Ilupõõsad (0)

ILUTAIMED   
ILUPÕÕSAD 
Lodjap -põisenelas 
(Physocarpus) 
 
Kuni 3m kõrgune ümar põõsas.   
 
Juunis roosakasvalged õisikud.  
 
Dekoratiivsed  punased  marjad .  
 
Vanemad  oksad  hallikaspruunid 
tugevasti kestendava koorega. 
 
Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad 
pügamist. 
 
Kaselehine  enelas  
( Spiraea ) 
 
Kuni 1m kõrgune  
 
Kausi - või kerakujuline põõsas.  
 
Õied valged,  
 
juulis augustis  
 
Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. 
Jaapani enelas (Spiraea) 
 
Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune 
püstine põõsas 
 
Kasvukoht: Valguslembesed põõsad.  
 
Taluvad suitsu, külmakindlad.  
 
Muld : Pole nõudlikud 
Tuhkur  enelas(Spiraea) 
 
 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise 
aasta varred on mais poole ulatuses 
kaetud tihedalt valgete väikeste õitega 
 
Kaarjate  okstega  
 
Kasvukoht päikeseline kuni 
poolvarjuline.  
 
valgusnõudlikud, vajavad lõikamist 
 
Võnk-pärgenelas 
(Stephanandra) 
 
Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani 
kaarduvate punakaspruunide 
võrsetega laiuv põõsas  
 
sügisvärvus punane. 
 
Õied väikesed, rohekasvalged ka 
koondunud kuni 6 cm pikkustesse 
pööristesse, veidi lõhnavad 
 
õitsevad juunis -juulis.  
 
parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi 
happelistel muldadel 
 
 ei talu hästi aluselisi muldi.  
 
Sobib kasutamiseks nõlvade ja 
madalate müüride haljastamisel 
Harilik pihlenelas 
(Sorbaria) 
 
1,5 m 
 
Laiuva võrestikuga 
 
Mullastiku suhtes vähenõudlik 
 
Kasvukoht  varjus , poolvarjus,  
päikseline 
 
Õitsemisaeg juuni, juuli 
 
Lehestik  roheline, õis valge 
 
 
Laiuv  tuhkpuu  
(Cotoneaster) 
 
1m kõrgune põõsas.  
 
Punakad õied juunis.  
 
Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt 
kestendavad. 
 
 Lehed on ümmargused ja nahkjad.  
 
Kalasabamustriliselt harunevad oksad.  
 
Kasvukoht päikeseline.  
 
Dekoratiivne  erkpunane sügisvärv.  
 
Talvel punased marjad.  
 
Moodustab tugiseina  najal  kena 
lehviku. 
Läikiv tuhkpuu 
(Cotoneaster) 
 
Kõrgus kuni 2m.  
 
Lehed on tugevalt läikivad teritunud 
tipuga, alt hõrekarvased.  
 
Õied on roosad kuni 12-kaupa 
kännases.  
 
Õitseb juunis.  
 
Vili on  sinakas - või pruunikasmust. 
 
 Talub hästi  tahma  ja gaase. 
 
 Sobilik hekiks. 
H. tuhkpuu (Cotoneaster) 
 
Kuni 2m kõrgune põõsas,  
 
punakaspruunide võrsetega.  
 
Lehed pealt hallikasrohelised, alt 
tihedalt hallviltjad  
 
Õitseb juunis.  
 
lubjarikkad  mullad , päikesepaisteline 
koht, taluvad pügamist. 
 
Viljad  erepunased 
 
Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 
4-kaupa.  
 
Lamarcki   toompihlakas  
(Amelanchier) 
 
Põõsa kõrgus 3-4m.  
 
Lehed on puhkedes vaskpunased kuni 
rohelised.  
 
Valged õied  ilmuvad  juuni alguses.  
 
Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja 
söödavad.  
 
Leheroots on  karvane .  
 
Lehed on puhkedes alt siidkarvased.  
 
Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, 
kuiv kuni niiske, talub ka haput 
pinnast. 
Lepalehine toompihlakas 
(Amelanchier) 
 
Põõsa kõrgus 2-4 m.  
 
Viljad  1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad 
või peaaegu mustad. 
 
Kerged lubjarikkad mullad.  
 
