RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS (0)

RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS
Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust .
Rahvusvahelise maksuõiguse allikad:

• Siseriiklik maksuseadus . MKS, TuMS, KMS
  
• Maksulepingud.
  
• Muud rahvusvahelised lepingud . Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel
  
• Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon
  
• Euroopa Liidu õigusaktid
  
• Euroopa kohtulahendid
  

Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust.
Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.-
Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist.
Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe.
CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod
Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise lepingu alusel resident
Juriidiline isik on resident: kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel; Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistus (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis (kehtib alates 01.07.2007)
Rahvusvahelise tava kohaselt on tulu esmase maksustamise õigus riigil, kus asub tuluallikas. Maksujurisdiktsioonide kollisioon . Tuluallika põhimõte VS maailmatulu printsiip . Residentsus vs tuluallikas (residentsusriik kõrvaldab topeltmaksustamise) ; residentsus vs residentsus; tuluallikas vs tuluallikas
Topeltmaksustamine: Juriidiline 2 riiki maksustavad tulu. Eesti füüsilise isiku tulumaks, LV äriühingu tulumaks läti maksustab kasumi; dividend kinnipeetava maksuga
Majanduslik: 1 ja sama riik maksustab juriidiliselt 2 erinevat asja. Majanduslik sisu on sama. Kasumi maksustamine äriühingu tulumaksuga; dividend kinnipeetava maksuga.
Alakapitalisatsiooni reeglid, et laenu ei saaks liiga palju anda ja intressi kaudu kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital , siis intress liigub välja maksuga (INT)
Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident ( kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus
MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS ))
ARTIKKEL 4 Resident
Residendiks ei leota isikut, kes on maksukohustuslane üksnes tuluallika või vara asukoha tõttu e teisisõnu mitteresident.
Mudelleping – standard leping, näidis
Piiratud maksustamisõigus – eestis saadud tulu on maksustatav
Resident – maailmatulu põhimõttel. Topeltmaksustamise vältimiseks - välismaal tasutud tulumaks lubatakse maha arvata.
Elukoht – kasutatakse püsivalt , Tsüs §14.
Vara omamine Eestis ei muuda iseenesest isikut residendiks.
183 päeva – arvesse lähevad füüsiliselt kohaloldud päevad, olenemata siinviibimise põhjustest, v.a kui isik, kes pidi Eestist lahkuma , kuid ei saanud seda teha objektiivsetel, temast mitteolenevatel põhjustel (nt raske haigus). Arvesse läheb kasvõi 10 minutit.
Isiksu residentsus, kui loetakse mõlemas riigis residendiks „tie-breaker rule“ abil. Isik peaks olema selle riigi resident, millega tal on tihedamad sidemed. Artikkel 4 lg 2
Eluliste huvide keskus – kus asub pere, sotsiaalsed huvid, kultuurilised sidemed (nt korvpalliklubi)
JURIIDILINE ISIK on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis
Erisoodustus - kingitused, annetused, dividendid , vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit.
JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel.
RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil.
Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident?

Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident.

Läti – seaduse järgi Läti resident

Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis.

