja aed-
leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline 
kellukas, mailased ning  hallide  lehtedega nagu kolmeroodne 
hõbeleht, villane nõia-nõges, kortsleht
 Sorte näit  roosade  õitega „Croftway Pink“, erepunane 
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.helga.e
„Cambridge Scarlet“;
e/img/ products /550/5329496dd5bd1.jpg&imgrefurl=http://
www. helga .ee/et/taimeaed- hinnakiri /pusililled
Liht-lursslill
(Cimicifuga simplex)
 Pärit looduslikult Ida-Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikast.
Taim on püstine, õhuline puhmik, kuni 140 cm kõrge. Vajab palju 
kasvuruumi.
 Kasvukoht – niiske ja viljakas pinnas. Niiskuse puudusest 
kõneleb alumiste lehtede  kuivamine .
 Sobib poolvari kuni varijuline kasvupaik
 Õitseb juuli- september. Õied väikesed, valged, püstine,
küünlasarnane õisik, lehed rohelised, lõhestunud, sõrmjad
 Paljundamine – jagamise teel
 Istutada varjuaeda, sobib käokinga, astilbe ja kitseenelasega
 Taimel eriline lõhn, neid kasutati lutikate tõrjumiseks.
 Sorte „Brunette“,  „White Pearl“, „Black Negligee“
https://www.pinterest.fr/pin/475200198157378474/
Tulp
(Tulipa)
 Looduslikult kasvab Euraasia steppides ja 
poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Taim püstine, 
moodustab lopsakaid kogumikke, kõrgus 15-70 cm
 Kasvukoht päike kuni poolvari
 Pinnas –  neutraalne ,  saviliivmuld , viljakas
 Öitseb aprill-juuni,  õite värvus väga  mitmekesine ,  
alt laiem ülalt kitsa tipuga püstine sügavroheline leht.
 Paljundamine – tütarsibulatega, soovitavalt 
septembri lõpp- oktoobri  algul
 Istutada püsilillepeenrasse, rooside äärde, saab luua 
värvikirevaid mustreid, sobib lõikelillena
 Sorte palju, jaotatakse õitsemiaja järgi
https://et.wikipedia.org/wiki/Tulp#/media/File:Tulipa_pulch
ella1.jpg
Nartsiss
(Narcissus)
 Pärit  Kesk-Euroopast, taim püstise kasvuga, 
moodustab kogumimme, kõrgus 15-40 cm
 Kasvukoht –päike kuni poolvari
 Pinnas – viljakas, vett läbilaskev, parasniiske
 Õitseb aprill kuni juuni, õied valge või eredavärvilise 
kroonja õiekattega, korrapärased. Lehed renjad, 
pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi.
 Paljundamine – tütarsibulatega
 Istutada rühmadena peenrasse, peenra äärde, 
kasutatakse lõikelillena
 Sorte näiteks täidisõieline nartsiss „White  Lion “, 
trompetnartsiss „Las  Vegas “
http://www.finegardening.com/genus/narcissus
Krookus
(Crocus)
 Pärit Jaapan, Kesk- ja Lõuna-Euroopa, püstine, kõrgus 10-15 
cm
 Kasvukoht päikesepaisteline
 Pinnas – vett läbilaskev, partasniiske, viljakas muld
 Õitseb märts kuni aprill, suur, lehterjas õis, asetsevad 
mitmekaupa, värvused valgest lillani.  Lehed kitsad.
 Paljundamine – tütarsibulatega
 Istutada peenardena, hekkide, müüride äärde, puude alla, 
kiviktaimlasse
 Sorte näiteks „Blue Pearl“, „ Pickwick“
https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru
e
Lauk
(Allium)
 Pärit Euroopast ja Põhja-Ameerikast, küllalt palju 
Hiinas, taim püstise kasvuga, moodustab tihedaid 
kogumeid, maa-aluste risoomide või sibulatega, 
kõrgus 30-200 cm
 Kasvukoht – päike kuni poolvari
 Pinnas – viljakas, vett läbilaskev
 Olenevalt sordist õitsevad kevadest sügiseni, õis
kerakujuline sarikõisik, värvusega valgest lillani,
lehed  lihtlehed  rööproodsed
 Paljundamine – sibulatega ja seemnetega
 Istutada ja kasutada köögiviljana, iluaia 
ühendamiseks köögiviljaaiaga, kuldlauku võib 
istutada gruppidena
 Sorte kuldlauk „Allium Moly“, taevasinine lauk 
„Allium caeruleum-“Azureaum`“
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aiamaail
m.ee/855- 1593 -large/lauk-
gladiator.jpg&imgrefurl= http://www.aiamaailm.ee/85 -
laugud&h=300&w=300&
Puškiinia
(Puschkinia)
 Looduslik leviala Kaukaasia, taim püstine, kõrgus 
umbes 13 cm, külmakindel ja vähenõudlik.
 Kasvukoht – päikesepaiste kuni poolvari.
 Pinnas – parasniiske savimuld hea drenaažiga, ei tālu 
suvist kuumust ja kuivust
 Õitseb   aprillis . Valkjad- hele-helesinised kellukjad 
õied kobarõisikutes,  tumesinised keskjooned 
õielehtedel. Lehed juurmised, siledad, kooldunud 
ülespoole.
 Paljundamine – tütarsibulatega
 Istutada rühmadena peenardes ja peenra äärtes, sobib 
ka lõikelillena
 Sorte harilik puskiinia „Libanotica“
http://www.aiamaailm.ee/puskiiniad-ja-kirgaslilled/1475 -
harilik-puskiinia.html
Silla (siniliilia)
(Scilla)
 Pärit Kaukaasia, Krimm, Venemaa Euroopa osas. 10-20 cm, 
puhmjas, püstise kasvuga  sibullill ,moodustab tihedaid 
kogumikke 
 Kasvukoht – päikesepaiste kuni poolvari
 Pinnas – viljakas, vett läbilaskev liivsavimuld
 Õitseb aprillis, õied läbimõõduga 1, 5 cm, erksinised, 
asetsevad ülevalpool õisikuvart, lehed juurmised ja 
asuvad ühekaupa õisikuvarrel
 Paljundamine – tütarsibulatega
 Istutada- puude, põõsaste all, rühmadena 
kiviktaimlas, peenardes, peenraäärtes
 Sorte Harilik Siniliilia, Siberica Alba
https://sites.google.com/site/keiutegemised/rohttaimed/sibull
illed
Daalia
(Dahlia)
 Pärit Mehhikost ja Guatemaalast, (Kesk-Ameerika) 
püstine, haranematu  vars , 50-120 cm
 Valgus- päikesepaiste 
 Pinnas – viljakas, vett läbilaskev, põhjatuulte eest 
varjatud
 Õitseb juulist kuni öökülmadeni, suur korvõisik ja 
värvivalik on sortidel väga lai, lehed südajad, sakiliste 
servadega
 Paljundamine – juuremugulatega
 Istutada- rühmadena peenardes, hekina, seinte äärde, 
soolotaimena
https://www.google.com/imgres?imgurl=https://www.seemn
 Sorte „Anne Eliise“, „ Akta “, „Arabian  Night ``
emaailm.ee/jpg/Daalia%2520VeselyeRebjata.jpg&imgrefurl
= https://www.seemnemaailm.ee/inde
Kanna
(Canna)
 Püstine, roomava, mugluljalt paksenenud risoomiga, 
kuni 80 cm kõrgune, looduslikult kasvab peamiselt 
troopilises ja lähistroopilises Ameerikas
 Kasvukoht – varjuline
 Pinnas – huumusrikas ja parajalt niiske
 Õitseb august-september, sügavpunased kuni 
heleroosad,suured orhideeõisi meenutavad õied, 
suured,banaanilehti 
meenutavad.mustjaspruunid,triibulised kuni 
helerohelised lehed
 Paljundamine – risoomijuppidega
 Istutada soolotaimena. Soovitatav kasvatada 
pottides,siis saab neid ringi tõsta.
 Sorte ``Black night`` ``Pretoria`` ``Wyoming``
https://www.bakker.com/en-gb/p/cannas-mixed-M43628
Gladiool
(Gladiolus)
 Ehk. kuremöök Püstise õisikuvarrega, kuni 100 cm, 
mis looduslikult on levinud Aafrikas, Euroopas, Sise-
ja Lääne-Aasias, eriti rohkesti Vahemeremail. Eestis 
kasvab looduslikult vaid üks liik - niidu-
kuremõõk (G. imbricatus).
 Kasvukoht – valgusküllasne, päikeseline, tuulte eest 
varjatud
 Pinnas – kerge lõimisega huumusrikas muld
 Õitseb august-september, ühepoolsed tähkjad 
kobarad  õisikud.õisikud suured, mõõkjad lehed
 Paljundamine – tütarsibulatega
 Istutada rühmadena, peenardessse,  kasutatakse        
klumpides ja lõikelillena
 Sorte üle 100, lai värvivalik, jagunevad kolme rühma   
Suureõieline gladiool``Novalux`` Liblikõieline 
https://www.aiasober.ee/tooted/lillesibulad/gladioolid-14 -
gladiool``Jackpot``  Kääbusõieline gladiool``Nümph``
/2191
Kasutatud allikad
• Barlage, A., M. Von  Berger , F. Suur püsikuraamat. (2012).  Varrak .
• Orehovs, A.  Dekoratiivsed  püsikud. ( 2017 ). Tänapäev.
•  https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/27
•  http://maiupoldoja.blogspot.com.ee/2016/10/virtuaalne -
herbaarium .html
•  http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede -
virtuaalherbaarium.html
•  https://www.bakker.com/en-gb/p/cannas-mixed-M43628