Kasvavad paremini suurte puude all 
varjus, kuid viljakandvus suurem 
päikesepaistelisel kohal.  
 
Taluvad põuda. 
Tömbilehine  viirpuu  
( Crataegus ) 
 
3-4m kõrgune põõsas.  
 
vartel on 0,5-1cm pikkused  astlad , kuid 
neid on vähe. 
 
 Õitseb juunis.  
 
Lehed on pealt läikivad.  
 
Võrsed on  punakaspruunid . 
Harilik viirpuu (Crataegus) 
 
4-8m kõrgune põõsas või  puuke .  
 
Astlad 0,6-1,5cm, paiknevad harvalt.  
 
Lehed on pealt läikivad, alt pearoo 
nurkades karvatutid.  
 
Õitseb juunis. 
Üheemakane viirpuu 
(Crataegus) 
 
Kuni 5m kõrgune  
 
sügava juurestikuga ja valgete 
õitega põõsas.  
 
Õitseb mais juunis.  
 
Astlad kuni 1,5cm.  
 
Lehed on pealt nõrgalt läikivad, alt 
pearoo nurkades nõrgalt karvased. 
 
Rasked, niiskust hoidvad mullad.  
 
Vanad taimed taluvad ümberistutamist 
halvasti. 
 
 Noori taimi kahjustavad jänesed. 
 
Põõsasmaran (Potentilla) 
 
1m kõrgune  
 
Kasvukoht päikeseline kuni 
poolvarjuline, parasniiske kuni kuiv.  
 
Erinõuded: niiske,  lubjarikas   muld , ka 
paekihtidel.  
 
Vajavad palju päikest. 
Suur läätspuu ( Caragana ) 
 
5m kõrgune põõsas või puu.  
 
Kollased  õied mai lõpus juuni alguses.  
 
Liitlehed  4…7 paarina. 
 
Päikseline kuni poolvarjuline (kasvab ka 
teiste lehtpuude all) 
 
Kuiv kuni parasniiske, ka   
toitainetevaene, lupja vajav.  
 
Annavad kännuvõsusid 
 
Taluvad kärpimist.  
 
Kiirekasvulised. 
Väike läätspuu (Caragana) 
 
1,5-3m kõrgune püstiste 
okstega põõsas.  
 
Liitleht  koosneb 4 lehekesest.  
 
Õied on erekollase üksikult või 3-
kaupa.  
 
Õitseb juunis vahest ka teist korda 
sügisel.  
 
Talub kärpimist, annab juurevõsu.  
 
Mulla suhtes vähenõudlikud, 
eelistavad päikesepaistelist kohta.  
 
Rikastavad mulda lämmastikuga. 
Taluvad pügamist. 
 
H. pukspuu  (Buxus) 
 
Kuni 1,5m kõrge  igihaljas  põõsas.  
 
Väga aeglasekasvuline. 
 
Lehtpuudest kõige varjutaluvam 
 
Varjutaluv. Igal viisil pöetav.  
 
Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv 
kuni parasniiske.  
 
Vajab talvekatet kevadise päikese eest.  
 
Sobib hästi ka hekiks 
 
MÜRGINE 
H. kikkapuu  (Euonymus) 
 
Kuni 3m kõrgune põõsas 
 
 Mais rohekasvalged 3-5 kaupa 
asetsevad õied.  
 
Lehed on alt lühikarvased.  
 
Septembris  oktoobris  dekoratiivsed 
roosakas -oranžid viljad. 
 
 Liik on külma- ja põuakindel. 
 
Erinõuded: talub pügamist 
 
 Lubjarikas, viljakas muld 
 
Siberi  kontpuu  (Cornus) 
 
Kuni 2,5m kõrgune põõsas 
 
varasuvel tagasihoidlikud õied 
 
Võrsed on veripunased, talvel 
erkpunased.  
 
Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt 
karvased, pealt tumerohelised.  
 
Õied on kreemikasvalged, koondunud 
kännasesse 
 
 Vili on sinakasvalge kaetud kirmega.  
 
Talub õhusaastet.  
 
Varjutaluv. 
 
 Sobib linnatingimustesse. 
 
 
Verev  kontpuu (Cornus) 
 
Kuni 3-4m kõrgune 
 
punakasroheliste tihedalt hargnevate 
püstiste võrsetega kohalik liik. 
 
