Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.
Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Xxxx xxxxxx
Õpimapp
Õpimapp aines ' ilutaimede kasutamine'
Tartu 2011 SISUKORD
PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5
Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5
Jaapani või hubei ülane ( Anemone ) ............................................................................................ 8
Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10
Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12
Astilbe (Astilbe) ........................................................................................................................ 14
Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16
Lursslill (Cimicifuga) ................................................................................................................ 18
Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20
Kukekannus (Delphinium) ........................................................................................................ 22
Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24
Piimalill ( Euphorbia ) ................................................................................................................ 26
Heleenium (Helenium) .............................................................................................................. 28
Lumeroos (Helleborus) ............................................................................................................. 30
Päevaliilia (Hemerocallis) ........................................................................................................ 32
Helmikpööris (Heuchera) ......................................................................................................... 34
Hosta (Hosta) ............................................................................................................................ 36
Liatris (Liatris) .......................................................................................................................... 38
Kobarpea (Ligularia) ................................................................................................................ 40
Lupiin ( Lupinus ) ....................................................................................................................... 42
Pojeng (Paeonia) ...................................................................................................................... 44
Aedfloks e. leeklill ( Phlox ) ....................................................................................................... 46
Kopsurohi (Pulmonaria) ........................................................................................................... 48
2 Päevakübarad (Rudbeckia)........................................................................................................ 50
Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52
KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54
Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54
Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56
Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58
Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60
Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62
Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64
Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66
Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68
Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70
ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72
Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72
Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74
Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76
Viirpuu ( Crataegus ) .................................................................................................................. 78
Hortensia ( Hydrangea ) ............................................................................................................. 80
Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82
Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84
Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86
Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88
Enelas ( Spiraea ) ........................................................................................................................ 90
Lodjapuu ( Viburnum )................................................................................................................ 92
Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94
3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96
Vaher ( Acer ).............................................................................................................................. 96
Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98
Õunapuu ( Malus ) .................................................................................................................... 100
Kirsipuu ( Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102
Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104
Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106
Pihlakas ( Sorbus ) .................................................................................................................... 108
4 PÜSILILLED
Kortsleht (alchemilla)
Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm)
Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas
Lehed:suured, helerohelised ja pehmed , ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga
Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised
Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt ­ juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris
Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne , vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima
Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi seisev vesi
Kasutamine haljastuses: väga hea pinnakatja , sobib fooniks e. taustaks, sobib avalikele haljasaladele. Sobib eriti hästi kasvatamiseks koos valge karikakraga, sinise delfiiniumiga, sinise rukkilillega jne.
5 Joonis 1. Pehme kortsleht ( http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=182&catb=1 )
Joonis 2. Pehme kortsleht ( http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1 )
6 Joonis 3. Pehme kortsleht
7 Jaapani või hubei ülane (Anemone)
Konkreetne liik: jaapani ülane (Anemone japonica)
Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju
Lehed: rohelised lõhestunud lehed
Õied või õisikud: õied roosad-valged
Õitsemine: august-september
Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht
Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld , parasniiske kasvukoht, täispäike või poolvari
Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena
Joonis 4. Jaapani ülane ( http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG)
8 Joonis 5. Jaapani ülane
9 Metspipar (Asarum)
Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal
Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed
Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt
Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline aiamuld või paepealne lubjarikas muld
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim
Joonis 6. Harilik metspipar ( http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315)
10 Joonis 7. Harilik metspipar
11 Aster (Aster)
Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas
Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased
Õied või õisikud: õied sinakaslillad
Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober
Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele ­ nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist
Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht
Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim
Joonis 8. Amellaster ( http://y.delfi.ee/orig/129929/9862715_WbSLXG.jpeg ; http://www.naturephoto-cz.eu/pic/bilek/gorska-nebina-0407.jpg )
12 Joonis 9. Amellaster
13 Astilbe (Astilbe)
Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm
Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik
Lehed: õhulised, suured rohelised lehed
Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed
Õitsemine: august-september
Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel
Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus ; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda
Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled
Joonis 10. Hiina astilbe ,, Vision " ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe - vision/? category =126&panel=2)
14 Joonis 11. Hiina astilbe ,,Vision in red"
15 Bergeenia (Bergenia)
Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm; läbimõõt kuni 1 m
Taime välislaadi kirjeldus: rohttaim , juurega, massiivne
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar- munajad , koondunud juurelähedasse rosetti . Kevadel ja sügisel sirelililla- punaka tooniga
Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm
Õitsemine: aprilli lõpust 40-50 päeva
Liigi eritunnused: Risoom maapealne, paks, roomav, kaetud vanade kuivanud lehetuppedega, millede kaenaldest väljuvad rohkearvulised lisajuured . Ei meeldi tigudele - kasutatakse aias tigude eemalepeletamiseks
Kasvukoha nõuded: külmakindel, kohanemisvõimeline, päikseline-poolvarjuline kasvukoht, meeldib viljakas, vett hästi läbilaskev parasniiske pinnas
Kasutamine haljastuses: pargid, kalmistud , aiad, sobib ka kiviktaimlasse
Joonis 12. Kaheleheline bergeenia ( http://www.kolumbus.fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia % 20crassifolia%20IMG_1237.html)
16 Joonis 13. Kaheleheline bergeenia
17 Lursslill (Cimicifuga)
Konkreetne liik: haruline lursslill (Cimicifuga ramosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 200 cm kõrgune, põõsas kuni 60 cm lai
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas
Lehed: kinnituvad ühekaupa, kahe või kometised sulgjagused, hambulised
Õied või õisikud: Õied valged, väikesed, mee lõhnaga, mis on kogunenud pikkadesse küünlataolistesse õisikutesse, õisikud kuni 80 cm pikkused
Õitsemine: juuli-september
Liigi eritunnused: kahjurid ja haigused praktiliselt puuduvad, kasvamine aeglane
Kasvukoha nõuded: niiske, toitaineterikas, poolvarjus või päikesepaisteline, tuulte eest varjatud
Kasutamine haljastuses: üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel kõrgemas rindes
Joonis 14. Haruline lursslill ,, Pink spike" ( http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/haruline - lursslill-pink-spike)
18 Joonis 15. Haruline lursslill
19 Kilpleht (Darmera)
Konkreetne liik: kilpjas kilpleht (Darmera peltata syn. Peltiphyllum peltatum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm
Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne
Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga
Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik
Õitsemine: mais, enne lehti
Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel
Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta , ei talu kuivust
Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele
Joonis 16. Kilpjas kilpleht ( http://www.rohelineaed.ee/public/files/Pysik%20Darmeria%20peltata.jpg )
20 Joonis 17. Kilpjas kilpleht
21 Kukekannus (Delphinium)
Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 80 - 150 cm kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju, puhmik
Lehed: rohelised, sõrmlõhised
Õied või õisikud: valge, sinine, lilla, kirju
Õitsemine: juuli-oktoober
Liigi eritunnused: ei talu soola, vajab kevadist väetamist, Peale õitsemist õisik lõigata tagasi, siis õitseb sügisel teist korda
Kasvukoha nõuded: täispäike, parasniiske, tavaline aiamuld või savine, raske muld
Kasutamine haljastuses: pargis , soolotaim
Joonis 18. Aed-kukekannus ( http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193939a10d3b_l.jpg ; http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1212_org.jpg )
22 Joonis 19. Aed-kukekannus (valge)
23 Siilkübar (Echinacea)
Konkreetne liik: Purpur -siilkübar (Echinacea purpurea)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: varred sirged , püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad
Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun
Õitsemine: juuli-august
Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim , talvekindel, kuid vajab talvekatet
Kasvukoha nõuded: päikseline, viljakas või savine muld, parasniiske või kuiv
Kasutamine haljastuses: lõikelill, lillepeenrale
Joonis 20. Purpur-siilkübar ( http://static3.nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1 ; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg )
24 Joonis 21. Purpur-siilikübar
25 Piimalill (Euphorbia)
Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune
Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas , rohkesti harunev
Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised
Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes
Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld
Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks
Joonis 22. Kuldne piimalill ( http://en.album.ee/node/22854789/50231723 )
26 Joonis 23. Kuldne piimalill
27 Heleenium (Helenium)
Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai
Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas
Lehed: rohelised, piklikud
