Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine (2)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Õpimapp
Õpimapp aines ’ ilutaimede kasutamine’
Tartu 2013

SISUKORD

1.PÜSILILLED 3
1.1 Kortsleht (Alchemilla) 3
1.2 Ülane ( Anemone ) 5
1.3 Metspipar (Asarum) 7
1.4 Aster (Aster) 9
1.5 Astilbe (Astilbe) 11
1.6 Bergeenia (Bergenia) 13
1.7 Lursslill (Cimicifuga) 15
1.8 Kilpleht (Darmera) 17
1.9 Kukekannus (Delphinium) 19
1.10 Siilkübar (Echinacea) 21
1.11 Piimalill ( Euphorbia ) 23
1.12 Heleenium (Helenium) 25
1.13 Lumeroos (Helleborus) 27
1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) 29
1.15 Helmikpööris (Heuchera) 31
1.16 Hosta (Hosta) 33
1.17 Liatris (Liatris) 35
1.18 Kobarpea (Ligularia) 37
1.19 Lupiin ( Lupinus ) 39
1.20 Pojeng (Paeonia) 41
1.21 Aedfloks ehk leeklill ( Phlox ) 43
1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) 44
1.23 Päevakübarad (Rudbeckia) 46
1.24 Nõianõgesed (Stachys) 48
2.KÕRRELISED 51
2.1 Kastik (Calamagrostis) 51
2.2 Tarn (Carex) 52
2.3Kastevars (Deschampsia) 54
2.4Aruhein (Festuca) 56
2.5Kaerand (Helictotrichon) 58
2.6Haguhein (Koeleria) 59
2.7Piiphein (Luzula) 61
2.8Helmikas (Melica) 63
2.9Siidpööris (Miscanthus) 65
3.ILUPÕÕSAD 68
3.1 Kukerpuu (Berberis) 68
3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) 69
3.3Kontpuu (Cornus) 71
3.4Viirpuu ( Crataegus ) 73
3.5Hortensia ( Hydrangea ) 74
3.6Põisenelas (Physocarpus) 76
3.7Ebajasmiin (Philadelphus) 78
3.8Põõsasmaran (Potentilla) 80
3.9Leeder (Sambucus) 82
3.10 Enelas ( Spiraea ) 84
3.11 Lodjapuu ( Viburnum ) 86
3.12 Sarapuu (Corylus) 88
4. ILUPUUD 91
4.1 Vaher ( Acer ) 91
4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) 93
4.3Õunapuu ( Malus ) 95
4.4Kirsipuu ( Prunus syn. Cerasus) 97
4.5Toomingas (Prunus syn. Padus) 99
4.6Äädikapuu (Rhus) 101
4.7Pihlakas ( Sorbus ) 103

PÜSILILLED

1.1 Kortsleht (Alchemilla)

Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas .
Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad.
Õied või õisikud: värvuselt kollakas -rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli.
Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele .
Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks.
Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel.
Joonis 1. Punaraag-kortsleht ( http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda )
Joonis 2. Punaraag-kortsleht
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428 . 04.08.2013.
Juhani puukool . Punaraag-kortsleht. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/alchemilla_erythropoda_punaraag-kortsleht.html . 04.08.2013.
Neeva aed. Punaraag-kortsleht. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/punaraag-kortsleht/?category=72&panel=1 . 04.08.2013.

1.2 Ülane (Anemone)

Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) (joon. 3, joon.4)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-90 cm, lõpp laius 60-90 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas.
Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised.
Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised.
Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta .
Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi.
Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias .
Joonis 3. Hubei ülane ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis-IMG_7150.jpg )
Joonis 4. Hubei ülane
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266 . 04.08.2013.
Heritage perennials. Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html . 04.08.2013.
Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588 . 04.08.2013.

1.3 Metspipar (Asarum)

Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke.
Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed , värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte.
Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun , tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav , meenutab pipra lõhna.
Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt.
Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket , kohevat, lubjarikast pinnast.
Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates.
Joonis 5. Harilik metspipar ( http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html #)
Joonis 6. Harilik metspipar
Kasutatud kirjandus:
Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/asarum-europaeum.html . 04.08.2013.
Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631 . 04.08.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. (Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.ht m. 04.08.2013.

1.4 Aster (Aster)

Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik.
Lehed: rohelised, piklikud.
Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni.
Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel.
Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena.
Joonis 7. Alpi aster ( http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html )
Joonis 8. Alpi aster
Kasutatud kirjandus:
Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/?category=1&panel=2 . 04.08.2013
Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237 . 04.08.2013

1.5 Astilbe (Astilbe)

Konkreetne liik: lihtlehine astilbe ' Sprite ' (Astilbe simplicifolia 'Sprite') (joon. 9, joon.10)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-30 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madal, tihe, maapinda kattev puhmik.
Lehed: tumerohelised, pronksjad, läikivad.
Õied või õisikud: heleroosad, dekoratiivsetes kaarjates õisikutes. Õitseb juulis-augustis.
Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt.
Kasvukoha nõuded: eelistab poolvarju, kuid kasvab ka päikeselises kohas. Sobib huumusrikas parasniiske muld.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, veekogude ääres, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites.
Joonis 9. Lihtlehine astilbe ( http://www.colesvillenursery.com/plant/astilbe-simplicifolia-sprite )
Joonis 10. Lihtlehine astilbe
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=276&cid=123 . 04.08.2013.
Heritage perennials. Astilbe simplicifolia 'Sprite'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/astilbe-simplicifolia-sprite.html . 04.08.2013.
Juhani puukool. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/astilbe_simplicifolia_sprite_lihtlehine_astilbe_sprite.html . 04.08.2013.