Noored võrsed on rohlised.  
 
Lehed on alt kaetud hajusalt 
kaheharuliste karvadega.  
 
Juunis valge õied.  
 
Viljad on mustad. 
 
Sobib hästi tuulekaitsehekiks. 
Võsund-kontpuu(Cornus) 
 
Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. 
 
 Noored võrsed on rohelised, hiljem 
värvuvad erepunaseks.  
 
Valgete viljakobaratega.  
 
Õied valged 
 
õitseb mais juunis, vili valge.  
 
Levib juurevõsudega, võib muutuda 
metsikuks.  
 
Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv.   
 
Külmakindel põõsas. 
Kirss -kontpuu (Cornus) 
 
Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas.  
 
Põõsa koor on soomusjas.  
 
Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. 
 
Õitseb kevadel enne lehtimist.  
 
Õied on kollased.  
 
Vili on tumepunane, söödav, 
magushapu maitsega ja valmib 
hilissuvel.  
 
Varjutaluv, põuakindel. 
 
niiskem pinnas,  poolvari . 
Villane  lodjapuu  (  Viburnum ) 
 
Põõsa kõrgus 2-3m.  
 
Lehed ovaalsed või munajad.  
 
Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja 
hallikasrohelised 
 
Õitseb mai juunis, valged poolkumerad 
õisikud.  
 
Mustade  mittesöödavate viljadega.  
 
Võrdlemisi kiirekasvuline, väga 
põuakindel.  
 
Annab kännu- ja juurevõsusid. 
H. lodjapuu ( Viburnum) 
 
2-4m kõrgune kohalik liik 
 
Õitseb mais juunis.  
 
Õied on valged, äärmised õied  steriilsed .  
 
Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt 
karvased.  
 
Viljad punased ja söödavad 
ning mõruhapu maitsega. 
 
Eelistab niiskeid muldi, teised kasvavad ka 
kuivematel kohtadel.  
 
Taluvad varju. 
 
 
Must leeder (Sambucus) 
 
Põõsas kõrgus kuni 5m.  
 
Kiirekasvuline liik.  
 
Kollakasvalged õisikud juunis-juulis.  
 
Viljad on mustad ning täisküpsetena 
söödavad. 
 
Must leeder eelistab lubjarikkaid 
muldi. Taluvad saastunud pinnast ja 
õhku. 
Punane leeder (Sambucus) 
 
4m kõrgune 
 
Kevadel väga vara lehtiv puuke 
või põõsas.  
 
Liigile iseloomulik tunnus  pungad  
hoiavad võrsest eemale. 
 
Õitseb mais, rohekaskollase õied.  
 
Vilja on punased.  
 
Talub linnatingimusi. 
 
Eelistavad  niisket  ja huumusrikast 
pinnast.  
H. lumimari  
(Symphoricarpos) 
 
Kuni 1,5m kõrge tihe 
 
valgete marjadega,  vähenõudlik põõsas.  
 
 Lehed paiknevad võrsel vastakuti. 
 
 Õitseb juunist septembrini. 
 
 Õied on roosad ja kellukjad.  
 
Viljad on veidi mürgised.  
 
Talub varju ja õhusaastet.  
 
Talub hästi kärpimist ja ümberistutamist.  
 
Erinõuded: lepivad kehvade muldadega ja 
kasvavad puude all. Talub hästi pügamist. 
 
Varjane  veigela  (Weigela) 
 
1,5-2m kõrgune hõre püstine põõsas.  
 
Lehed puhkevad kevadel varakult, kuid 
külmuvad sügisel esimeste 
öökülmadega ja kaotades oma 
dekoratiivse. 
 
 Lehed on alt hallkarvased, pealt 
lühikarvased.  
 
Õitseb mais-juunis, 2-3 nädalat.  
 
Kellukjad õied on purpurroosad või 
karmiinpunased ja paiknevad 1-5 
kaupa lühikestel külgvõrsetel.  
 
Õitseb sageli sügisel teist korda. 
Kaunis veigela (Weigela) 
 
Põõsas kõrgus 1,5m.  
 
Karmiinpunased 3-4 kaupa õied 
 
Õied juunis.  
 
Kiirekasvuline.  
 
Keskmiselt viljakad, kerged, värsked 
mullad. 
 