Õied või õisikud: punane, oranz , kollane, pruun, kirju, keelõitega korvõisikud on enamasti koondunud varre tippu kändana
Õitsemine: juuni-september (olenevalt sordist)
Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ümber istutada ja paljundamiseks jagada on soovitav iga 4...6 aasta tagant, ulukid ei kahjusta
Kasvukoha nõuded: Eelistab toitaineterikast, niisket , kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: lõikelill, suurematesse püsilillepeenardesse, tumedate okaspuude taustale
Joonis 24. Aedheleenium ( https://picasaweb.google.com/lh/photo/1qRMTpjcyAOd2VJtVf5_uA?feat=embedwebsite ; http://4.bp.blogspot.com/_eOaoHVDHjN4/SMz5JvC39pI/AAAAAAAAA74/sYcQHlVmL0I/s3 20/Helenium+x+hybridum+3. jpeg )
28 Joonis 25. Aedheleenium
29 Lumeroos (Helleborus)
Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger )
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20 cm, laius 40 cm
Taime välislaadi kirjeldus: puhmas
Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised
Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm
Õitsemine: märts-aprill
Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes
Kasvukoha nõuded: Huumus - ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari
Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult
Joonis 26. Must lumeroos ( http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias - 3.html)
30 Joonis 27. Must lumeroos
31 Päevaliilia (Hemerocallis)
Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,4 - 1,2 m kõrge, 50 - 100 cm lõpplaius
Taime välislaadi kirjeldus: tugevate vartega, suurte õitega, tihe dekoratiivne puhmik
Lehed: Lehed juurmised, pikad, lineaalsed ja püstised
Õied või õisikud: rikkalik värvivalik
Õitsemine: juuni-august (olenevalt sordist), õitseb lühikest aega ­ iga õis tavaliselt ühe päeva. Õievarred lõigatakse pärast õitsemise lõppemist maha
Liigi eritunnused: Ei armasta sagedast pindmist kastmist, vajab regulaarselt väetamist
Kasvukoha nõuded: täispäike (või poolvari), parasniiske, mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine haljastuses: avaras aias, sobib veekogude kallastele ja basseinide äärde, nii üksikuna kui ka rühiti murus puude ja põõsaste taustal, püsilillepeenrasse
Joonis 28. Aed-päevaliilia ( http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/IMG_0197_large.html )
32 Joonis 29. Aed-päevaliilia ,,Crimson pirate "
33 Helmikpööris (Heuchera)
Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25 - 40 cm, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: madal puhmas
Lehed: Juurelähedaseks rosetiks koondunud ümarad, hambulise servaga, karvased lehed
Õied või õisikud: Kellukjad punased, ere- ja vaarikapunased õied on koondunud õisikusse
Õitsemine: juuni-august
Liigi eritunnused: talvekindel, vajab tihti ümberistutamist, ei talu liigniiskust ega mulla läbikuivamist
Kasvukoha nõuded: Eelistab vett hästi läbilaskvat mulda, päikesepaistelist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta
Kasutamine haljastuses: Veekogude äärde ja ääristaimeks ning rühmana, kiviktaimlasse
Joonis 30. Verev helmikpööris ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/09/Heuchera_sanguinea_Korallikeijunkukka _H6403_C.jpg; http://www.gardenstew.com/plantstew/pimg/ps-l/24374_1.jpg )
34 Joonis 31. Verev helmikpööris (õiteosa)
35 Hosta (Hosta)
Konkreetne liik: fortunei hosta (Hosta fortunei)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 90 cm, vajavad 80 - 120 cm kasvuruumi
Taime välislaadi kirjeldus: suur puhmas
Lehed: enamasti olenevalt sordist lainjad või tekstuursed, sügavrohelised, kujult südajad kuni odajad, teravatipulised ja sageli ka valge-rohelise, valge-kreemja või valge-kollasekirjud
Õied või õisikud: Kahvatulillad kuni lavendliroosad õied paiknevad püstisel varrel asuvas kobarõisikus, torujad õied meenutavad liiliat
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: ei talu pinnale seisma jäänud vett
Kasvukoha nõuded: hästi haritud, väetatud ja parasniiske neutraalne või nõrgalt happeline aiamuld nii päikesepaistel, poolvarjus kui ka täiesti varjus
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardesse kui ka haljasaladele murudesse ja mitmesugustele istutusaladele kas üksikpõõsaste või rühmadena
Joonis 32. Fortunei hosta ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2026_big.jpg ; http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/Hosta_fortunei_Picta_inflorescence.jpg )
36 Joonis 33. Fortunei hosta
37 Liatris (Liatris)
Konkreetne liik: Tähkjas liatris (Liatris spicata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6 ­ 1,5 m, laius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: püstine, kõrge puhmik
Lehed: kitsad , tumerohelised, meenutavad kõrreliste lehti
Õied või õisikud: Õievarred on tihedalt kaetud väikeste pehmete õitega, mis avanevad ülevalt allapoole. Arvukad õied on koondunud kuni 35 cm pikkusesse õisikusse. Õied violetsed
Õitsemine: juuli - september
Liigi eritunnused: putukamagnet, hea lõikelill, õis meenutab oma väliskujult nuia
Kasvukoha nõuded: päikeselembeline, eelistab viljakat parasniisket mulda
Kasutamine haljastuses: Sobib veekogude äärde ja gruppistutuseks peenras
Joonis 34. Tähkjas liatris ,,Kobold" ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/T%C3%A4hkjas_liatris_Kobold1.jpg; http://static3.nagi.ee/i/p/691/8/1727708115e75c_m.jpg/1 )
38 Joonis 35. Tähkjas liatris
39 Kobarpea (Ligularia)
Konkreetne liik: Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 ­ 1,5 m kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik
Lehed: rohelised, sügisel tumepunased, tugevasti lehed, peenikesed lillad/punakaspruunid varred
Õied või õisikud: Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 ­ 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus
Õitsemine: juuli-august
Liigi eritunnused: Sügisel lõigatakse maapealsed osad maha kuni mulla pinnani. Tigude lemmik
Kasvukoha nõuded: Kasvab päikese käes ja poolvarjus, tahab parasniisket viljakat mulda
Kasutamine haljastuses: Hästi sobib lillepeenrasse
Joonis 36. Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii) ( http://seemnemaailm.ee/jpg/ligularia%20przevalski.jpg ; http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/91435.jpg )
40 Joonis 37. Przevalski kobarpea
41 Lupiin (Lupinus)
Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1 m, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju
Lehed: Lehed sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad , alt karvased
Õied või õisikud: Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes kobarates , enamasti sinised, punased või valged
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: Lupiin väetab mulda, sidudes õhulämmastikku. Annab seemnetest isekülvi, kuid seemnetest järglased ei tule sordiehtsad
Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: parki, metsaaeda, soolotaimena
Joonis 38. Hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/Lupinus_polyphyllus.JPG/452px - Lupinus_polyphyllus.JPG; http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e )
42 Joonis 39. Hulgalehine lupiin
43 Pojeng (Paeonia)
Konkreetne liik: Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora, syn. Paeonia albiflora)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80 ­ 100 cm, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus:
Lehed: kolmetiselt jagused lehed, mille lehekesed on elliptilised kuni süstjad ja tavaliselt otstest teritunud, pealt tume- ja alt helerohelised
Õied või õisikud: õied on valged või roosad 8-12 cm läbimõõduga
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: Vajavad korrapärast väetamist. Vajavad toestamist
Kasvukoha nõuded: Vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning sügavapõhjalist parasniisket neutraalset või nõrgalt happelist huumus- ja toitaineterikast aiamulda
Kasutamine haljastuses: Üksiktaimena või rühmana murus, soolotaimena peenral või suuremas püsilillepeenras
Joonis 40. Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora) ( http://2.bp.blogspot.com/_JVh4bHY0ofI/SE7xxgrzh_I/AAAAAAAAAS8/B0Nh4BA7rzg/s160 0/Paeonia%2Blactiflora.jpg)
44 Joonis 41. Valgeõieline pojeng
45 Aedfloks e. leeklill (Phlox)
Konkreetne liik: Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1 m, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: rohelised
Õied või õisikud: valged, roosad, punased ja lillakaspunased õisikud
Õitsemine: juuni-september
Liigi eritunnused: Aretatud hulgaliselt sorte, mille õite värv varieerub valgest , roosast, punasest
violetseni. Õied lõhnavad tugevalt
Kasvukoha nõuded: päikseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenrad, teeääre hekid , taustataim
Joonis 42. aed-leeklill (Phlox paniculata) ( http://2bnthewild.com/phlox.jpg ; http://ledgeandgardens.typepad.com/ledge_and_gardens/images/2007/07/26/dsc_0032.jpg )
46 Joonis 43. aed-leeklill ,,Septemberglut"
47 Kopsurohi (Pulmonaria)
Konkreetne liik: Punane kopsurohi (Pulmonaria rubra)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 0,3 m, lõpplaius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: madal
Lehed: väikesed ovaalsed, rohelised, karedad lehed
Õied või õisikud: õied punased
Õitsemine: aprill-mai
Liigi eritunnused: Kopsurohud ei talu läbikuivamist ega ka üleujutust. Soovitav istutada nõrkadele kallakutele
Kasvukoha nõuded: Kasvab paremini poolvarjus, ei talu kuumust ja liigset niiskust, eelistab parasniiskeid liivsavi või saviliivmuldi. Kasvavad hästi ka hõredate puude all
Kasutamine haljastuses: sobivad kiviktaimlasse ja püsilillepeenra eesäärde. On nägusad puude all ja põõsaste vahel pinnakattena
Joonis 44. Punane kopsurohi ,,Redstart" ( http://www.botanicalgarden.ubc.ca/potd/pulmonaria_rubra_redstart.jpg )
48 Joonis 45. Punane kopsurohi
49 Päevakübarad (Rudbeckia)
Konkreetne liik: Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-80 cm, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: Tugevate vartega püstine põõsas
Lehed: Hambulised, piklikud
Õied või õisikud: õisik kuldkollane pruunika südamikuga
Õitsemine: august-september
Liigi eritunnused: tundlik liigniiskuse suhtes, rikkalik õitseja
Kasvukoha nõuded: Kasvavad hästi vett läbilaskval tavalisel aiamullal, päikesepaisteline koht
Kasutamine haljastuses: Püsikupeenardes, grupiti. Sobivad vabakujulistesse rühmadesse murus põõsaste ja okaspuude ette
Joonis 46. Särav päevakübar ,,Goldsturm" ( http://hansaplant.ee/static/catalog/pilt_360_big.jpg ; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2384.jpg )
50 Joonis 47. Särav päevakübar ,,Goldsturm"
51 Nõianõgesed (Stachys)
Konkreetne liik: Villane nõianõges (Stachys byzantina)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 cm kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv
Lehed: Suured, paksult villkarvased, hõbehallid
Õied või õisikud: tihedates männastes paiknevad väikesed roosakas-lillad õied
Õitsemine: juuni-september
Liigi eritunnused: Tundlik liigniiskuse suhtes
Kasvukoha nõuded: Valguslembene, kuid talub ka kerget varju, eelistab hästi dreneeritud viljakat parasniisekt kuni kuiva mulda
Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse
Joonis 48. Villane nõianõges ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/stachys_silver_carpet.jpg_1.JPG; http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193805498a65_m.jpg/1 )
52 Joonis 49. Villane nõianõges
53 KÕRRELISED
Kastik (Calamagrostis)
Konkreetne liik: Teravaõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 1,5 ­ 2 m kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju
Lehed: peenikesed pikad rohelised lehted
Õied või õisikud: kollased õisikud
Õitsemine: juuni-august
Liigi eritunnused: Õisikud püsivad kaunina talveni
Kasvukoha nõuded: Päikeselembene, eelistab kergemat ja kehvemat mulda
Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse
Joonis 50. Teravaõiene kastik ,,Overdam" ( http://www.haljassaare.ee/pildid2/pysi_c/img/calamagrostis_x_acutiflora_-overdam-.jpg )
54 Joonis 51. Teravaõiene kastik ,,Karl forester"
55 Tarn (Carex)
Konkreetne liik: Jaapani tarn (Carex morrowii)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,3 m kõrgune, 0,2 ­ 0,3 m laiune
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik, kerajas
Lehed: laiad kaarjad tumerohelised ( kirjud ) lehed
Õied või õisikud: pruunikad väikesed õied
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: ei talu põuda ja liigniiskust
Kasvukoha nõuded: Kasvab varjus või poolvarjus, eelistab huumusrikast, parasniisket mulda
Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse, varjuaeda
Joonis 52. Jaapani tarn ,,Ice Dance " ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/M%C3%A4gitarn_ice_dance.jpg)
56 Joonis 53. Jaapani tarn
57 Kastevars (Deschampsia)
Konkreetne liik: Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 40 - 100 cm kõrge, 50 cm laiune
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik
Lehed: tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad
Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks
Õitsemine: juuni-august
Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid
Kasvukoha nõuded: päikseline või varjuline koht niiskemal savikal pinnasel
Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse, kõrreliste peenrasse või veekogude äärde
Joonis 54. Luht-kastevars ,,Tauträger" ( http://www.ogrodytraw.eu/galerie/d/deschampsia - caespitosa-t_320.jpg) 58 Joonis 55. Luht-kastevars
59 Aruhein (Festuca)