Dividendide väljamaksmisel Läti- Leedu maksulepingut. Leedul on õigus kinni pidada tulu ainult 10% maksulepingu alusel.
Eesti võib maksustada palgatulu (tulumaks §29 lg 1)– tuluallika põhimõte – 183 päeva või tema tööandja on Eesti resident) Eestis vabastusmeetod TuMS §13 lg 4. Eestis – palgatulu. Vabastusmeetod kohaldub Eestis tingimusel, kui isik on välisriigis vähemalt 183 päeva ja tulu on välisriigis maksustatav ja see on tõendatud. Kui 1 tingimustest pole täidetud, siis on krediidimeetod (TuMS §45)
TOPELTMAKSUSTAMINE
MAJANDUSLIK - sama tulu maksustatakse mitu korda erineva isiku poolt. Nt kasumi maksustamine tulumaksuga ning dividendidelt tulumaksu kinnipidamine . Ettevõte A maksab dividendid välja füüsilisele isikule riigis X. Lisaks dividendide maksmisele on kinnipeetud TM.
JURIIDILINE – sama isiku sama tulu mitmekordne maksustamine – 2 erinevat riiki maksustavad oma koduriigis peab ka maksma dividendi tulult maksu
Maksulepingutes välditakse juriidilist topeltmaksustamist.
KREDIIDIMEETOD - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra.
VABASTUSMEETOD – tuluallikariigis makstud maks on lõplik maks.
PALGA TULU MAKSUSTAMINE
Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa liidus sotsiaalmaksu määrus.
TULUMAKS
TuMS §13 residendid – tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud (palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu , töölepingu ülesütlemisel, teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis ….)
Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu…..
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja . Eesti maksustab – tuluallika riik. Tööandja peab registreerima ennast Eestis mitteresidendist tööandjana, ettevõtte tulumaks talle ei laiene.)
Väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis – väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel; või maksu kinnipidaja on välisriigis maksuhalduri tõend , et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane. Mis on tõend? Töötaja füüsilise isiku tuludeklaratsioon Leedus. Probleem tõend tuleb järgneva aasta nt maikuus. Parandusdeklaratsiooni tegemine – tasu vabastusmeetodina – tulu tagastatakse.
NB! Eesti tööandja ja mitteresident §29 – Eestis maksustatakse mitteresidendi palgatulu, kui ta töötas Eestis ja kui tingimus on täidetud:
Väljamakse teeb Eesti resident; väljamakse tegija on mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel; kui isik viibib töötamise eesmärgil Eestis 183 päeva 12 järjestikus ..: Praktikas Soome äriühing. Maksulepingu artikkel 15 – Palgatulu maksustatakse residendiriigis, v.a kui reaalne töötegemise koht on teises riigis ja vähemalt 1 järgnevatest tigimustestest on täidetud: 183 päeva, tööandja resident, püsiv tegevuskohta või kindla koha kaudu. Kehtib ka erisoodustustuste puhul.
Erandiks on rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu (nt tallinki töötajad) – OECD mudellepingu kohaselt maksustatakse juhtimiskeskuse riigis; Eesti maksulepingutes tööandja ettevõtja residendiriigis ( tallink )
ECONOMIC EMPLOYER kontseptsioon – oluline ei ole, millise ettevõttega on formaalne tööleping sõlmitud, vaid millise ettevõtja heaks tööd tehakse. Renditööjõud.
OECD mudellepingu kommentaaride kohaselt – peaks tuluallikariigis maksukäsitlus olema residendiriigile siduv.
Nt tööandja on tegelikult soome ettevõte – maksustamisõigus esimesest päevast Soomel .
Kelle juhendamisel töötaja ülesandeid täidab; kes annab vajalikke materjale.
Eestis – tööandjaks see, kellega on tööleping.
ALLTÖÖVÕTT – Töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab Eesti tööandja; maksustamine sõltuv mitu päeva välisriigis töötaja viibib; kes maksab töötasu ning kas välisriigis on PT
TÖÖJÕURENT – töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab välisriigi tellija , tellimuse eest vastutab välisriigi tellija; maksustamine: välisriigil maksustamisõigus kohe esimesest päevast.
Ül. Soome resident, kelle ülesandeks on marketingi tegevuse korraldamine baltikumis töötab vastavalt 1 nädala kuus Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Tööleping on igas konkreetses riigis asuva grupi ettevõtjaga. Kas Eestil on õigus maksustada mitteresidendi tulu ning mis hetkest? TuMS §29 lg 1 Kuna väljamakse teeb Eesti residendist äriühing, siis Eestis maksustatakse.
NT Soomeäriühingul leping Soome residendiga, kes töötab nädala Eestis. Ettevõte teeb Eesti äriühingule marketingi teenustasuarve 0 % - pöördmaksustamine Kas Eesti saab maksustada Soome residendi tulu, nädalase töö eest Eestis? Eesti äriühing ei maksa talle palka, pole tööleping – Eestis ei ole tööandjat – ainuke alus, kui saaks tekkida maksukohus on 183 päeva / väljamakse teeb Eesti resident / Püsiv tegevuskoht. Eesti ei maksusta – pole 183 päeva Eestis.
Eesti saab maksustada TuMS §29 lg 1 – püsiv tegevuskoht, 183 päeva, Eesti resident maksab
Soomel renditööjõu säte – 1. päevast maksustab Soome – tegelik tööandja (vastutab välisriigi tellija; töötajad kasutavad välisriigi tellija materjale, tööriistu, töötulemuste eest vastutab välisriigi tellija)
Alltöövõtt – 183 päeva tingimus, püsiv tegevuskoht
JUHATUSE LIIKME TASU Juhatuse liikme puhul oluline – kus asub äriühing, kui asub Eestis – Eestil maksustamisõigus
Maksuleping ei anna juhatuse liikme mõistet.
16. artikkel. Juhatuse liikmete töötasud
Juhatuse liikmete töötasud ja muud sellised väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist juhatuse või mõne muu sarnase üksuse liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.
Erisoodustus – kui paika pandud, kus riigis maksustatakse tasu, siis tasutakse seal ka erisoodustus.
Kui juhatuse liige täidab ka tööülesandeid, siis tuleks vastav osa juhatuse liikme tasust eristada ning maksustada palgatulu artikli 15 alusel. Proportsiooni määramine (juh. liikme tasu ja palk) OECD kommentaaride kohaselt hõlmab säte nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed.
TuMS §29 lg 2 – TuMS maksustatakse mitteresidendi tasu, mida ta sai Eesti residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest (pole oluline, kes väljamakse teeb) Peab olema Eesti äriühingu liige.
KAASUS
Eesti äriühingu nõukogu liikmeks on Soome resident. Juhatuse liikme ülesandeid täidab ta enamjaolt Soomest, kuid korra kuus sõidab ta Eestisse juhatuse koosolekule.
Artikkel 16 – Eestis, Eesti äriühingu liige.
Soome ettevõte, kellel Eestis tütarettevõte , isik Soome ettevõtte palgal, kuid Eesti tütarettevõtte nõukogus . Palga väljamakse teeb Soome ettevõte. Soome teeb teenustasu arve Eesti tütarettevõttele. – Eestil õigus maksustada – ülesandeid täidab Eesti äriühingu jaoks (juhtorgani liige). Sai tasu juhatuse liikmeks olemise eest.
KAASUS
Mati on Rootsi äriühingu juhtause liige. Mati viibib aastas 100 päeva Rootsis, 30 Päeva Soomes, 30 päeva Hollandis ning 40 päeva Eestis. Mati palk on 200 000 eurot. Eestis on Matil korter, samuti elab pere Eestis.
Eesti TuMS – Mati elukoht on Eestis – Eesti resident § 6 lg 1.
Väljamakse teeb Rootsi äriühing – Artikkel 16 – tulu maksustatakse Rootsis (tuluallika riik)
Eestis maksustatakse mitteresident tulumaksuga, kui töötatakse Eestis.