Kasvukoht päikesepaisteline kuni 
poolvarjuline, kuiv kuni parasniiske.  
 
Noored võrsed võivad saada 
kannatada karmidel  talvedel . 
Kolkvitsia (Kolkwitzia) 
 
Kuni 1,5 m 
 
Püstiste dekoratiivsete kaarjate 
okstega põõsas.  
 
Õied roosad, suuremad ja eredamad, 
kui põhiliigil.  
 
Õitseb rikkalikult juunis eelmise aasta 
võrsetel. 
 
Sobib viljakas parasniiske  aiamuld .  
 
Meeldib täispäike kuni poolvarjuline 
kasvukoht 
 
Istutada  üksikult ja väiksemate 
rühmadena murusse, püsikutele 
taustaks 
 
 
Ungari  sirel  (Syringa) 
 
Kõrgus kuni 4m, võrdlemisi suure 
võraga.  
 
Õisik suhteliselt  kitsas , püstine.  
 
Õied on tumelillad lõhnavad.  
 
Võrsed on lillakaspruunid, vanemad 
pruunikashallid 
 
Õitseb harilikust sirelist paar nädalat 
hiljem.  
 
Noorendamiseks lõigata põõsas peale 
õitsemist tagasi 
 
Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel.  
Talub linnatingimusi. 
H. sirel (Syringa) 
 
Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget 
põhjavee seisu.  
 
Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel.  
 
Kuna  juurestik  on tihe ja 
kompaktne,  on taim suhteliselt 
põuaõrn. 
 
 Ei talu ka kõige lühemaajalisi 
üleujutusi.  
 
Puuduseks on taime levimine 
juurevõsudega. 
Amuuri ligustriin (Syringa) 
 
4-5m kõrge põõsas, mille koor on 
rõmeline ja risti paiknevate valkjate 
lõvedega.  
 
Lehed on alt sinakasrohelised, 
leheroots renjas.  
 
Pungasoomused hoiavad 
võrsest tugevasti eemale 
 
 Õied on valged, lõhnavad, suurtes 
püstistes pööristes võrse  tipus .  
 
Õitseb juulis.  
 
Kiirekasvuline, talub linnatingimusi. 
 
viljakas lubjarikas 
Harilik liguster (Ligustum) 
 
Pooligihaljas 2-3m kõrgune põõsas.  
 
Pungad paiknevad vastakuti ja  võrse 
ligi hoidvalt.  
 
Leheservad on allapoole rulluvad.  
 
Lehed püsivad kaua põõsal. 
 
Õied on kreemvalged, väikesed, 
pööristes.  
 
Õitseb juunis juulis.  
 
Marjad on mustad. Kiirekasvuline. 
 
Erinõuded: poolvari kuni päike. Talub 
pügamist.  
Karmimatel talvedel võib saada 
kahjustatud. 
 
Looklev forsüütia 
(Forsythia) 
 
2-3m kõrgune, looklevate ja 
juurduvate võrsetega põõsas.  
 
Võrsed on sees tühjad.  
 
Lehed tipuosas terveservalised, alusel 
jämedalt saagajad.  
 
Õied on 1-3 kaupa, kuldkollased, seest 
oranžide vöötidega.  
 
Õitseb mais. 
 
 kuivemad lubjarikkad mullad j 
 
päikesepaisteline kuni 
poolvarjuline kasvukoht. 
Värdforsüütia  (Forsythia) 
 
Kuni 3m kõrgune, kollased õied enne 
lehtimist eelmise aasta võrsetel.  
 
Oksad on püstised.  
 
Lehed jämesaagja servaga.  
 
kuivemad lubjarikkad mullad  
 
päikesepaisteline kuni 
poolvarjuline kasvukoht. 
Harilik  kukerpuu  (Berberis) 
 
Kuni 2,5m kõrgune põõsas.  
 
Vanemate võrsete astlad 
on kolmeharulised.  
 
Lehetede serv on peensaagjas.  
 
Kollased 4-6cm pikkused rippuvad 
õisikud mais. 
 
 Vili on punane ja söödav. 
 
 Kõrreliste rooste vaheperemeestaim.  
 
Valgusenõudlik. Talub linnatingimusi. 
Thunbergi kukerpuu 
(Berberis) 
 
1,2m kõrgune  
 
mittesöödavate viljadega põõsas.  
 