1.6 Bergeenia (Bergenia)

Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) (joon. 11, joon.12)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim .
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar- munajad . On koondunud juurelähedasse rosetti . Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised.
Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad-roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva.
Liigi eritunnused: roomav , paks risoom . On leidnud kasutamist ka ravimtaimena.
Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures.
Joonis 11. Kaheleheline bergeenia ( http://botanika.wendys.cz/kytky/foto.php?753:2 )
Joonis 12. Kaheleheline bergeenia
Kasutatud kirjandus:
Heritage perennials. Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/bergenia-crassifolia.html . 04.08.2013.
Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=262 . 04.08.2013.
Seemnemaailm. Kaheleheline bergeenia Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 . 04.08.2013.

1.7 Lursslill (Cimicifuga)

Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) (joon. 13, joon.14)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas.
Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed .
Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis.
Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid .
Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks.
Joonis 13. Ameerika lursslill ( http://search.linders.com/12070003/Plant/2248/American_Bugbane )
Joonis 14. Ameerika lursslill
Kasutatud kirjandus:
Seemnemaailm. Ameerika lursslill Cimicifuga americana. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137 . 08.08.2013.
Seemnemaailm. Lursslill (Cimicifuga). Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/public/2/207_1.php . 08.08.2013.

1.8 Kilpleht (Darmera)

Konkreetne liik: kilpleht (Darmera, syn. Peltiphyllum) (joon. 15, joon.16)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm. Kasvuruumiks vajab 90-300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas.
Lehed: suured, ümarad, servast kergelt venitatud, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse.
Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune . Ilmub pisut enne lehti aprillis -mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse.
Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid , mis paiknevad pealmises mullakihis.
Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas, talve jaoks soovitatakse multšida.
Kasutamine haljastuses: puualune istutus , grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks.
Joonis 15. Kilpleht ( http://www.ogrodowisko.pl/watek/1221-tarczownica-peltiphyllum-peltatu m)
Joonis 16. Kilpleht
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11677 . 08.08.2013.
Seemnemaailm. Kilpleht Peltiphyllum peltatum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11677 . 08.08.2013.

1.9 Kukekannus (Delphinium)

Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum) (joon. 17, joon.18)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Kasvuruumiks vajab 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstine puhmik.
Lehed: tumerohelised, sõrmlõhised.
Õied või õisikud: sinised, valged, lillad, kirjud . Õitseb juulis-oktoobris.
Liigi eritunnused: kui õisikud pärast õitsemist maha lõigata, õitsevad sügisel ka teist korda.
Kasvukoha nõuded: päikseline, parasniiske huumusrikas muld.
Kasutamine haljastuses: pargitaimena, soolotaimena.
Joonis 17. Aed-kukekannus ( http://pargililled.weebly.com/aed-kukekannus.html )
Joonis 18. Aed-kukekannus
Kasutatud kirjandus:
Hortes. Aed-kukekannus. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aed-kukekannus . 08.08.2013.
Neeva aed. Aed-kukekannus. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/aed-kukekannus/?category=1&panel=2 . 08.08.2013.

1.10 Siilkübar (Echinacea)

Konkreetne liik: purpur -siilkübar (Echinacea purpurea) (joon. 19, joon.20)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad.
Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august.
Liigi eritunnused: hea meetaim , raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks.
Joonis 19. Purpur-siilkübar ( http://livingafield.com/Plants_Echinacea_purpurea.ht m)
Joonis 20. Purpur-siilkübar
Kasutatud kirjandus:
Eesti Päevaleht. 2000. Tervistav Siilkübar Purpur-siilkübarat peetakse ka üheks parimaks lõikelilleks. Kättesaadav http://www.epl.ee/news/melu/tervistav-siilkubar-purpur-siilkubarat-peetakse-ka-uheks-parimaks-loikelilleks.d?id=50854658 . 08.08.2013
Seemnemaailm. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332 . 08.08.2013.

1.11 Piimalill (Euphorbia)

Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) (joon. 21, joon.22)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja , tugevalt haruneva põõsa.
Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega.
Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais.
Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld . Tundlik liigniiskuse suhtes.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks.
Joonis 21. Kuldne piimalill ( http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html )
Joonis 22. Kuldne piimalill
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Kuldne piimalill. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=213&cid=259 . 08.08.2013.
Juhani puukool. Kuldne-piimalill. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/euphorbia_polychroma_kuldne-piimalill.html . 08.08.2013.
Seemnemaailm. Kuldne piimalill Euphorbia polychroma. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 . 08.08.2013.

1.12 Heleenium (Helenium)

Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) (joon. 23, joon.24)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas.
Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad .
Õied või õisikud: säravkollased, kuldsed . Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini.
Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks.
Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste.
Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras.
Joonis 23. Sügiheleenium ( http://science.halleyhosting.com/nature/gorge/sun/daisy/helenium/sneeze.ht m
Joonis 24. Sügisheleenium
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31 . 08.08.2013.