Konkreetne liik: Vaip -aruhein (Festuca scoparia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 10-15 cm kõrged koos õisikuga, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: jäigad-torkavad peenikesed igihaljad rohelised lehed pikkusega 5-8 cm
Õied või õisikud: kollased
Õitsemine: juuni
Liigi eritunnused: ei talu talvist niiskust, aja jooksul moodustub suur padjataoline puhma
Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, vett hästi läbilaskev, lahjem muld
Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, nõmmaed, kalmistutel, pinnakatteks, lillepeenarde ääriseks, rohttaimede gasoonides
Joonis 56. Vaip-aruhein ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/festuca_gautieri.jpg)
60 Joonis 57. Vaip-aruhein
61 Kaerand (Helictotrichon)
Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 50-60 cm kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: Lehestik igihaljas, sinakashallid
Õied või õisikud: Õisikud suured, kõrrevärvi
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: Eestis pole täielikult igihaljas, mistõttu igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani (mitte madalamale kui 20 cm)
Kasvukoha nõuded: Päikeselembene, eelistab kuivemat mulda
Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse
Joonis 58. Igihaljas kaerand ( http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=387&cid=158&cgid = )
62 Joonis 59. Igihaljas kaerand
63 Haguhein (Koeleria)
Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 - 40 cm kõrge, 20 - 30 cm lai
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: hallikassinised, püstised või pisut keerdus lehed
Õied või õisikud: helerohelised õisikud
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: moodustab lehtede-õisikutega kõva mätta, külmakindel
Kasvukoha nõuded: Eelistab kuivi päikselisi kasvukohti kehval liivasel pinnasel, ei talu liigniiskust
Kasutamine haljastuses: soolo - või alpiaia taim, sobib pinnakatteks või lillepeenrale
Joonis 60. Vesihaljas haguhein ( http://www.gardenersworld.com/objects/plant-detail - i/PL00003653_Koeleria_lg1.jpg)
64 Joonis 61. Vesihaljas haguhein
65 Piiphein (Luzula)
Konkreetne liik: mets-piiphein (Luzula sylvatica)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 ­ 60 cm kõrgune, ~45 cm laiune
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: talvehaljad, tumerohelised, lintjad
Õied või õisikud: kohevad pruunid õisikud
Õitsemine: juuli-august
Liigi eritunnused: külmakartlik ­ kannatab külmadel talvedel
Kasvukoha nõuded: Kasvab varjus või poolvarjus, eelistab parasniisket kivist mulda
Kasutamine haljastuses: kasutatakse rühmataimena lillepeenardes, alpiaedades-kiviktaimlates, varjuaedades
Joonis 62. Mets-piiphein ,,Sherwood" ( http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaS.jpg ) 66 Joonis 63. Mets-piiphein
67 Helmikas (Melica)
Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6-1 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas
Lehed: püstised karedad varred, lineaalsed helerohelised lehed
Õied või õisikud: tihedad tumevioletsed õisikud, õisikud on tihedad tähkjad
Õitsemine: juuni-august
Liigi eritunnused: külmakindel, annab isekülvi, dekoratiivne suurema grupina
Kasvukoha nõuded: Kasvab päikse käes, kuid talub ka kerget varju, niisketel kuni parasniisketel muldadel
Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse
Joonis 64. kõrge helmikas (Melica altissima) ( http://3.bp.blogspot.com/ - qsqcMG9YQvY/TgTxG2sQ2KI/AAAAAAAAAwM/E0kI6BZamZo/s1600/helmikas.JPG)
68 Joonis 65. kõrge helmikas
69 Siidpööris (Miscanthus)
Konkreetne liik: Hiina siidpööris (Miscanthus sinensis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 1,5-2,5 m kõrge, 0,5-1 m lõpplaius
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik
Lehed: hallikasrohelised
Õied või õisikud: Õisikute värvus varieerub helepruunist purpurseni. Sügisel muutuvad hõbedasteks
Õitsemine: september-oktoober
Liigi eritunnused: Noori taimi tuleb talveks katta . Lõigatakse kevadel tagasi, õitseb Eestis harva, aeglasekasvuline
Kasvukoha nõuded: Vajab päikest, viljakat värsket mulda, regulaarset väetamist
Kasutamine haljastuses: Soolotaimena või rühmana murus, müüride või seinte taustal. Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse
Joonis 66. Hiina siidpöörise sordid ( http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=902&cgid =) 70 Joonis 67. Hiina siidpööris
71 ILUPÕÕSAD
Kukerpuu (Berberis)
Konkreetne liik: Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 m kõrge, 1,5 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: põõsas
Lehed: Lehed väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, kollakasrohelised, alt sinakad, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja . Palju erineva lehevärviga sorte
Õied või õisikud: Õied seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzhi mulje.Õied rippuvais kobarais. Vili korallpunane ümarovaalne mari, kuni 1 cm pikk, mittesöödav (kibe)
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: rohkesti hargnev, okastega, kasvab aeglaselt, talub linnasaastet, lubjalembene, põuakindel
Kasvukoha nõuded: sobib kruusane/ liivane kasvukoht, ei talu liigniiskust, täispäike või poolvari
Kasutamine haljastuses: üksikuna kui ka rühmiti, kärpimata või kärbitavaks hekiks
Joonis 68. Thunbergi kukerpuu ,, Carmen " ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja -- psad/thunbergi-kukerpuu-carmen/?category=7&panel=1)
72 Joonis 69. Thunbergi kukerpuu
73 Tuhkpuu (Cotoneaster)
Konkreetne liik: Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 ­ 1 m kõrge, 0,8 ­ 1,5 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv põõsas
Lehed: Lehed suvehaljad kuni pooligihaljad, nahkjad, munajad kuni ümarad, 0,5 -1,5 cm pikad, pealt läikivad, alt heledamad , veidi karvased. Lehtede sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz
Õied või õisikud: Õied 1-2 kaupa, eelmise aasta võrsetel, valged kuni roosad
Õitsemine: juuni
Liigi eritunnused: maadjas, tõusvate võrsetippudega, kalasabamustriliselt hargnev
Kasvukoha nõuded: paremini kasvavad täisvalguses, kuid taluvad ka poolvarju. Viljakas ja niiskes pinnases vähenõudlik
Kasutamine haljastuses: krundi piirdeks, gruppidena, üksikistutuseks gasooni, bordüüriks või elavtaraks. Osa liike kasutatakse alustaimeks, kiviktaimlas, nõlvakutel
Joonis 70. Laiuv tuhkpuu ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_471.jpg ; http://www.crocus.co.uk/images/products2/PL/00/00/00/10/PL0000001028_card2_lg.jpg )
74 Joonis 71. Laiuv tuhkpuu
75 Kontpuu (Cornus)
Konkreetne liik: kirss-kontpuu (Cornus mas)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 2 -3 m kõrge, 4 ­ 5 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: tihe suurpõõsas või väike puu