Astlad paiknvad  varrel  üksikult.  
 
Lehed on terveservalised ja alt 
sinakad, varisevad  hilja .  
 
Õied mais juunis, seest kollakad väljast 
punakad. 
 
Vili on korallpunane. 
 
Taluvad poolvarju, perekonna  igihaljad  
liigid on külmaõrnad ning vajavad 
talvekatet.  
 
Taluvad hästi pügamist 
Kaunis deutsia (Deutzia) 
 
Kuni 1m kõrgune  
 
peenikeste lookjate okstega põõsas. 
 
 Lehed teravalt saagja servaga.  
 
Valged õied paiknevad püstises 
pöörises või kobaras.  
 
Õitseb juunis. Kiirekasvuline.  
 
Rohkesti päikest vajavad.  
 
Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. 
Kare deutsia (Deutzia ) 
 
1,5m kõrgune 
 
juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast 
roosasid õisi.  
 
Õied paiknevad 6- 12cm pööristes.  
 
Rohelised karedad lehed kärbitud 
saagja servaga. 
 
Rohkesti päikest vajavad.  
 
Väetada iga 2-3 aasta tagant ja lõigata 
vanemad oksad välja. 
H. ebajasmiin 
(Philadelphus) 
 
1,5-2m kõrgune püstine põõsas.  
 
Lehed on karedad, liigile iseloomulike 
alt roodude nurkades  asetsevate  
karvadega. 
 
Lehe serv harvalt jämesaagjas.  
 
Juunis valged, lõhnavad, 5-7 õielised 
õiekobarad. 
 
varjus õitsevad vähem. 
 
Oksad on väga  haprad . Kiirekasvuline. 
Värd-ebajasmiin 
(Philadelphus) 
 
1-1,5m kõrgune 
 
ümarmunajas hübriidliik, väiksemate 
ja tumerohelisemate  lehtedega  kui 
eelmine  liik.  
 
Õied tugevasti lõhnavad. 
 
 varjus õitsevad vähem. 
Puishortensia ( Hydrangea ) 
 
Kuni 1,5m kõrgune põõsas.  
 
Lehed on pealt  paljad , alt nõrgalt 
karvased ja sinakad.  
 
Õied on valged, kumerates õisikutes.  
 
Õitseb juuni lõpust juuli alguseni. 
 
niisked , huumusrikas ja rammus muld. 
 
 Päike kuni poolvari.  
 
Noored taimed ei talu lubjarikast 
mulda. 
 
Helesiniste õitega hortensia saamiseks 
peab muld olema happeline, selleks 
tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 
2% lahusega. 
Aedhortensia (Hydrangea) 
 
Kuni 2m kõrgune 
 
ümara võraga põõsas.  
 
Lehed pealt tumerohelised hõredalt 
karvased, alt  heledamad  ja roodude 
kohalt tihedalt karvased.  
 
Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, 
pikkades laikuhikjates pööristes  
 
juulis septembris.  
 
Põõsast noorendatakse 
tagasilõikamisega. 
 
Niisked, huumusrikas ja rammus muld. 
Päike kuni poolvari. Noored taimed ei 
talu lubjarikast mulda 
Magesõstar ( Ribes ) 
 
Kuni 1,5m kõrgune peenikeste 
okstega põõsas.  
 
Vanemad oksad on tuhkjashallid.  
 
Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt 
paljad. 
 
 Leheroots on pikkade näärmekarvadega.  
 
Õied on rohekad, väikestes püstistes 
kobarates mais.  
 
Viljad on punased, mitte  maitsvad .  
 
Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku 
suhtes. Hekiks. 
 
niisked hea drenaažiga mullad. Taluvad 
varju. 
Kuldsõstar(Ribes) 
 
Kuni 2m kõrgune püstine põõsas.  
 
Lehed on pealt nõrgalt läikivad, 
helerohelised, ripsmelise servaga.  
 
Kollased õied mais.  
 
Viljad on mustad, punakaspruunid, 
meeldiva maitsega ja 
valmivad augustis.  
 
Talub hästi põuda.  
 
Annab kännuvõsusid. Kiirekasvuline 
 
niisked hea drenaažiga mullad. Taluvad 
varju.