1.13 Lumeroos (Helleborus)

Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger ) (joon. 25, joon.26)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik.
Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised.
Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais.
Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes.
Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad . Pool- kuni täisvari.
Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled .
Joonis 25. Must lumeroos ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG )
Joonis 26. Must lumeroos
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898&cgid =. 08.08.2013.
Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/helleborus_niger_must_lumeroos.html . 08.08.2013.

1.14 Päevaliilia (Hemerocallis)

Konkreetne liik: aed-päevaliilia 'Custard Candy ' (Hemerocallis 'Custard Candy') (joon. 27, joon.28)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: lühikese mugulja risoomi ja lihakate juurtega püsik.
Lehed: rohelised, piklikud.
Õied või õisikud: kollased , kastanipruun õieenelus, läbimõõduga 12 cm. Õitseb juulis-augustis.
Liigi eritunnused: pikaealine, talvekindel.
Kasvukoha nõuded: huumusrikas aiamuld, päikseline või poolvarjuline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, soolotaimena, veekogude kallas, basseini äär, lõikelillena.
Joonis 27. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' ( http://www.daylilydiary.com/day_custardcandy.ht m)
Joonis 28. Aed-päevaliilia 'Custard Candy'
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Aed-päevaliilia 'Custard Candy'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=207&cid=1651&cgid =. 08.08.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=207&art=291 . 08.08.2013.

1.15 Helmikpööris (Heuchera)

Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) (joon. 29, joon.30)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik.
Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust.
Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini.
Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat.
Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras.
Joonis 29. Verev helmikpööris ( http://www.pro-faber.ro/index.php?tld=317707&location=2834&language=1&showproducts=yes&page=4 )
Joonis 30. Verev helmikpööris
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=270&art=328 . 08.08.2013.
Seemnemaailm. Helmikpööris verev ''Bressingham Hybrids '' mix Heuchera sanguinea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10828 . 08.08.2013.

1.16 Hosta (Hosta)

Konkreetne liik: fortunei hosta 'aureomarginata' (Hosta fortunei 'aureomarginata') (joon. 31, joon.32)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-55 cm, laius 90-120 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur lehtdekoratiivne puhmas.
Lehed: sügavroheline, kuldne, varieeruv . Südajad kuni odajad.
Õied või õisikud: lillakad, sirelilillad.
Liigi eritunnused: pikaealised, talvekindlad taimed. Aastatega dekoratiivsus kasvab.
Kasvukoha nõuded: viljakas, niiske kuid mitte liigniiske muld. Vajab varju külmade tuulte eest. Parim on kergelt happeline või neutraalne muld. Liiga kaltsiumirikastel muldadel muutuvad lehed kollakaks. Poolvarjuline, niiske mulla puhul ka päikseline kasvukoht. Kevadel tuleks multšida.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, ääristaimena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul .
Joonis 31. Hosta fortunei 'aureomarginata' ( http://www.ausgardener.com.au/plants/Hosta-%252d-Aureomarginata.html )
Joonis 32. Hosta fortunei 'aureomarginata'
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=268&art=252 . 10.09.2013.
Perennials. Hosta ‘Fortunei Aureomarginata’. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/hosta-fortunei-aureomarginata.html . 10.09.2013.
Royal Horticultural Society. Hosta fortunei var. aureomarginata (v) AGM. Kättesaadav http://apps.rhs.org.uk/plantselector/plant?plantid=968 . 10.09.2013.

1.17 Liatris (Liatris)

Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata) (joon. 33, joon.34)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik.
Lehed: meenutavad kõrreliste lehti.
Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud – tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis.
Liigi eritunnused: tärkavad  kevadel hilja , õis meenutab nuia.
Kasvukoha nõuded: vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemat kuni parasniisket vett läbilaskvat aiamulda. On talvel tundlik liigniiskuse suhtes. 
Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras.
Joonis 33. Tähkjas liatris ( http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/ )
Joonis 34. Tähkjas liatris
Kasutatud kirjandus:
Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.ht m. 10.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=233&art=271 . 10.09.2013.
Hansaplant. Tähkjas liatris. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=233&cid=330&cgid = . 10.09.2013.

1.18 Kobarpea (Ligularia)

Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica ) (joon. 35, joon.36)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 – 50 cm.
Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni .
Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine.
Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaažiga ja huumusrikast mulda.
Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär.
Joonis 35. Harilik kobarpea ( http://www.stauder.net/l.ht m)
Joonis 36. Harilik kobarpea
Kasutatud kirjandus:
Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea . 10.09.2013.
Seemnemaailm. Harilik kobarpea Liguria sibirica. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 . 10.09.2013.

1.19 Lupiin (Lupinus)

Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) (joon. 37, joon.38)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik.
Lehed: rohelised, sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad , alt karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem.
Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis.
Liigi eritunnused: lehtedest saab tugevat pärnarohelist värvust.
Kasvukoha nõuded: vähenõudlik, vajab viljakat ja parasniisket mulda.
Kasutamine haljastuses: pargis , metsaaias, soolotaimena.
Joonis 37. Hulgalehine lupiin ( http://en.wikipedia.org/wiki/Lupinus_polyphyllus )
Joonis 38. Hulgalehine lupiin
Kasutatud kirjandus:
Cybernature. Hulgalehine lupiin. Kättesaadav http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.ht m. 10.09.2013.
Hortes. Hulgalehine lupiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e . 10.09.2013.

1.20 Pojeng (Paeonia)

Konkreetne liik: pojeng 'Red Grace ' (Paeonia 'Red Grace') (joon. 39, joon.40)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-90 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur puhmik.
Lehed: rohelised, varred tugevad.
Õied või õisikud: tumepunane, lõhnav täidisõis on suur, diameeter 20cm, ja raske, korrapärane, kerajas .
Liigi eritunnused: vajavad korrapärast väetamist ja teostamist.
Kasvukoha nõuded: parasniiske, viljakas aiamuld. Vajavad päiksespaistelist kasvukohta. Lubjarikkal pinnasel haigestuvad kiiresti.
Kasutamine haljastuses: üksiktaimena või rühmana murus, soolotaimena peenral või suuremas püsilillepeenras. Väga head lõikelillena. 
Joonis 39. Pojeng 'Red Grace' ( http://passion4peonies.blogspot.com/2010/08/peonies-as-cut-flowers.html )
Joonis 40. Pojeng 'Red Grace'
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Kirjeldus ja kasvutingimused. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=212&art=287 . 10.09.2013.
Hansaplant. Pojeng 'Red Grace'. Kättesaadav. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=212&cid=3323&cgid =. 10.09.2013.

1.21 Aedfloks ehk leeklill (Phlox)

Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) (joon. 41, joon.42)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik.
Lehed: mitu püstist vart , mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud.
Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse.
Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb , õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub.
Kasvukoha nõuded: kobe liivsavimuld, viljakas, parasniiske. Päikseline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: murusse üksikult ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks.
Joonis 41. Aedfloks ehk aed-leeklill ( http://www.bulbsdirect.com/index.php?/Perennial-Plants-Phlox )
Joonis 42. Aedfloks ehk aed-leeklill
Kasutatud kirjandus:
Hortes. Aedfloks ehk aed-leeklill. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill . 10.09.2013.
Seemnemaailm. Aed-leeklill (aedfloks) Phlox paniculata. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11381 . 10.09.2013.

1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)

Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) (joon. 43, joon.44)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik.
Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm
Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist . Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased. Õitseb varakevadel, aprillis-mais.
Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim.
Kasvukoha nõuded: viljakas muld, varjuline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades.
Joonis 43. Harilik kopsurohi ( http://www.wildlifeinsight.com/Insight/?p=195 )
Joonis 44. Harilik kopsurohi
Kasutatud kirjandus:
Herba. Harilik kopsutohi Pulmonaria officinalis. Kättesaadav http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=148 . 10.09.2013.
Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.ht m. 10.09.2013.

1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)

Konkreetne liik: särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) (joon. 45, joon.46)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed .
Lehed: tumerohelised, terved.
Õied või õisikud: suured, kollased, oranžid või pruunid .
Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes.
Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld.
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette.
Joonis 45. Särav päevakübar ( http://www.capel.verygreen.co.uk/gh4w_09_idents_1_week1.php )
Joonis 46. Särav päevakübar
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&cid=360 . 10.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&art=289 . 10.09.2013.

1.24 Nõianõgesed (Stachys)

Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) (joon. 47, joon.48)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim.
Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased.
Õied või õisikud: väikesed, roosakas - või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse.
Liigi eritunnused: talvekindel.
Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld.
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas.
Joonis 47. Villane nõianõges ( http://davisla.wordpress.com/2011/04/06/plant-of-the-week-stachys-byzantina/ )
Joonis 48. Villane nõianõges
Kasutatud kirjandus:
Juhani puukool. Villane nõianõges ' Silver Carpet '. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/stachys_byzantina_silver_carpet_villane_n%C3%B5ian%C3%B5ges_silver_carpet.html . 10.09.2013.
Neeva aed. Villane nõianõges. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/villane-noianoges/?category=1&panel=2 . 10.09.2013.

KÕRRELISED

2.1 Kastik (Calamagrostis)

Konkreetne liik: teravõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) (joon. 49, joon.50)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik.
Lehed: rohelise-valge-roosatriibulise lehestikuga.
Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud.
Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised.
Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. 
Kasutamine haljastuses: üksiktaimena, gruppidena, suure massina, veekogude kallastel, püsilillepeenras.
Joonis 49. Teravõiene kastik ( http://northland-design.com/blog/northlands-favorite-plants )
Joonis 50. Teravõiene kastik
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=386&art=312 . 10.09.2013.
Juhani puukool. Teravaõiene kastik 'Overdam'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/calamagrostis_x_acutiflora_overdam_terava%C3%B5iene_kastik_overdam.html . 10.09.2013.

2.2 Tarn (Carex)

Konkreetne liik: oshiima tarn 'Evergold' (Carex oshimensis 'Evergold') (joon. 51, joon.52)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm, laius kuni 40 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik.
Lehed: helerohelised keskelt valge triibuga, talvehaljad.
Õied või õisikud: pruunid.
Liigi eritunnused: soovitav talvel varjutada.
Kasvukoha nõuded: parasniiske kuni niiske huumusrikas mulda. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, vabakujuliste rühmadena koos teiste püsikutega, veekogude äärde, rõdukastis.
Joonis 51. Oshiima tarn 'Evergold' ( http://www.landscape-service.com/plants/details/47/ )
Joonis 52. Oshiima tarn 'Evergold'
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=198&cid=557&cgid =. 15.09.2013.
Juhani puukool. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html . 15.09.2013.
Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2 . 15.09.2013.

Kastevars (Deschampsia)

Konkreetne liik: luht -kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas.
Lehed: karedad, talvehaljad.
Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud.
Liigi eritunnused: kena sügisvärvus.
Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari.
Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed , veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim.
Joonis 53. Luht-kastevars ( http://www.yogacowgirls.com/wp/?p=239 )
Joonis 54. Luht-kastevars
Kasutatud kirjandus:
Hortes. Luht-kastevars. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars . 15.09.2013.
Juhani puukool. Luht-kastevars. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/deschampsia_caespitosa_luht-kastevars.html . 15.09.2013.

Aruhein (Festuca)

Konkreetne liik: punane aruhein (Festuca rubra) (joon. 55, joon.56)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-80 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: hõre muru või väike mätas.
Lehed: varrelehti on taimel tavaliselt 2, need on lamedad, kuni 2,5 mm laiused, ülaküljel pikkade karvadega. Värvuselt on lehed tume- või hallikasrohelised, alumiselt pinnalt läikivad. 
Õied või õisikud: õied moodustavad pähiku. Pähik koosneb 4-7 õiest ja on kuni 1,4 cm pikad, kuni 2,5 mm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud 6-10 cm pikkusesse ja küllaltki kitsasse, rohekaslillakasse, sageli valkja kirmega pöörisesse. Õitseb mais ja juunis.
Liigi eritunnused: talub väga hästi tallamist.
Kasvukoha nõuded: väga suure kohastumisvõimega liik.
Kasutamine haljastuses: muru koostises, peenras.
Joonis 55. Punane aruhein ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gewoon_roodzwenkgras_Festuca_rubra_var._commutata.jpg )
Joonis 56. Punane aruhein
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013.

Kaerand (Helictotrichon)

Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik.
Lehed: sinakasroheline, talvehaljas.
Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi.
Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani . 
Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena, koos kivimotiividega murukalletel.
Joonis 57. Igihaljas kaerand ( https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html )
Joonis 58. Igihaljas kaerand
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=387&cid=158&cgid =. 15.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=387&art=306 . 15.09.2013.
Järvselja. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700 . 15.09.2013.

Haguhein (Koeleria)

Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca ) (joon. 59, joon.60)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: madala kasvuga puhmikuline.
Lehed: sinakashallid lehed, moodustavad kõvu mättaid. Mätta seest kasvavad jäigad kõrred.
Õied või õisikud: kitsad , kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis.
Liigi eritunnused: annab isekülvi.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kuivemapoolne vett läbilaskev, liivakas muld.
Kasutamine haljastuses: soolotaimena, alpiaias.
Joonis 59. Vesihaljas haguhein ( http://www.dobrepole.pl/Koeleria%20glauca_-_strz%C4%99plica%20sina_nlat_496.html )
Joonis 60. Vesihaljas haguhein
Kasutatud kirjandus:
Juhani puukool. Vesihaljas haguhein. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/koeleria_glauca_vesihaljas_haguhein.html . 15.09.2013.
Neeva aed. Vesihaljas haguhein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein1/?category=1&panel=2 . 15.09.2013.

Piiphein (Luzula)

Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) (joon. 61, joon.62)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid.
Lehed: kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5-0,7 cm.
Õied või õisikud:  õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õitseb aprilli lõpus ja mais.
Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega.
Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld.
Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena.
Joonis 61. Karvane piiphein ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/?product_order=ASC&category=165&panel=2 )
Joonis 62. Karvane piiphein
Kasutatud kirjandus:
Neeva aed. Karvane piiphein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/?category=165&panel=2 . 15.09.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Karvane piiphein. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein.ht m. 15.09.2013.

Helmikas (Melica)

Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) (joon. 63, joon.64)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas.
Lehed: laiusega 0,4-1,2cm, tihedad .
Õied või õisikud: pöörised 10-20cm pikkused, väga tihedad, ning rohkem või vähem ühepoolsed, väga lühikeste raagudega. Kobarõisik on sageli violetset värvi.
Liigi eritunnused: kõiki vorme paljundatakse seemnetega.
Kasvukoha nõuded: vajavad vett läbilaskvat niiskust hoidvat pinnast päikselises või poolvarjulises kohas.
Kasutamine haljastuses: taustaks kollastele ja oranžidele lilledele, üksikistutus murus.
Joonis 63. Kõrge helmikas ( http://www.dobrepole.pl/Melica%20altissima%20%22Atropurpurea%22_-_per%C5%82%C3%B3wka%20wynios%C5%82a_nlat_1162.html )
Joonis 64. Kõrge helmikas
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/404 . 15.09.2013.
Seemnemaailm. Kõrge helmikas Melica altissima v. purpurea. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6458 . 15.09.2013.

Siidpööris (Miscanthus)

Konkreetne liik: hiina siidpööris (Miscanthus sinensis) (joon. 65, joon.66)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-200 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas.
Lehed: enamasti sinakasrohelised.
Õied või õisikud: värvus varieerub helepruunist purpurseni, mis sügisel muutuvad hõbedasteks.
Liigi eritunnused: mingil juhul ei tohi siidpööriseid sügisel tagasi lõigata, sest kui vesi satub lõiketüügastesse ja seal külmub, siis see võib taime talveõrnaks muuta
Kasvukoha nõuded: päikeseline ja soe kasvukoht ning parasniiske tavaline või viljakam aiamuld. 
Kasutamine haljastuses: soolotaimena või rühmana murus, müüride või seinte taustal. Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse.
Joonis 65. Hiina siidpööris ( http://www.fulchinovineyard.com/nursery_grass.ht m)
Joonis 66. Hiina siidpööris
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&art=318 . 15.09.2013.
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216 . 15.09.2013.