Lehed: Suvel läikivad rohelised lehed, mis sügisel värvuvad punakaslillaks
Õied või õisikud: Õitseb enne lehtimist, väiksed kollased õied katavad rikkalikult kogu võra
Õitsemine: mai
Liigi eritunnused: Augustis valmivad maitsvad tumepunased kirsitaolised viljad, põuakindel, lubjalembene
Kasvukoha nõuded: Varjutaluv, kasvab ka suuremate puude all. Talub igasuguseid muldi, on väga põuakindel, kuid ei talu liigniiskust
Kasutamine haljastuses: ilu- ja viljapõõsas
Joonis 72. Kirss-kontpuu ,,Aurea" sügisel ( http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssaurea.gif ; http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssviljad.gif )
76 Joonis 73. Kirss-kontpuu (õites)
77 Viirpuu (Crataegus)
Konkreetne liik: karvane viirpuu (Crataegus submollis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 ­ 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius
Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu
Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne
Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad
Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari
Kasutamine haljastuses: hekitaim
Joonis 74. Karvane viirpuu ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/karvane - viirpuu/?category=116&panel=1)
78 Joonis 75. Karvane viirpuu
79 Hortensia (Hydrangea)
Konkreetne liik: suureleheline hortensia (Hydrangea macrophylla)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 ­ 0,6 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: kerajas
Lehed: Suured, rohelised lehed
Õied või õisikud: Sinised, roosad, sinivalged, lillad, punakasroosad, valged
Õitsemine: juuni-september
Liigi eritunnused: muld tuleb niiske hoida. Külmakartlik
Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikseline, muld nõrgalt happeline ja viljakas
Kasutamine haljastuses: Eesti kliimas pigem toataim - suvel võib õue viia. Saab kasutada suvelillena ja talvel talvituma viia. Soolotaim
Joonis 76. Suurelehine hortensia ( http://www.hortes.ee/static/product_pictures/601_org.jpg )
80 Joonis 77. Suurelehine hortensia
81 Põisenelas (Physocarpus)
Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 ­ 3 m
Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas
Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised
Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas
Õitsemine: juuni
Liigi eritunnused: Roheline taustataim
Kasvukoha nõuded: Päike-poolvari, kuiv-parasniiske, vähenõudlik
Kasutamine haljastuses: Üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina
Joonis 78. Lodjap-põisenelas ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/harilik%20p%C3%B5isenelas1.jpg.jpg)
82 Joonis 79. Lodjap-põisenelas
83 Ebajasmiin (Philadelphus)
Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge, 1 ­ 3 lai
Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas
Lehed: tumerohelised ovaalsed lihtlehted
Õied või õisikud: valged kuni kreemikad lõhnavad lihtõite kobarad
Õitsemine: juuni
Liigi eritunnused: lõigatakse kohe pärast õitsemist tagasi, et põõsas saaks kasvatada järgmiseks aastaks uued õiepungadega võrsed. Aromaatne, põuakindel, lubjalembene
Kasvukoha nõuded: äärmiselt vähenõudlik, talub poolvarju
Kasutamine haljastuses: üksiku kui rühmana, vabakujulise hekina, sobivad linnade suurhaljastusse, tuulekaitse ja vaadete sulgejana, hea taust madalamakasvulistele taimedele
Joonis 80. Harilik ebajasmiin ( http://www.nzplantpics.com/pics_shrubs/exotic_shrubs/philadelphus_coronarius_01.jpg ; http://y.delfi.ee/norm/44725/6572881_nJMTJA.jpeg )
84 Joonis 81. Harilik ebajasmiin
85 Põõsasmaran (Potentilla)
Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2 ­ 1,5 m kõrge, kuni 1,5 m lai (olenevalt sordist)
Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas
Lehed: olenevalt sordist hallikasrohelised või rohelised paaritusulgjad liitlehed
Õied või õisikud: õite värv varieerub olenevalt sordist valgest punaseni
Õitsemine: juuli - oktoober
Liigi eritunnused: õied enamasti ei pleeki
Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: avalikele haljasaladele, üksikult või rühmana, vabakujulise hekina
Joonis 82. Harilik põõsasmaran ,,Goldfinger" ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/potentilla_fruticosa_goldfinger.jpg; http://www.ceres.ee/files/ceresplant/142.jpg )
86 Joonis 83. Harilik põõsasmaran
87 Leeder (Sambucus)
Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune
Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas
Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt
Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad
Õitsemine: juuli-august
Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad
Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama
Joonis 84. Kanada leeder ,,Aurea" ( http://lve-baumschule.de/en/node/4741 )
88 Joonis 85. Kanada leeder
89 Enelas (Spiraea)
Konkreetne liik: Nipponi enelas (Spiraea nipponica)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2,5 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: tihe ovaalne põõsas
Lehed: kitsad, tumerohelised
Õied või õisikud: valged õiekobarad eelmise aasta võrsetel
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: Tipust kaarduvad püstised oksad
Kasvukoha nõuded: Kasvab päikse käes ja varjus, igasugustel muldadel
Kasutamine haljastuses: soolopõõsana
Joonis 86. Nipponi enelas ,,Snowmound" ( http://www.flores.ee/files/p1/sxpavs4dfef585f2c48.jpg ; http://classes.hortla.wsu.edu/hort231/List06/SpiraeaNipFlwrs.jpg )
90 Joonis 87. Nipponi enelas
91 Lodjapuu (Viburnum)
Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana )
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas
Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks
Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel
Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik)
Kasutamine haljastuses: kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna
Joonis 88. Villane lodjapuu ,,Jaroslava" ( http://seemnemaailm.ee/eng/index.php?GID=6581 )
92 Joonis 89. Villane lodjapuu
93 Sarapuu (Corylus)
Konkreetne liik: Kõrgetüveline sarapuu (Corylus colurna)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 25 m, diameeter kuni 1 m
Taime välislaadi kirjeldus: ovaalne
Lehed: Lehed laimunajad, südaja alusega, lühidalt teritunud tipuga, tömpsaagja kuni nõrgalt hõlmise leheservaga, pealt tumerohelised, läikivad, noorelt karvased, alt roodudelt karvased
Õied või õisikud: Emasõied rohekaskollased
Õitsemine: Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist
Liigi eritunnused: aeglasekasvuline, peab vastu linnasaastele, varjutaluv, ei anna juurevõsu, põuakindel, suhteliselt haigustevaba, laisk viljuja