SOTSIAALMAKSUSTAMINE

SMS:
Maksustatakse: töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasult; erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümb
Mittemaksustatav summad ; Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud töötasult, kui töötegemise riik on teises riigis.
REEGLID:
1. Isiku suhtes kehtib korraga ainult 1 riigi sotsiaalkindlustusseadusandlus ( seda olenemata mitmes riigis isik töötab)
2. Üldreegli kohaselt rakendub selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus isik töötab.
ERANDID:
1. Lähetamine - töötaja, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, nin kelle TÖÖANDJA LÄHETAB TEISE LIIKMESRIIKI selle tööandja nimel tööd tegema kohaldatakse jätkuvalt lähetava riigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud (2 aastat) ning teda ei saadeta teist isikut asendama.
1 KUU REEGEL - Tingimus – töötaja peab olema enne lähetust vähemalt 1 kuu jooksul kaetud lähetatava riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.
EUROOPA KOHTU OTSUS – tööandja tegevus peab toimuma olulises osas lähetatavas riigis. Hinnata asjaolusid:
Lähetatava ettevõtja käibe lähetatavas riigis ja töökohariigis (vähemalt 25% käibest tekib lähetatavas riigis)
Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja peab lähetusest teavitama pädevat asutust ( Eestis Sotsiaalkindlustusamet), kes väljastab lähetuse kohta vormi A1; informeerib lähetuse riigi pädevat asutust.
Töö peatamine lähetusperioodil, olenemata peatamise põhjusest ei õigusta üldjuhul lähetuse pikendamist lähetuse peatamise aja võrra.
2. Mitmes riigis töötamine
Mitmes liikmesriigis töötamine Artikkel 13 (1)
Lähetust artikkel 12 sätet ei kohaldata juhtudel, kui isik töötab tavaliselt samaaegselt eri liikmesriikides.
Isik, kes tavaliselt töötab 2 või mitmes riigis.
3 olulist küsimust:

