Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh ...
Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
Click to edit Master text styles Täisvalgus Second level 40 50 cm Third level Fourth level Fifth level Harilik lubikas Sesleria caerulea Kuivale kasvukohale 20 40 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juss-stepirohi Stipa capillata Kuivale kasvukohale Click to edit Master text styles ~ 100 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Kastik stepirohi Stipa capillata Click to edit Master text styles Second level Päiksepaisteline Third level Fourth level Parasniiske / kuiva Fifth level 90 cm
Dzuut Taimede Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis vartest saadavad kiud. Dzuuti töödeldakse nagu lina; tarvitatakse pakkimisriide, kottide jms. valmistamiseks. Kiusisalduse tähistamisel peetakse dzuudiks ka järgmisi niinkiude: kenaff, hapu hibisk, abuutilon ja urena. Genista Taimede Cytisus scoparius ja Spartium junceum vartest saadavad kiud. Halfa, Esparto Taimede Stipa tenacissima ja Lygeum spartum lehtedest saadavad kiud. Kanep Kanepi ( Cannabis sativa) vartest saadavad kiud. Kapok Kapoki ( Ceiba pentandra) seemnekarvadest saadavad üherakulised kiud. Kenaff Vt. Dzuut Kookoskiud Kookospähkli koortest (kiudkestast) saadavad kiud. Lina Lina ( Linum usitatissimum ) ja selle lähisugukondlaste vartest saadavad kiud.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
STIPA - PEREKOND STEPIROHI • Õied ja viljad ülipikkade ohetega, laias kohevas õisikus. Lehed Rohelised, pikad ja peened, kaardus. Muld Kuivem toitaineterikas aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. • Habe-stepirohi (S. barbata) - kasvab 60 cm kõrgeks. Tal on pikad, niitjad ohted, mis on kaetud hõbeja karvastikuga • Sulg-stepirohi (S. pennata) - on nõksukese madalam, aga Stipa capillata ohted on tal samuti ülimalt pikad. Nad on erinevalt eelmise liigi omadest rohkem krussis. • Juus-stepirohi (S. capillata) - moodustab suured, kohevad, ent karvadeta, rohelised õisikud. Sirgub eelmistest poole habestepir pikemaks. ohi BRIZA – PEREKOND VÄRIHEIN • kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