Kasvukoha nõuded: Mulla suhtes nõudlik, eelistades kasvada viljakatel aluselistel muldadel. Kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus
Kasutamine haljastuses: alleedes, sobivad koduaeda, haljasalale või parki üksiku efektipõõsana
Joonis 90. Kõrgetüveline sarapuu ( http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Ilupoosad/315005.jpg )
94 Joonis 91. Kõrgetüveline sarapuu
95 ILUPUUD
Vaher (Acer)
Konkreetne liik: Ginnala vaher (Acer ginnala)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-7 m, laius 5-8 m
Taime välislaadi kirjeldus: Püstise võraga puu, hiljem laiuv
Lehed: Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane
Õied või õisikud: Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, tiibviljad
Õitsemine: mai
Liigi eritunnused: vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik
Kasvukoha nõuded: Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust
Kasutamine haljastuses: vabakujulised kui ka pügatud hekiks, sobib avalikele haljasaladele
Joonis 92. Ginnala vaher ( http://www.aiamarket.ee/media/catalog/product/cache/1/image/5e06319eda06f020e43594a9c23 0972d/g/u/gunnala_vaher_1/myshop-Ginnala_vaher_120-180cm-31.jpg; http://seemnemaailm.ee/userfiles/Acer%20ginnala.jpg )
96 Joonis 93. Ginnala vaher
97 Hõbepuu (Elaeagnus)
Konkreetne liik: ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 3-5 m kõrge, 3-5 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: Ebakorrapärase laiuva võraga
Lehed: Peenikesed, pealt hõredalt, alt tihedalt hõbedaste karvadega kaetud
Õied või õisikud: Ebameeldivalt lõhnavad, kellukjad, seest kollased, pealt hõbevalged
Õitsemine: mais-juunis
Liigi eritunnused: Külmakindel, põuakindel, talub kärpimist. Hea meetaim
Kasvukoha nõuded: Päikseline, kuiv kuni märg mullastik , lubjane kasvukoht ei meeldi
Kasutamine haljastuses: soolotaimena
Joonis 94. Ahtalehine hõbepuu ( http://www.neevaaed.ee/wp - content/uploads/wpsc/product_images/ahtalehine%20h%C3%B5bepuu1.jpg; http://www.garten.cz/images_data/2986-elaeagnus-angustifolia-1.jpg )
98 Joonis 95. Ahtalehine hõbepuu
99 Õunapuu (Malus)
Konkreetne liik: Iluõunapuu ,,Royalty" (Malus ,,Royalty")
Taime kõrgus ja läbimõõt: 2 m kõrge, 3 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: Püstise kasvuga väike puu
Lehed: Lehed purpurpunased
Õied või õisikud: Õied puhkedes mustajaspunased, hiljem tumepunased
Õitsemine: mai
Liigi eritunnused: Kõige punaselehelisem õunapuu
Kasvukoha nõuded: Sobivad parasniisked viljakad neutraalsed mullad . Täispäikseline kasvukoht
Kasutamine haljastuses: kasutatakse soolopuuna
Joonis 96. Iluõunapuu ,,Royalty" ( http://pics.davesgarden.com/pics/2008/03/26/altagardener/833304.jpg ; http://www.burncoose.co.uk/site/img/products/large/malus_royalty_1.jpg )
100 Joonis 97. Iluõunapuu ,,Royalty"
101 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus)
Konkreetne liik: punalehine kirsipuu (Prunus x cistena)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 1,5-2 m lai, 1,5-2 m kõrge
Taime välislaadi kirjeldus: ümara võraga põõsas
Lehed: Tume punakaspruun , ellpitilised, metalse läikega, ei pleeku , sügisel purpurpunane
Õied või õisikud: valged või kahvaturoosad
Õitsemine: mai lõpp
Liigi eritunnused: Karmidel talvedel võib kahjustuda, aeglasekasvuline
Kasvukoha nõuded: sobib kõigile aiamuldadele, eelistab päikselist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: soolopuu, kasutada koduaias
Joonis 98. Punalehine kirsipuu ( http://www.nurgapuukool.ee/pic/Leht/prunus_cistena.JPG ; http://timoilves.planet.ee/haljastus/photos/prunus5.jpg )
102 Joonis 99. Punalehine kirsipuu
103 Toomingas (Prunus syn. Padus)
Konkreetne liik: Virgiinia toomingas (Prunus virginiana; Padus virginiana)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 10 m kõrgune, Eestis kuni 4 m
Taime välislaadi kirjeldus: rohkeharuline kõrge põõsas
Lehed: äraspidimunajad või laielliptilised, lühikese teravneva tipuga, peensaagja servaga. Suvel on täiskasvanud lehed lillakaspunased, noored lehed alati säravrohelised, sügisvärv veripunane
Õied või õisikud: Õied valged, rohkeõielistes püstistes kobarates
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: põuakindel, ei kannata nii palju kahjustuste all kui harilik toomingas, kergesti taastuv, talub linnasaastet. Sordil ,,Schubert" lillakaspunased lehed, mis on sügisel veripunased
Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, varjutaluv
Kasutamine haljastuses: parki, soolotaim
Joonis 100. Virgiinia toomingas ,, Shubert " kevadel ja sügisel ( http://midwesternplants.com/Types/Trees/Prunus%20species/Canada%20Red%20Select%20Ch okecherry/tree.jpg)
104 Joonis 101. Virgiinia toomingas
105 Äädikapuu (Rhus)
Konkreetne liik: Äädikapuu ehk harilik sumahh (Rhus typhina)
Taime kõrgus ja läbimõõt:
Taime välislaadi kirjeldus: püstise hõreda võraga suur põõsas kuni väike puu
Lehed: suured liitlehed
Õied või õisikud: Õied on rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes, mis värvuvad punaseks ja jäävad selliseks kuni järgmise kevadeni
Õitsemine: juuni-juuli
Liigi eritunnused: ajab palju juurevõsusid, võib saada tugevaid külmakahjustusi, kokkupuutel võib põhjustada nahaärritusi. Talub põuda ja linnatingimusi
Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Valgusrikas, tuulte eest varjatud ja avar kasvukoht
Kasutamine haljastuses: avarates koduaedades efektne solitäär
Joonis 102. Harilik äädikapuu ( http://www.bluebellnursery.com/catalogue/images/1863539_3.jpg ) 106 Joonis 103. Harilik äädikapuu
107 Pihlakas (Sorbus)
Konkreetne liik: kasmiiri pihlakas (Sorbus cashmiriana)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 8 m kõrge, 7 m lai
Taime välislaadi kirjeldus: Ovaalse võraga põõsas või madal puu
Lehed: Rohelised, sügisel kollased kuni pronksjaspruunid
Õied või õisikud: heleroosad
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: viljad valged ja püsivad kaua puul, kuna linnud ei taha neid
Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta
Kasutamine haljastuses: sobib kõikjale ­ koduaedadesse, haljasaladele ja linnahaljastusse. Haruldasemaid liike ja sorte istutatakse soolopuudena, levinumaid ka rühmadena ja alleedena
Joonis 104. Kasmiiri pihlakas ( http://www.treesdirect.co.uk/shop/ornamentals/sorbus - cashmiriana)
108 Joonis 105. Kasmiiri pihlakas
109
Vasakule Paremale