Kas oluline osa (vähemalt 25 % töötasust või tööajast) tegevusest toimub töötaja elukohariigis?

Kas 1 või rohkem tööandjat?

Kui jah, siis millistes riikides tööandjad asuvad
Töötaja elukohariigi sotsiaalkindlustussüsteem rakendub kui oluline osa (vähemalt 25% töötaja tegevusest toimub elukohariigis; tööandja väljaspool EEA või CH; oluline osa töötaja tegevusest ei toimu elukohariigis ning tal on 2 või enam tööandjat
Ülejäänud juhtudel läheb tööandja riiki. Tööandja asukohariigi sotsiaalkindlustussüsteem rakendub kui oluline osa töötaja tegevusest ei toimu elukohariigis.
Erand artikkel 16 riigid võivad kokku leppida.
Üleminekusätted: tingimusel, et olukord jääb muutumatuks võib jätkata vanas määruses sätestatud reeglite rakendamist kuni 10 aastat-
EUROOPA KOHTUOTSUS - A-1 väljastamine, võib väljastada ka tagasiulatuvalt; kui väljastatud, siis siduv teise riigi jaoks.
Tööandja riiki, kui isik lähetuses kolmandas riigis.
Isiku lähetuses töötab ka Lätis, Leedus alla 5%, siis neid ei võeta arvesse -> Tegemist puhta lähetusega, kui Eesti firma lähetab, siis sots.maks Eestis.
ESINEJA JA SPORTLASE TULU – Tuluallikariigi maksustamisõigus tekib üksnes juhul, kui esinemine toimub füüsiliselt Eestis, Eestis viibitud päevade arve ei ole määrav
Kohaldub üksnes otseselt esinemisega seotud tulule, artikliga ei ole hõlmatud nt jumestaja, operaator .
Residendiriik peab topeltmaksustamist vältima .
PÜSIV TEGEVUSKOHT –asukoht, kus asutatakse,

• Maksuleping sätestab sisuliselt kolm alust püsiva tegevuskoha tekkimiseks
  
  • Üldreegel
    
  • Ehitustegevus
    
  • Agendi tegevus
    

(üldreegel) maksulepingu artikkel 5:

• Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones (ei ole ammendav , vaid illustreeriv nimekiri):
  
  • juhtkonna asukohta;
    
  • filiaali ;
    
  • kontorit;
    
  • tehast;
    
  • töökoda;
    
  • kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta
    

Siirdehind
TuMS § 8 lg 2 seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus ) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§48).
OECD Mudelleping art 9(1):
Ettevõtted seotud:

• Kontroll kapitali üle
  
• Juhtimisõigus
  
• Kapitalist osalus
  

Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast .
Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi.
Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud , maksubaas liigub Eesti seadusest välja.
Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut . 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi.

Kas maksuleping

Kas seotud osapool

Kui jah, siis selgitada, mis on turuhind

Kas pole varjatud kasumi väljavõtmine

Dokumentatsioon

Laenudel, kas intressimäär on põhjendatud
Hollandi ja Eesti vahel ainuke leping kinnisvara ühingu müümise erandiga.
Formaalne seos: osalus, hääleõigus , dividendiõigus
Majanduslik seos: ühine majanduslik huvi, valitsev mõju.
Seotud isikud:

Abikaasa, elukaaslased….