ILUPÕÕSAD

3.1 Kukerpuu (Berberis)

Konkreetne liik: thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) (joon. 67, joon.68)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti hargnev, okastega põõsas.
Lehed: väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, värvus varieeruv, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja.
Õied või õisikud: seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranžika mulje. Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis. 
Liigi eritunnused: pole kuigi külmakindel, ei tohiks istutada tuulele avatud kohale.
Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline või poolvarjuline kasvukoht.  Kergem, parasniiske toitainete rikas muld. Päris hästi taluvad põuda, kuid liigniiskus mõjub neile hävitavalt.
Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, ääristaimena, rühmadena või ka üksikult, osad sordid sobivad ka hekiks.
Joonis 67. Thunbergi kukerpuu ( http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/73764/ )
Joonis 68. Thunbergi kukerpuu
Kasutatud kirjandus:
Calmia. Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Kukerpuu/bethunbergii.ht m. 20.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=164&art=105 . 20.09.2013.

3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)

Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) (joon. 69, joon.70)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas.
Lehed: elliptilised, teritunud, kuni 5 cm pikkused, läikivad, tumerohelised, sügisel purpursed.
Õied või õisikud: roosad, koondunud kohevatesse, 3-8 õiest koosnevatesse kilpjatesse õisikutesse. Õitseb mais- juunis kuni 30 päeva. 
Liigi eritunnused: dekoratiivsed on ka viljad , mis on peaaegu kerajad, mustad, läikivad, pruunikas-punase maitsetu viljalihaga, ning püsivad põõsastel hilissügiseni. Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel.
Kasvukoha nõuded:  mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv .
Kasutamine haljastuses: hekitaimena, grupina murus, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses.
Joonis 69. Läikiv tuhkpuu ( http://www.bylands.com/plant/hedge-cotoneaster-cotoneaster-lucidus )
Joonis 70. Läikiv tuhkpuu
Kasutatud kirjandus:
Juhani puukool. Läikiv tuhkpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html . 20.09.2013.
Seemnemaailm. Läikiv tuhkpuu cotoneaster lucidus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6675 . 20.09.2013.

Kontpuu (Cornus)

Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas.
Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed. Kinnituvad vastakuti. Pealt rohelised, läiketa, alt helerohelised, väheste karvadega. Lehtede pikkus 5-10 cm, laius 3-7 cm.
Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised. Tuhmvalged, raolised, läbimõõt umbes 1 cm. Koondunud suurtesse tipmistesse kännastesse. Õitseb mai lõpul või juuni algul, pärast lehtimist. Mõnikord õitseb sügisel teist korda.
Liigi eritunnused: punaste võrsete tõttu talvel väga efektne. Külmakindel.
Kasvukoha nõuded: varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Eelistab lubjarikast pinnast.
Kasutamine haljastuses: linnahaljastuses, üksikpõõsana või väikeste rühmadena
Joonis 71. Verev kontpuu ( http://www.die-honigmacher.de/kurs2/pflanze_14.html )
Joonis 72. Vereva kontpuu võrsed talvel
Kasutatud kirjandus:
Juhani puukool. Verev kontpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cornus_sanguinea_verev_kontpuu.html . 20.09.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.ht m. 20.09.2013.

Viirpuu (Crataegus)

Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) (joon. 73, joon.74)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-1200 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu.
Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Õied või õisikud: koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp - ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on ebameeldiv.
Liigi eritunnused: Enamasti taluvad külma. Viljad on dekoratiivsed ja ka söödavad. Vähesel määral esineb väikseid astlaid.
Kasvukoha nõuded: valgusküllane kasvukoht. eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust.
Kasutamine haljastuses:  looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks.
Joonis 73. Harilik viirpuu ( http://nagi.ee/photos/eigo/7238819 )
Joonis 74. Harilik viirpuu
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=133&art=175 . 20.09.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.ht m. 20.09.2013.

Hortensia (Hydrangea)

Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) (joon. 75, joon.76)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas.
Lehed: suured, teravsaagjad, helerohelised.
Õied või õisikud: keskmised kuni suured sarikõisikud on valged, sinised, roosad või karmiinpunased. Õievärvus varieerub, võib olla sinine, lilla, roosa, valge või punane.
Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim.
Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld. Päikseline või poolvarjuline kasvukoht.
Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras.
Joonis 75. Suurelehine hortensia ( http://www.sweetvalleyfarms.com/nurserystock/macrophylla.ht m)
Joonis 76. Suurelehine hortensia
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=544&cid=1010&cgid =. 20.09.2013.
Hortes. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed/suurelehine-hortensia-1 . 20.09.2013.

Põisenelas (Physocarpus)

Konkreetne liik: lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (Physocarpus opulifolius 'Diabolo') (joon. 77, joon.78)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius kuni 100-150 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge, laiutav põõsas.
Lehed: tumedad , veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed.
Õied või õisikud: kreemikasvalged.
Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus – kaunis lopsakas lehestik , valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel.
Kasvukoha nõuded:  kasvavad igasugustes valgustingimustes. Ka mullastiku suhtes ei ole nad nõudlikud, kasvades hästi kõiksugustel muldadel.
Kasutamine haljastuses: üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina.
Joonis 77. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' ( http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/lodjap-poisenelas-diabolo/?category=183&panel=2 )
Joonis 78. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=148&art=151 . 24.09.2013.
Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup%C3%B5%C3%B5sad/physocarpus_opulifolius_diabolo_lodjapuulehine_p%C3%B5isenelas_diabolo.html . 24.09.2013.
Neeva aed. Lodjap -põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/lodjap-poisenelas-diabolo/?category=183&panel=2 . 24.09.2013.

Ebajasmiin (Philadelphus)

Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) (joon. 79, joon.80)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas.
Lehed: rohelised.
Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais.
Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied.
Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust.
Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse.
Joonis 79. Harilik ebajasmiin ( http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en )
Joonis 80. Harilik ebajasmiin
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=62&art=37 . 24.09.2013.
Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/harilik-ebajasmiin . 24.09.2013.

Põõsasmaran (Potentilla)

Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (joon. 81, joon.81)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas.
Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm.
Õied või õisikud: viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5-3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini.
Liigi eritunnused: väga dekoratiivne õitsemise ajal. III kategooria kaitsealune taim. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed.
Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Valgusenõudlik.
Kasutamine haljastuses: üksikpõõsastena, rühmadena ja madala hekina.
Joonis 81. Harilik põõsasamaran ( http://www.die-honigmacher.de/kurs2/showbwzoom_335.html )
Joonis 82. Harilik põõsasamaran
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara2.ht m. 24.09.2013.

Leeder (Sambucus)

Konkreetne liik: punane leeder (Sambucus racemosa) (joon. 83, joon.84)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 400 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge ja laiuv põõsas.
Lehed: Vastakult kinnitunud liitlehed. Lehekesi on 5-7, need on peaaegu rootsutud, pikkusega 4-8 cm ja laiusega 2-2 cm. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga.
Õied või õisikud: värvuselt rohekaskollased.  Õie läbimõõt on 4-5 mm, kroon on 5-hõlmaline. Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais.
Liigi eritunnused: meile kodumaine . Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel.
Kasvukoha nõuded:  kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas. Eelistavad huumusrikkamaid ja niiskemaid muldi, siiski kasvavad hästi ka igasugusel tavalisel aiamullal, mis pole liiga kuiv.
Kasutamine haljastuses: üksiku efektipõõsana, haljasaladele ja parkidesse ka rühmiti, kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks.
Joonis 83. Punane leeder ( http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_leeder )
Joonis 83. Punane leeder
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=161&art=123 . 24.09.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.ht m. 24.09.2013.

3.10 Enelas (Spiraea)

Konkreetne liik: tuhkur enelas 'Grefsheim' (Spiraea x cinerea  'Grefsheim') (joon. 85, joon.86)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: kaarjate okstega põõsas.
Lehed: hallikasrohelised, kitsas elliptilised, 2-4cm pikad, sügisvärvus kollane.
Õied või õisikud: valged, õiekobarad asuvad piki eelmise aasta võrseid, mais-juunis.
Liigi eritunnused: kohe peale õitsemist tagasi lõigata, siis moodustab pikki kaarjaid võrseid, mis järgmisel kevadel on kaetud valgete õitega.
Kasvukoha nõuded: päike kuni poolvari, kasvab kõigil muldadel, väga vastupidav.
Kasutamine haljastuses: üksikult, rühmadena ja hekina, aedades, haljasaladel.
Joonis 85. Tuhkur enelas 'Grefsheim' ( http://www.lubera.com/de/shop/spierstrauch-silver-wedding_produkt-889893.html )
Joonis 85. Tuhkur enelas 'Grefsheim'
Kasutatud kirjandus:
Hortes. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/tuhkur-enelas-grefsheim-1 . 24.09.2013.
Neeva aed. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/tuhkur-enelas-grefsheim/?category=7&panel =. 24.09.2013.

3.11 Lodjapuu (Viburnum)

Konkreetne liik: harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joon. 87, joon.88)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas.
Lehed: ümmargune kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas , kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti.
Õied või õisikud: viietised ja paiknevad suurtes lamedates kännastes, mille servmised õied sageli suuremad ja steriilsed . Värvuselt rohekas - või punakasvalged. Õisiku läbimõõt umbes 15 cm, õiel aga 1,5-2,5 cm. Õitseb mai lõpul ja juunis.
Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist. 
Kasvukoha nõuded: päikesepaistelised kuni poolvarjulised kohad ja parasniisked viljakad mullad. Väga vähenõudlik pinnase suhtes on villane lodjapuu, kasvades hästi ka kehvadel kuivadel muldadel.
Kasutamine haljastuses: üksiku efektitaimena koduaedadesse, suurematel haljasaladel rühmadena,  vabakujulised või pügatavad hekid .
Joonis 87. Harilik lodjapuu ( http://www.hodnik.com/catalog/popup_image.php?pID=3038 )
Joonis 87. Harilik lodjapuu
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.ht m. 24.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=160&art=119 . 24.09.2013.