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #1 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #2 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #3 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #4 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #5 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #6 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #7 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #8 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #9 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #10 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #11 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #12 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #13 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #14 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #15 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #16 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #17 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #18 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #19 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #20 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #21 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #22 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #23 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #24 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #25 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #26 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #27 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #28 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #29 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #30 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #31 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #32 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #33 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #34 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #35 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #36 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #37 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #38 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #39 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #40 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #41 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #42 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #43 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #44 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #45 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #46 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #47 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #48 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #49 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #50 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #51 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #52 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #53 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #54 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #55 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #56 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #57 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #58 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #59 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #60 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #61 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #62 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #63 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #64 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #65 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #66 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #67 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #68 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #69 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #70 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #71 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #72 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #73 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #74 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #75 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #76 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #77 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #78 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #79 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #80 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #81 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #82 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #83 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #84 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #85 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #86 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #87 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #88 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #89 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #90 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #91 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #92 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #93 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #94 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #95 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #96 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #97 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #98 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #99 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #100 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #101 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #102 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #103 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #104 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #105 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #106 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #107 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #108 Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine #109
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 109 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moosipall Õppematerjali autor
suvine õpimapp aastast 2011

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli.

Ilutaimede kasutamine
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)...................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Lillekasvatus lävendipõhised taimed
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).

Lillekasvatus
PÜSILILLED
150
pdf

PÜSILILLED

· Õitseb juuli ­ august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld.

Rohttaimed
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus..

Ilutaimede kasutamine
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens

Ilutaimede kasutamine
Ilupõõsad
48
pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.

Ilutaimede kasutamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun