Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise
vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; 3) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus; 4) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. 23. Käibemaksu maksustamisperiood Maksustamisperiood on kalendrikuu Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud (RM 9.12.2008.a. määrus nr. 43) 24. Käibedeklaratsiooni esitamise tähtajad KMD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. 25. Käive käibemaksuseaduse mõistes
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa
seotud kulutuste hüvitamise summasid, puhkusetasu, töövõimetuse hüvitist, isikliku sõiduauto töösõidudeks kasutamise kulude hüvitist jms. [2] Kinnipidamised palgast. Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud korras. Alimendid ja tulumaks tulevad kinni pidada täies ulatuses kõige pealt. Alles peale kinnipidamiste sooritamist selgub netopalk ehk rahasumma, mille töötaja kätte saab. 7 Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse, täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid, tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2012. aastal 275,24 eurot kvartalis. Tähtaegu on neli: 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. Detsember. FIE ei saa teenitud ettevõtlustulust endale osa välja maksta eraldi reeglite järgi maksustatava omanikutuluna, nagu seda äriühingute omanikud teha saavad. ,,Seda probleemi on Eestis tõstatanud peamiselt talupidajad, kuid seaduste muutmiseni ei ole asi esialgu jõudnud."11 FIE maksustamisperiood on kalendriaasta, mille jooksul on kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Avansilisi makseid tehakse kolm korda maksustamisperioodi jooksul alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31. märts) järgnevast kvartalist. Tulumaksu avansilisi makseid tuleb tasuda iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks võrdsete summadena. Ühe avansilise makse suurus on üks neljandik eelmisel maksustamisperioodil arvutatud tulumaksu summast.12
võtmist, mistõttu maatüki turuhind tuleb kajastada otsuse tegemise aasta tuludeklaratsioonis ettevõtlustuluna. Mitterahalises vormis saadud maksustatav tulu kajastatakse tuluna asja või varalise õiguse turuhinnas (nt tasaarvelduse teostamisega üle antud vara väärtus). Kui FIE on saanud kindlustushüvitise varaobjekti, mille soetamismaksumus või millega seotud kindlustusmakse on kajastatud ettevõtluse kuludes, eest, loetakse saadud hüvitis ettevõtluse tuluks. Samuti juhul, kui vara kahjustumise eest ei maksa hüvitist kindlustusandja vaid kahju tekitaja (st kindlustus ei korva kahju), tuleb saadud hüvitis lugeda ettevõtluse tuluks. Finantstuluna tuleb kindlasti deklareerida erikontol raha hoiustamise eest krediidiasutuse poolt makstud intress. FIE muuks tuluks loetakse ettevõtluse kuludes nn kassapõhiselt kajastatud maksude tagastamised MTA poolt (MTA poolt tagastatud maksusummad FIE-le nt käibemaksu
(2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. § 15. Käibemaksumäärad (1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 24 sätestatud juhtudel. § 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude Töövõtjal ei ole õigust nõuda Lähetus hüvitamist, TLS § 40 lg 2. töölähetusega seotud kulude hüvitamist. VV määrus nr 110 Tulumaksuga maksustatakse kõik Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel Tulumaks töötajale makstavad rahalised makstud töö- või teenustasu, TuMS § 13 tasud, TuMS § 13 lg 1 lg11 TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING Pooled: - TÖÖTAJA Pooled: -TÖÖVÕTJA -TÖÖANDJA -TELLIJA Töötaja allub kogu töötamise aja tööandjale. Töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse. Töötab isiklikult
tulumaksust vabastatud. Ei, Tulumaksuseadus ei sisalda sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. 2. Kas MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek on juhuslikku laadi sissetulek? Ei, MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek. 3. Kas TuMS§ 17 lg 2 tuleneva maksuvabastuse laiendamine maksuintressile on võimalik? Ei, TuMS § 17 lõikes 2 tuleneva maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik. Kui riigi poolt maksumaksja kasuks maksuõigussuhtes arvestatud intress on tulumaksuga maksustatav, siis peaks maksukohustuslasele makstavat intressi käsitleda sarnaselt Võlaõigusseaduse § 113 alusel. MKS 116 alusel tasutud intress seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi põhjusel, et maksuintressi saamiseks ei piisa ainuüksi maksukohuslasele tehtud õigusvastasest haldusaktist
seda summat maksustamisperioodi lõpus maksustatakse Erikontol hoitud raha eest saadud intressid loetakse ettevõtlustuluks ja maksustatakse tulumaksuga. Erikontole ei kanta maksuhalduri poolt tagastatavat tulumaksu, kuna ei ole tegemist ettevõtlusega, mistõttu tuludeklaratsioonil tulumaksu tagastamiseks erikontot (erikonto numbrit) ei näidata. Maksumaksja teatab erokonto andmed tuludeklaratsiooni esitamisel vormio E, erikonto avamisest eraldi teatada pole vaja (Fie- ja tulumaks 2008.) 9. ISIKLIKU JA ETTEVÕTLUSE VARA ERISTAMINE Üks keerulisemaid probleeme, millega FIE väga sageli kokku puutub, on isikliku ja ettevõtluses kasutatava vara eristamine ning varaga seotud kulutuste mahaarvamine, kas ja millal kajastada vara võõrandamist saadud tulu, tulu tekkimisest ettevõtluses kasutatava vara isiklikku tarbimisse võtmisel jne. Tegemist on ju ühe ja sama isikuga, kuid vara tuleb hinnata isikliku tarbimise ja ettevõtluse vahel st vara kasutuse järgi.
ning tulenevad töötervishoiu ja töötervishoiu seadusest. Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt,saab seda ka maha arvata osaliselt. Kulu ettevõtlusega seotud osa suuruse määrab FIE ise. Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: · ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); · seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; · maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; · kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
On oluline teada, et majandusaasta aruande jaoks koostatud bilansi juurde kuuluvad ka lisad, millised seletavad lahti oluliste kirjete näitajate jaotust, tekkimise allikaid, arvestusprintsiipe. Tavapärase, jooksva bilansi koostamisel lisasid (ilma erisoovita bilansiga tutvuja poolt) vaja koostada ei ole. Toon ühe näite bilansilisast tegutseval firmal on majandusaasta jooksul tegemist mitmete erinevate maksudega käibemaks, sotsiaalmaksud, tulumaks jne. Kõikide maksude kohta on vajalik majandusaasta aruande lisas eraldi välja tuua analüüs erinevate maksuliikide kohta milline oli näiteks maksu X algjääk, majandusaasta jooksul arvestatud ja makstud summad, milline on maksu X lõppsaldo bilansipäeval. Täpsemalt saad infot vajalike lisade kohta Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Bilansi ülesanne On ju selge, et ettevõtte rahalise ehk finantsilise seisukorra hindamiseks on vaja
kuupäeva (k.a), loetakse see täiskuuks. 3. Tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik või kohalik omavalitsus. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel riik, linn või vald ning kui see summa on vähemalt 275,24 kvartalis, siis ei pea FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui tööandja, riik, linn või vald maksab FIE eest kvartalis sotsiaalmaksu vähem kui 275,24 , siis peab FIE ise puudujääva osa tasuma. 6.2 Tulumaks FIE maksab tulumaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud seadusega lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult FIE-na äriregistris registreeritud füüsiline isik. Tulumaksuga maksustatakse ka ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist ettevõtlusest laekunud ettevõtlustulu. 8 Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Tulud maksustatakse tulu saamise
Kõik deklaratsioonid tuleb esitada internetis, e-maksuameti kaudu. 1. TSD deklaratsioon koos lisadega Käibemaksukohustuslane esitab TSD igal kuul, ka siis, kui maksustatavaid väljamakseid ei ole. Mitte-käibemaksukohustuslane esitab TSD ainult siis, kui tal on midagi deklareerida. TSD ja lisad tuleb esitada maksustatavate kulude tegemise järgmise kuu 10. kuupäeval. TSD esitamisel arvestatakse kassapõhiste kuludega, kulu deklareeritakse sel kuul, kui tehakse väljamakse. Nt veebruari eest maksti töötasu märtsis deklaratsioon esitatakse ja maksud makstakse 10. aprilliks. TSD põhivorm: sinna tulevad andmed lisadest, ise ei sisesta sinna midagi. TSD lisa 1 tööjõukulude deklareerimine. Sisestada tuleb Inimese isikukood (nime võtab automaatselt andmebaasist); Brutotasu; Õige väljamakse liik. Liikide tabel on olemas siin TSD Lisa 1 väljamakseliikide koodide tabel koos näidetega.
eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ?
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks; ·käibemaks; ·tollimaks; ·aktsiisid; ·raskeveokimaks. Kohalikud maksud ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine.
l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISIKUTELE TEHTUD VÄLJAMAKSED, KINNIPEETUD TULUMAKS, KOHUSTUSLIKU Aasta Kuu KOGUMISPENSIONI MAKSE JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE NING ARVUTATUD SOTSIAALMAKS 2013 detsember
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane?
Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4
kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamisse alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimase summa alusel.1 Töötuskindlustushüvitise määr on vastav protsent eelpool nimetatud viisil leitud töötasust: 1) 50 % ühest kuni 100 kalendripäevani; 2) 40 % 101-st kuni 360 kalendripäevani. Töötuskindlustusehüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse töötukassale. Töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse teeb
registri pidajale esitada teade majandustegevuse alustamise kohta) b) Loakohustust (ettevõtjal peab olema enne majandustegevuse alustamist tegevusluba (haldusakt/haldusleping)) III) Seos maksuõigusega Maksuõigus on ettevõtlusvabaduse piiranguks. Maksuseadustest tulenevad ühingutele: a) Rahalised kohustused (maksu, intressi, sunniraha tasumise kohustus, nt TuMS § 50 lg 1- kasumijaotusmaks; SMS § 2 lg 1 p 7) b) Mitterahalised kohustused (deklareerimis-, registreerimis-, arvepidamise ja dokumentide säilitamise- ning kaasaaitamiskohustus) Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustus on korraldada juriidilise isiku varaga seotud maksukohustuste täitmist. Juhatuse liikme vastutus ühingu maksukohustuse rikkumise eest vastutusotsuse alusel MKS § 8 lg 1. IV) Seos konkurentsiõigusega
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4
esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (RKS§ 21 lg 1). Ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi. 4.4. Ravikindlustushüvitis Ravikindlustushüvitis on rahaline hüvitis või teenus, mida rahastatakse ravikindlustuse eelarvest. Mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav: a) ajutise
väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas selline väljamakse kuulub kellegi tasemel maksustamisele. Kui kuulub, siis kelle, mis ulatuses ja mis määraga. Vastus: Kapitali vähendamisel tehtavalt väljamakselt väljamakse maksustamist reguleerib väljamakse tegija tasemel § 50 lg. 2 ja füüsilise isiku tasemel § 15. § 50.äriühingu tasemel ütleb seda, et kapitali vähendamisel tehtavatelt väljamaksetelt maksustatakse ainult juhul kui see ületab ühingu omakapitali tehtud sissemakse. Käesolevas kaasuses on ühingu omakapitali tehtud sisse makse 180 000 ja väljamakse 120 000 seega kuna see ei ületa tehtud sissemakset siis ühingutasemel ei maksustata. Füüsilise isiku
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�
· Asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Äriregistrisse kandmine · Kandeavaldus hiljemalt aasta jooksul (ÄS § 144 lg 4) 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist; 31) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
