Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Xxxx xxxxxx
Õpimapp
Õpimapp aines ' ilutaimede kasutamine'
Tartu 2011 SISUKORD
PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5
Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5
Jaapani või hubei ülane ( Anemone ) ............................................................................................ 8
Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10
Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12
Astilbe (Astilbe) ........................................................................................................................ 14
Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16
Lursslill (Cimicifuga) ................................................................................................................ 18
Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20
Kukekannus (Delphinium) ........................................................................................................ 22
Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24
Piimalill ( Euphorbia ) ................................................................................................................ 26
Heleenium (Helenium) .............................................................................................................. 28
Lumeroos (Helleborus) ............................................................................................................. 30
Päevaliilia (Hemerocallis) ........................................................................................................ 32
Helmikpööris (Heuchera) ......................................................................................................... 34
Hosta (Hosta) ............................................................................................................................ 36
Liatris (Liatris) .......................................................................................................................... 38
Kobarpea (Ligularia) ................................................................................................................ 40
Lupiin ( Lupinus ) ....................................................................................................................... 42
Pojeng (Paeonia) ...................................................................................................................... 44
Aedfloks e. leeklill ( Phlox ) ....................................................................................................... 46
Kopsurohi (Pulmonaria) ........................................................................................................... 48
2 Päevakübarad (Rudbeckia)........................................................................................................ 50
Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52
KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54
Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54
Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56
Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58
Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60
Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62
Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64
Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66
Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68
Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70
ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72
Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72
Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74
Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76
Viirpuu ( Crataegus ) .................................................................................................................. 78
Hortensia ( Hydrangea ) ............................................................................................................. 80
Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82
Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84
Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86
Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88
Enelas ( Spiraea ) ........................................................................................................................ 90
Lodjapuu ( Viburnum )................................................................................................................ 92
Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94
3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96
Vaher ( Acer ).............................................................................................................................. 96
Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98
Õunapuu ( Malus ) .................................................................................................................... 100
Kirsipuu ( Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102
Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104
Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106
Pihlakas ( Sorbus ) .................................................................................................................... 108
4 PÜSILILLED
Kortsleht (alchemilla)
Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm)
Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas
Lehed:suured, helerohelised ja pehmed , ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga
Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest,
õisikud peened ja graatsilised
Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned
valmimad septembris
Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne ,
vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima
Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi
seisev vesi
Kasutamine haljastuses: väga hea pinnakatja , sobib fooniks e. taustaks, sobib avalikele
haljasaladele. Sobib eriti hästi kasvatamiseks koos valge karikakraga, sinise delfiiniumiga, sinise
rukkilillega jne.
5 Joonis 1. Pehme kortsleht ( http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=182&catb=1 )
Joonis 2. Pehme kortsleht ( http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1 )
6 Joonis 3. Pehme kortsleht
7 Jaapani või hubei ülane (Anemone)
Konkreetne liik: jaapani ülane (Anemone japonica)
Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju
Lehed: rohelised lõhestunud lehed
Õied või õisikud: õied roosad-valged
Õitsemine: august-september
Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht
Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld , parasniiske kasvukoht, täispäike
või poolvari
Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse
ka soolotaimena
Joonis 4. Jaapani ülane
( http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG)
8 Joonis 5. Jaapani ülane
9 Metspipar (Asarum)
Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal
Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed
Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt
Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline
aiamuld või paepealne lubjarikas muld
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla,
püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim
Joonis 6. Harilik metspipar
( http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315)
10 Joonis 7. Harilik metspipar
11 Aster (Aster)
Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas
Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased
Õied või õisikud: õied sinakaslillad
Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober
Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist
Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht
Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim
Joonis 8. Amellaster ( http://y.delfi.ee/orig/129929/9862715_WbSLXG.jpeg ; http://www.naturephoto-cz.eu/pic/bilek/gorska-nebina-0407.jpg )
12 Joonis 9. Amellaster
13 Astilbe (Astilbe)
Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm
Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik
Lehed: õhulised, suured rohelised lehed
Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed
Õitsemine: august-september
Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel
Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus ; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda
Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena,
murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled
Joonis 10. Hiina astilbe ,, Vision " ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe - vision/? category =126&panel=2)
14 Joonis 11. Hiina astilbe ,,Vision in red"
15 Bergeenia (Bergenia)
Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm; läbimõõt kuni 1 m
Taime välislaadi kirjeldus: rohttaim , juurega, massiivne
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar- munajad , koondunud
juurelähedasse rosetti . Kevadel ja sügisel sirelililla- punaka tooniga
Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud
tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm
Õitsemine: aprilli lõpust 40-50 päeva
Liigi eritunnused: Risoom maapealne, paks, roomav, kaetud vanade kuivanud lehetuppedega,
millede kaenaldest väljuvad rohkearvulised lisajuured . Ei meeldi tigudele - kasutatakse aias tigude eemalepeletamiseks
Kasvukoha nõuded: külmakindel, kohanemisvõimeline, päikseline-poolvarjuline kasvukoht,
meeldib viljakas, vett hästi läbilaskev parasniiske pinnas
Kasutamine haljastuses: pargid, kalmistud , aiad, sobib ka kiviktaimlasse
Joonis 12. Kaheleheline bergeenia
( http://www.kolumbus.fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia % 20crassifolia%20IMG_1237.html)
16 Joonis 13. Kaheleheline bergeenia
17 Lursslill (Cimicifuga)
Konkreetne liik: haruline lursslill (Cimicifuga ramosa)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 200 cm kõrgune, põõsas kuni 60 cm lai
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas
Lehed: kinnituvad ühekaupa, kahe või kometised sulgjagused, hambulised
Õied või õisikud: Õied valged, väikesed, mee lõhnaga, mis on kogunenud pikkadesse
küünlataolistesse õisikutesse, õisikud kuni 80 cm pikkused
Õitsemine: juuli-september
Liigi eritunnused: kahjurid ja haigused praktiliselt puuduvad, kasvamine aeglane
Kasvukoha nõuded: niiske, toitaineterikas, poolvarjus või päikesepaisteline, tuulte eest varjatud
Kasutamine haljastuses: üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel kõrgemas rindes
Joonis 14. Haruline lursslill ,, Pink spike" ( http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/haruline - lursslill-pink-spike)
18 Joonis 15. Haruline lursslill
19 Kilpleht (Darmera)
Konkreetne liik: kilpjas kilpleht (Darmera peltata syn. Peltiphyllum peltatum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm
Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne
Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga
pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga
Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik
Õitsemine: mais, enne lehti
Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel
Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta , ei talu kuivust
Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele
Joonis 16. Kilpjas kilpleht ( http://www.rohelineaed.ee/public/files/Pysik%20Darmeria%20peltata.jpg )
20 Joonis 17. Kilpjas kilpleht
21 Kukekannus (Delphinium)
Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 80 - 150 cm kõrge, laius varieeruv
Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju, puhmik
Lehed: rohelised, sõrmlõhised
Õied või õisikud: valge, sinine, lilla, kirju
Õitsemine: juuli-oktoober
Liigi eritunnused: ei talu soola, vajab kevadist väetamist, Peale õitsemist õisik lõigata tagasi,
siis õitseb sügisel teist korda
Kasvukoha nõuded: täispäike, parasniiske, tavaline aiamuld või savine, raske muld
Kasutamine haljastuses: pargis , soolotaim
Joonis 18. Aed-kukekannus ( http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193939a10d3b_l.jpg ; http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1212_org.jpg )
22 Joonis 19. Aed-kukekannus (valge)
23 Siilkübar (Echinacea)
Konkreetne liik: Purpur -siilkübar (Echinacea purpurea)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm
Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
Lehed: varred sirged , püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad
Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on
keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun
Õitsemine: juuli-august
Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim , talvekindel, kuid vajab talvekatet
Kasvukoha nõuded: päikseline, viljakas või savine muld, parasniiske või kuiv
Kasutamine haljastuses: lõikelill, lillepeenrale
Joonis 20. Purpur-siilkübar ( http://static3.nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1 ; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg )
24 Joonis 21. Purpur-siilikübar
25 Piimalill (Euphorbia)
Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune
Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas , rohkesti harunev
Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused,
hallikasrohelised
Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased
Õitsemine: mai-juuni
Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes
Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld
Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes
ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks
Joonis 22. Kuldne piimalill ( http://en.album.ee/node/22854789/50231723 )
26 Joonis 23. Kuldne piimalill
27 Heleenium (Helenium)
Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum)
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai
Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas
Lehed: rohelised, piklikud
Õied või õisikud: punane, oranz , kollane, pruun, kirju, keelõitega korvõisikud on enamasti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 109 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moosipall
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)...................................
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
· Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus..
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid