64155132967 46 P 16 oder nisu 63454912837 75 P 17,38 oder nisu 63354899612 76 P 3,03 nisu nisu 63654804889 77 P 9,51 oder rukis 63355070060 78 P 36,53 talinisu 63554737547 15A PR 31,66 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 63454720391 16A P 4,16 raps nisu 63354656745 18A PR 9,15 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 63454620903 18B P 20,15 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 63454620903 18C P 28,85 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 63454620903 18D PR 14,96 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 63454620903 18E PR 22,16 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline
Konnatatar tatralised mitmeaastane Põllud, söödid seemnetega rohumaa Harilik tatralised üheaastane Aiad, teeservad seemnetega rohumaa linnurohi Valge maltsalised Üheaastane Aiad, põllud seemnetega põld hanemalts Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud Kaarkollakas ristõieline Üheaastane Põllud, aiad pungadega rohumaa Rukki- kõrreline Ühe või Põllud Seemnetega põld kastehein mitmeaastane
taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega.
Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis Valguslembelised Suur-Käsitiivalised Dillenia suffruticosa Koerpeamadu Cerebus rynchops Päevaloomad Mangroovi skink Varjulembelised Sunda rähn (Todirhamphus chloris) Piai lasu (kõrreline) Hapniku hulk vees · Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem, kui avatud meres. · Kohastumused Taimedel on lisaks õhujuured Hingavad, koores asuvate pooride abil pH · Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumusi. UV kiirgus Ökoamplituud
Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul
MAIS Üldiselt... Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrum...
SUHKRUKULTUURID, VIINAMARJAKASVATU S& AIANDUS SISSEJUHATUS · Suhkrukultuurid on taimed, mida kasvatatakse, et saada sahharoosi. · Viinamarjakasvatus tegeleb viinamarjade kasvatamisega, millest hiljem toodetakse veini ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit.
J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M · Mastiit-udarapõletik
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud
mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik tähk- jate harudega pööris. Õitseb juulist septembrini. Üks taim annab 200...1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõime- listena 8...13 aastat. TÕRJE: Üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõel-dud herbitsiidide mõjule allub hästi
Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog Pilliroog on kõrreline, mis kasvab nii mererannal kui ka järvekaldal. Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid.
Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet.
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum
Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas
TOITUMINE Bambus Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Bambus on kõrge kõrreline ja väga raskesti mälutav taim. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus suure panda hambad muutunud. Tema lõikehammaste kroonid on ümardunud ja purihammaste närimispind laienenud. Sellised kohastumused võimaldavad bambuskarul kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea ta kaugelt otsima, sest bambus kasvab igal pool. Hiidpandadel on nn. kuues varvas( eesjäsemetel pöidla taoline luine jätke ) , mille abil nad osavalt toitu hoiavad . PALJUNEMINE
Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad.
• Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid
Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik
optimaalne õhutemperatuur ligi 25° C ● Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3...4° C (talinisu) kuni 30...32° C (suvinisu) ● Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu Kasutamine ● Nisujahu tootmine(saiad, küpsised, koogid, kringlid) ● Loomatoiduks Kasvuala ● Usa ● Prantsusmaa ● Kanada ● Austraalia ● Venemaa ● Hiina ● India Mais(Zea mays) Välimus ● Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3m kõrgeks ● Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili ● Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga ● Tõlvikuid(viljapäid) on maisitaimel 1–4 ja tavaliselt on need 10-25 cm pikkused Kasvutingimused ● Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud
Mullad on siin looduslikult väga viljakad ja seetõttu on kunagised looduslikud rohumaad peaaegu täielikult üles haritud. Põldudel kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, päevalilli, sojaube ja maapähkleid; loomasöödaks ristikut ja mitmeid teraviljakultuure. Loodusliku taimkattega alasid on pampas säilinud väga vähe ning allesjäänuid ohustab ülekarjatamine ja sellest tulenevad erosioon ning kõrbestumine. Pampa kõige silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliste liike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavatesse perekondadesse, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku
metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima, kuna bambus kasvab igal pool. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli
alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea. Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad" Eesmärk: Laps tunneb männipuud. Laps teab käbide omadusi, kuusekäbi ja männikäbi erinevusi. Laps valmistab männikäbidest loomakesi erinevaid loomakesi. Vahendid: männikäbid, värvid, värviline paber
(1) Põhiosa taimedest moodustavad kõrrelised. Niisketel niitudel asendavad kõrrelisi tarnad. Eesti liigirikkaimad niidud asuvad Lääne-Eestis. Nii on Laelatu Kaitsealal loendatud 465 erinevat taimeliiki. (3) Niidu taimestik jaguneb järgmisteks osadeks: 1) kõrrelised, 2) liblikõielised, 3) teised niidutaimed. Kõrrelise vars on nagu sile toru, milles on paksemad kohad. Neid nimetatakse sõlmedeks. Sõlmede kohast ja varre tipust kasvab kõrreline pikemaks. (1) Kõrrelised on tuultolmlejad. Nende õied on pisikesed ja rohekad. (1) Kõrrelisi on palju liike. Niidul kasvavad näiteks kerahein, aas-rebasesaba, põldtimut, värihein. Liblikõielisteks nimetatakse taimede rühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid. Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut)
RIISID: · Basmati ehk India riis · Jasmiiniriis · Must ehk indiaaniriis ehk metsikriis · Pruun riis · Risotto riis · Riisi- rukki segu Basmati riis ehk India riis · Riiside kuningas · Pärit Indiast · Pikateraline · Pähklimaitseline · Ei pudrustu · Keetmisel muutub pikemaks Jasmiini riis · Pärit Taist · Nimetatakse ka Tai riis · Keetmisel jasmiini aroom Metsik riis ehk vesiriis · Kõrreline veetaim · Indiaanlaste toit · Musta värvi · Terava maitsega · Valmis on siis kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti; ~50 min keeta Parboiling- auruga töötlemine Tehnoloogiline protsess, mille käigus säilivad riisis 80% vitamiinidest ja mineraalainetest Toorriisi leotatakse rõhu all, kestast eralduvad mineraalained ja vitamiinid, mis rõhu mõjul tungivad riisi tuuma Seejärel riis röstitakse , kuivatatakse, erladatakse kest ja lihvitakse, poleeritakse.
võrsetest. Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb istudes. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Bambus õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. Panda aga vajab suurtes kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala toiteväärtusega. Panda peab sööma vähemalt iga 12 tunni järel. Varem ei teatud, kuidas panda oma kohmakate käppadega peeni bambusevõrseid murrab. Nüüdseks on teada, et tal on pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), Bambus mis toimib nagu inimese pöial.
üle 1,40 kuni 1,48 7,0 üle 1,48 kuni 1,60 8,0 Söödad talvel: hein, kaer, ekselpõhk, aganad. Suvel: rohi ja hein. Hobust tuleb sööta vähemalt kolm korda päevas ning söötmiskorrad jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud.
Sekundaarsed niidud on kas, looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. Taimestik Niidu taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. Ehkki õitseajal paistavad kõige enam silma kaunite värviliste õitega taimed, moodustavad siin põhiosa hoopis kõrrelised või tarnad. Tähtis osa on niidu taimestikus ka liblikõielisi. Kõrreline taim on nagu pikk sile toru, mille varrel on kohati paksemaid kohti, mida nimetatakse sõlmedeks. Nende sõlmede kohalt ja varretipust kasvab kõrs pikemaks. Niidutaimedest on suurem on suurem osa just kõrrelised. Niitudel kasvab mitmesuguseid liblikõielisi. Nii nimetatakse taimederühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid, kes teevad taimedega koostööd. Need bakterid püüavad õhust kinni
Oma tugevalt arenenud juurestiku tõttu sobib kasvatamiseks mitmesugustel muldadel, sest on teistest teraviljadest vähenõudlikum. Paremini õnnestub happelistel muldadel, s.h. kuivendatud turvasmuldadel. Teravilja ülekaaluga külvikordades on kaer nn. fütosanitari rollis, aidates leevendada saastumist taimehaigustega. Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas.
Kohanevad uue kasvukohaga aeglaselt, aga kui on paiga omaks võtnud, muutuvad aasta-aastalt aina uhkemaks ja võimsamaks. • Hiina siidpöörise (M. sinensis) sordid on Eestis enim kasvatatavad. Miscanthus sacchariflorus • Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel
viina, jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. 8 Mullakultuurid
agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe. Vegetatsiooni algusest kogunenud efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid >5 kraadi) on tihedas seoses heintaimede kasvu ja toiteväärtusega (joonis 1). Efektiivsete temperatuuride summa on positiivses korrelatsioonis liblikõieliste ja kõrreliste esimese niite KA saagiga (r=0,73, r=0,75, r=0,86, P<0,01 vastavalt lutsern, ristik, kõrreline) ning negatiivses korrelatsioonis KA seeduvusega (r=0,89, r=0,90, r=0,89, P<0,01 lutsern, ristik, kõrreline). Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik)
· Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel
Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h
tugevasti. Kollakad viljad on ümarad ja sõrmeotsa suiurused. Nad võivad merevees ilma põhja vajumatta hulpida isegi paar kuud. Nii rändavad taime seemned isegi uutesse kasvupaikadesse. Merikapsa lehed on maitselt mahedad, mahlased ning samuti ka veidi soolakad. Soolane maik annab tunnistust sellest, et taim kasvab soolakas kekkonnas. Paikades kus karjatatakse loomai merikapsast ei ole. Koduloomad hävitavad isukalt taimede maapealsede osad. Pilliroog: Eesti kõige kõrgekasvulisem kõrreline on pilliroog. Ta pikkus võib olla kuni 5 meetrit. Tema kasvukohaks ei ole ainult mererand, vaid ka järvede kaldaveed, sood ja paljud teised niisked paigad. Pilliroog ei ole tüüpiline merevee taim, sest ta ei talu kuigi soolst vett. Läänémere rannas kasvab ta ainult seetõttu, et jõesuudmetes ja madalaveelistes rannasoppides on võrdelemis mage vesi. Sel kus on piliroole sobivad kasvutingimuse, võib ta moodustada kilomeetrite laiuse roostiku. Pilliroo varred
pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti lillakad või helerohelised. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: lamba-aruhein on heaks karjamaarohuks lammastele; ta on tallamiskindel ja toitev. Kasutatakse aiamuru segudes. Juurtest pärit kiudu võib kasutada polsterdamiseks, pakkimiseks, pintslite, mattide, köite ja takkude valmistamiseks. PUNANE ARUHEIN Nimi: Festuca rubra ; rubra tähendab ladina keeles punane. Kõrreline. 8 Kasvukoht: kuivematel ja väheviljakatel muldadel ( aga ka madalsoos ja kuivendatud soos). Eestis sage hõredates metsades ja liivastel aladel. Punane aruhein on hõremurusalt, harva mätastena kasvav mitmeaastane taim, kõrs on 20-80 cm kõrge. Kõrrelehti enamasti 2, lamedad, 2-2,5 mm laiad. Juurmised lehed on alati kahekorra.
- intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12 Külviaasta Saagiaastad Puhaskülv Ph1, Ph2; külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv + kiire Ph1, Ph2; külviaastal korralik saak kasvuga kõrreline Külviaasta Teravili + allakülv teravili koristatakse, Ph küntakse okt. III dekaad Teravili + allakülv Ph koristatakse kevadel Allakülv teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised heintaimed, punane ristik, lutsern, mesikas jne)
September 7,3 18 Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mitmeniitelised rohumaad: seemnesegus üks domineeriv liik selle koristusküpsuse alusel heintaimik niidetakase, lisaks võetakse 1-3 täiendavat liiki. Segude eelised. Liblikõieliste rohke seemne segu: ristikuid (4-5kg/ha), aasnurmikas, punane aruhein , ristikuid 75-85%. Ida- kitsehernes- pikema ajaline liblikõieline. Ristikute kõrreline- ristikuid 50% ja lisaks 2-3 kõrrelist. Need on püsivad, universaalsed, Kõrreliste rohked seemne segud: Kuigi ristikud ei püsi üle 1 aasta võetakse seguse 4-5 kg/ha. Aitavad parandada esimese aasta saagikvaliteeti, suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust. Juured muudavad mulla aktiivsust, lämmastiku ja õhustamine. Turvasmuldadel tuleks segusse võtta võsundilisi liike, Keraheina heinasegusse talvekindlamad liigid. Kerahein muutub suuremate lämmastiku annuste juures talveõrnaks.
Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. LOOMASTIK Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks
Nii nurmenuku õisi ja lehti kui ka risoomi koos arvukate juurtega kasutatakse ravimina. Nurmenukk on tuntud kui köhavastane ja röga lahtistav vahend. Maapealsetel osadel on aga ka tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid. 9. Harilik pilliroog (Phragmites australis) 30 Rahvapärased nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn. Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on. Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjalina, samuti punumistöödeks. Pilliroovarsi lõigatakse talvel ja see on taastuv loodusvara, sest ei kahjusta kuidagi
Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT = -3/2 ASTME SEADUS Konstantse saagi seadus käib peamiselt põllukultuuride kohta, kus saaki korjatakse kogu biomassiga (söödakultuurid, nt ristik). Kogu saak ei sõltu istutamistihedusest. Konstantse saagi seaduse kontroll ristiku ja luste (kõrreline) liigiga. x-telg: külvitihedus y-telg: saagiks saadud biomass pindalaühiku kohta Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN hüperbool logaritmidega taandub lineaarseks: Konstantse saagi seadus on üldisema seaduse – isehõrenemisseaduse – erijuht.
rakendatavast viljelustehnoloogiast, eriti selle vastavusest konkreetsetele keskkonnatingimustele Põllukülvikorrad Söödakülvikorrad (karjamaa, niit) Eriotstarbelised (köögivilja, heinaseeme) Allakülv teravilja alla külvatud heintaimed Kattevili teravili, mille alla on külvatud heintaimed Külviaasta Ph 1 Ph 2 Külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv Puhaskülv+kiire-kasvuga Ph 1 Ph 2 Külviaastal korralik saak kõrreline Teravili+allakülv Teravili koristatakse, Ph küntakse okt. III dekaad. Teravili+allakülv Teravili koristatakse, Ph küntakse kevadel Teravili+allakülv Ph 1 Kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili on niide, kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak* varajane oder) Teravili+allakülv Ph 1 Ph 2 * Sama mis eelmisel põldhein põldhein v
annaabi.ee 
