KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
Sugukond: Geraniaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8VTVF3 22. Nimi: Petuunia Ladinakeelne nimetus: Petunia x hybrida Sugukond: Petunioideae Interneti aadress: https://goo.gl/RERHT8 23. Nimi: Salvei Ladinakeelne nimetus: Salvia spp Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/XEHUPJ 24. Nimi: Vilt-ristirohi Ladinakeelne nimetus: Senecio cineraria Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/7yNty3 25. Nimi: Suutera Ladinakeelne nimetus: Sutera diffusus Sugukond: Scrophulaeriaceae Interneti aadress: http://goo.gl/hQAHwz 26. Nimi: Peiulill Ladinakeelne nimetus: Tagetes spp Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/FZVdej 27. Nimi: Aed-raudürt Ladinakeelne nimetus: Verbena x hybrida Sugukond: Verbenaceae Interneti aadress: http://goo.gl/mCa65x 28. Nimi: Võõrasema Ladinakeelne nimetus: Viola x wittrockiana Sugukond: Violaceae Interneti aadress: https://goo
Sarnas-sinisilm Exacum affine Sarnas-sinisilm Exacum affine Madalakasvuline. Õied valged, lillad, sinised. Poolvari või päiksepaiste meeldib. Võib kasvatada ka toataimena. Armas väikeste õitega taim sobib madalakasvulise suvelillena peenra ääristaimeks või madalaks õitsvaks pinnakattetaimeks Muld hoida ühtlaselt niiskena. Mitte üle kasta ega lasta mullala läbi kuivada Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Kõrgus võib olla 1-1,5m Õied lillad, roosad, valged, sinised
amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes lilleanumates kui lillepeenras, kus teda võib kasutada pinnakattetaimena või peenarde ääristamiseks. Joonis 48. Tulipunane sigaretilill (http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg) Suutera (Sutera) -südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake') Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites. Tänu oma tihedusele, kasutatakse teda ka pinnakattetaimena konteinerites, samuti kiviktaimlate ja veesilmade kujundamisel. Joonis 49. Südajas suutera (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_660.jpg)
• Lehed sulgjalt eraldi asetsevad, kaetud altpoolt hõbedase vildiga, tänu millele on taim valkjalt hõbedase värvusega. Kollaste õite kobarad on vähedekoratiivsed ja ilmumist mööda on soovitav eemaldada. Vahemereäärse hõbelehe lehtede "valge"värvus saab hästi nähtavaks täispäikeses. Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuigi eelistab kergeid muldi. Ja päikeselist kasvukohta. SUTERA CORDATA (S. DIFFUSA) – SÜDAJAS SUUTERA • Eriliselt armsaks teevad taime valged või õrnroosad õied, mis jätavad taimest mulje, justkui oleks sinna värsket lund sadanud. Südaja suutera kasvatamine pole kuigi keeruline, ta edeneb hästi toitaineterikkas ja vett hästiläbilaskvas mullas, vältida tuleks mulla läbikuivamist ja liigniiskust. Õieilu jagub sügiseste külmadeni. Kasvatamiseks sobib hästi nii päikseline kui poolvarjuline asukoht. TAGETES PATULA - MADAL PEIULILL • Soojanõudlik
kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13]
annaabi.ee 