3.12 Sarapuu (Corylus)

Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) (joon. 89, joon.90)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas.
Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert.
Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist.
Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel
Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld.
Kasutamine haljastuses: kõrgekasvulised, vabakujulised hekid, tuulekaitseridadena lagedatel kohtadel. Kõrgetüveline sarapuu ja teised värviliste lehtedega sarapuusordid sobivad koduaeda, haljasalale või parki üksiku efektipõõsana. Väänduvate- või rippuvate okstega sordid on sobilikud enamast huvitaimena koduaedadesse.  
Joonis 89. Harilik sarapuu ( http://www.bomengids.nl/uk/soorten/Hazelaar__Corylus_avellana__European_filbert.html )
Joonis 90. Harilik sarapuu
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Harilik sarapuu. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=142&cid=2170&cgid =. 24.09.2013.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=142&art=157 . 24.09.2013.
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.ht m. 24.09.2013.

ILUPUUD

4.1 Vaher (Acer)

Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu .
Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane.
Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist.
Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel.
Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi.
Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna.
Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG )
Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.ht m. 25.09.2013.

4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)

Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas.
Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid.
Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased.
Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja  happeline kuni normaalne mullastik
Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses.
Joonis 93. Läikiv hõbepuu ( http://www.cool-surf.com/gallery/v/Bernard/RHS-Idents/Full+Idents/Elaeagnus+commutata.JPG.html )
Joonis 94. Läikiv hõbepuu
Kasutatud kirjandus:
Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317 . 25.09.2013.
Neeva aed. Läikiv hõbepuu. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/laikiv-hobepuu/?category=7&panel=1 . 25.09.2013.

Õunapuu (Malus)

Konkreetne liik: toringo õunapuu (Malus toringo) (joon. 95, joon.96)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 600-800 cm, laius kuni 1000 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga madal puu või kõrge põõsas.
Lehed: rohelised. Sügisvärvus on kollakaspunane.
Õied või õisikud: valged, õiepungad on roosad. Avanenud õie läbimõõt on u 3 cm.
Liigi eritunnused: väikesed viljad, u 0,5-0,7 cm laiad. Värvus on neil kollane ja nad püsivad põõsal hilissügiseni.
Kasvukoha nõuded: poolvarjuline või päikseline. Viljakas, parasniiske mullastik.
Kasutamine haljastuses: ilupuuna, pargis, soolotaimena.
Joonis 95. Toringo õunapuu ( http://lve-baumschule.de/malus-toringo-sargentii-veredlung )
Joonis 96. Toringo õunapuu
Kasutatud kirjandus:
Hortes. Toringo õunapuu. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/toringo-ounapuu . 25.09.2013.

Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus)

Konkreetne liik: punalehine kirsipuu (Prunus x cistena) (joon. 97, joon.98)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: ümara võraga põõsas.
Lehed: tume punakaspruun, ei pleeku, sügisel purpurpunane.
Õied või õisikud: valged, õitseb juunis.
Liigi eritunnused: punakas lehestik.
Kasvukoha nõuded: kasvab kõigil parasniisketel aiamuldadel. Sobib päikseline kasvukoht. 
Kasutamine haljastuses: värvilise heki taim, soolo - ja raamistutuse taim.
Joonis 97. Punalehine kirsipuu ( http://www.zahradnictvikub.cz/Foto_druhove/index8.html )
Joonis 98. Punalehine kirsipuu
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Punalehine kirsipuu. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=149&cid=685&cgid =. 25.09.2013.
Juhani puukool. Punalehine kirsipuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup%C3%B5%C3%B5sad/prunus_x_cistenea_punalehine_kirsipuu.html . 25.09.2013.

Toomingas (Prunus syn. Padus)

Konkreetne liik: harilik toomingas (Padus avium) (joon. 99, joon.100)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1600 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Lehed: piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4-10 cm ja laius 2-6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega.
Õied või õisikud: 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul.
Liigi eritunnused: võrdlemisi aeglase kasvuga. Külmakindel.
Kasvukoha nõuded: eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks.
Kasutamine haljastuses: dekoratiivpuuna.
Joonis 99. Harilik toomingas ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Padus_avium_flowers.JPG )
Joonis 100. Harilik toomingas
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas2.ht m. 25.09.2013.

Äädikapuu (Rhus)

Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina) (joon. 101, joon.102)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu.
Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm.
Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes.
Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid.
Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. 
Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades.
Joonis 101. Harilik äädikapuu sügisel ( http://www.panoramio.com/photo/13509544 )
Joonis 102. Harilik äädikapuu
Kasutatud kirjandus:
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=131&art=183 . 25.09.2013.
Hansaplant. Äädikapuu e. harilik sumahh. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=131&cid=414 . 25.09.2013.

Pihlakas (Sorbus)

Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) (joon. 103, joon.104)
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm.
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu.
Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad , noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt.
Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult.
Liigi eritunnused: sügisel oranžikaspunased viljad, püsivad puul kaua.
Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, kasvab nii päiksepaistel kui poolvarjus. 
Kasutamine haljastuses: üksikult, alleepuuna, peamiselt dekoratiivsete viljade pärast.
Joonis 103. Harilik pihlakas ( http://www.garden-en.com/ei/en/00746-01-european-mountain-ash/ )
Joonis 104. Harilik pihlakas
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.ht m. 25.09.2013.
Juhani puukool. Harilik pihlakas. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilupuud/sorbus_aucuparia_harilik_pihlakas.html . 25.09.2013.
[Tippige siia]