Ühte kontserni kuuluvad äriühingud

Juriidiline ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% jur. Isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust, kasumi saamise õigusest

Ettevõttel teisest ettevõttest 50 % ….
Kuidas siirdehinna turuväärtust määrata?
Maksustatakse summa, mis erineb turuväärtusest.
5 meetodit:

Klassikalised meetodid:

Võrreldava hinna meetod

Edasimüügi hinna meetod – rakendamisel lähtutakse edasimüügi tehingu hinnast ning võrdluseks vajatakse andmeid võrreldavate tehingute hinnalisandi kohta. Nt vahendus , tootja müüb edasi edasimüüjale

Kulupõhine meetod – lähtutakse kontrollitud tehingu kuludest . Kasutatakse tavapäraste rutiinsete tegevuste juures. Nt sekretäriteenus

Muud meetodid:

Jagatud kasumi meetod – andmeid võrreldavate tehingute kohta kasutatakse eelkõige tehingupoole panuse hindamiseks;

Tehingupõhine tootluse meetod – meetodi rakendamisel kasutatakse andmeid võrreldavate tehingute tootluse määra kohta.
Kuidas maandatakse riske?

• Maksumaksja tasandil
  

Koostatakse siirdehinna dokumentatsioon
Kaasajastatakse siirdehinna dokumentatsioon
Advanced Pricing Agreements

• Maksupoliitika tasandil
  

Kehtestatakse siidehindade dokumenteerimise nõue
OECD BEPS initsiatiiv
OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta
Advanced Pricing Agreement
NB! SIIRDEHINDU KOHALDATAKSE VAID ETTEVÕTLUSES
DIVIDENDID võidakse maksustada läbi kinnipeetud tulumaksu (ka vabastus). Siseriiklikult vabastusmeetod ja kinnipeetud.
Dividendid ei ole kulu, mis on mahaarvatav. Maksumaksja on saaja.
INTRESS – kinnipeetav tulumaks. Maksumaksja on saaja. Laenusaaja kannab intressikulu – arvab maha. Saajal tulumaks. Artikkel 11 p 3 igasuguse võlakohustuse pealt tehtud makse.
Riigid kaitsevad maksubaasi – laen on liiga suur, siis ületab osa on maha arvatav. Piiratakse intressi mahaarvamise õigust.
LITSENTSITASU – õigus kasutada logo (passiivne tasu) – väljamakstes kulu -> maksubaas väheneb -> TuMK väheneb; saaja on maksukohustuslane
Oluline neid eristada: Dividend on ainuke, kus on vabastusmeetod tulule.
TEGELIK KASUSAAJA – füüsiline isik, kellel on õigus nautida tehingust tulenevaid vilju ning kellele majanduslikult või faktiliselt see on võimaldatud. Ehk kasusaav omanik.
Dividendi saajaks tegelik kasusaaja artikkel 10 p 2, kui osalus üle 25 % -> 5% May be taxed
Hübriid – kus 2 riiki tõlgendavad erinevalt instrumente.
Arikkel 11 p1
Intress, mis tuleneb Soomes ja makstakse Eestis võidakse maksustada Soomes.
Maksustatakse saaja tasandil
Artikkel 11 p 2 Intress, mis tuleneb Soomes, võidakse maksustada Soomes seaduse alusel, kuid tegelik kasusaaja on Eestis, siis maks ei tohi ületada 10 %. Allikariik võib kinni pidada, kuid ei tohi ületada 10 %
Territoriaalne – maksustatakse tulu, mis on ainult selles riigis saadud.
Maailma printsiip.
Eesti OÜ teeb dividendi väljamakse Soomele 100. Eestis ettevõtte tulumaks . Maksuleping -> Eestil on õigus maksustada, kuid ei maksusta (siseriiklik).
Kui Soome OÜ teeb dividendi väljamakse Eestile, siis….
LITSENTSITASUD - tasu intellektuaalse vara kasutada andmise eest. Tulumaksuga maksustatakse (TuMS §16 lg2p2?)
TEGELIK KASUSAAJA LITSENTSITASUD Artikkel 12 p 1 - kasu saab see, kes annab litsentsi kasutada, Eesti siseriiklikus seaduses puudub regulatsioon , eraldi juhtumid vaadeldavad

Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6

VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST
Allikariigi õigus
Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis
Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav ).
Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav., kuid siseriiklikult Eestis ei kohusta intressi pealt tulumaksu kinni pidama .
FI tulumaksu maksab FI. Kinni peab agent - tööandja. Intressidelt tulu saaja pank – maksumaksja, äriühing on kinnipidaja. Maksuagendid koha peal. Soome pank intressi tulult maksab – maksumaksja. Holland on agent.
Siseriiklik – kui teenid intressi riigis, siis sellel riigil õigus maksustada intressi tulu.
Kasu on müügihinna ja soetusmaksumuse vahe.
Võrdsustada kinnisvara müük ja kinnisvara ettevõtte müük.

TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMINE

Keegi maksab intressi teisest riigist minu ettevõttele10%, maksuleping lubab kinni pidada allika riigis 10%, saaja maksab dividendi väljamakse pealt . Topeltmaksustamise vältimine
JURIIDILINE TOPELTMAKSUSTAMINE
Ühe isiku sama tulu maksustatakse kahe või erineva riigi poolt. NT intressitulu maksustab allikariik kui ka residentriik.
MAJANDUSLIK TOPELTMAKSUSTAMINE
Sama tulu maksustatakse kahe erineva isiku käes. NT tütarühingu tasemel maksustatakse kasum
Krediidi meetod
Täielik krediidimeetod – välisriigis rohkem makstud tulumaks kompenseeritakse residendiriigi poolt
Tavaline krediidimeetod: välisriigis rohkem makstud tulumaksu ei kompenseerita, maha arvata saab residendiriigis tasutava tulumaksu ulatuses.
MAHAARVAMISMEETOD
Välisriigis tasutud tulumaks lubatakse maha arvata maksustatavaks tuluks. Nt välisriigis tasutud 10 € maksukohustus lubatakse kanta kulusse, (tulu - kulu) e kasum* maksukohustus.
VABASTUSMEETOD
Residentsusriik ei maksusta välisriigis saadud tulu.
TÄIELIK VABASTUSMEETOD: välisriigis teenitud tulu ei maksustata üldse.
PROGRESSIOONIGA MAKSUVABASTUS:
NT. Krediidi meetod. Eesti äriühing, kellel on püsiv tegevuskoht Soomes. Maksustame maailmatulu 100 000. Püsiv tegevuskoht 20 %,
EESTI: TuMS § 13 lg 4 – füüsiline isik, palgatulu
§18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid
TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul
§50 lg 1’ vabastusmeetod – majanduslik topeltmaksustamist, juriidiline isik
Kaasus.
Kreega äriühing, teenib kasumit Kreeka tegevustelt 1000 EUR, tulumaksumäär 30%, TM 300
Kinnisvara Türgis, mille pealt teenib äriühing lisaks brutotulu 2 200 EUr. Kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga. Laenukulu maha arvata, intressikulu 200.- aastas Netotulu 2000, maksustatud 40 % Türgis TM 800.-
VABASTUS
Täielik krediit – väliriigis rohkem maks. Kompens.
Tavaline krediit (enammaks. Ei kompens., lub. maha arvata
Mahaarvamine (Kulusse)
Ei ole meetodit
ALLIKARIIK
Tulu
2000
2000
2000
2000
2000
TM
800
800
800
800
800
RESIDENDIRIIK
Maailmatulu
3000
3000
3000
3000
3000
Maksuvaba tulu
2000 (türgi)
Mahaarvatav kulu
800
MAKSUSTATAV TULU
1000
3000
3000
2200
3000
TM
300
900 (30%)
900
660
900
Maksukrediit
800 (välisriigi TM)
600 (Välisriiigi tulu *30%)
RESIDENDIRIIGI TM
300
100 (900-800)
300 (900-600)
660
900
KOGU MAKSUKULU
1100 (800+300)
900
1100 (800+300)
1460 (800+660)
1700
Maksukrediidi ülejääk
200
ETR (=kogu maksukulu/maailmatulu)
1100/3000 *100% = 36,7%
30,0%
36,7 %
48,7%
56,7%
ARTIKKEL 24
Mittediskrimineerimine
Artikkel 26 Informatsiooni vahetus
EUROOPA LIIDU ÕIGUS
PRIMAARÕIGUSED
SEKUNDAARÕIGUSED
Direktiiv – suunised, riik kohaldama teat aja jooksul, rakendama riigi seaduses. Vajalik: ühine turg efektiivne. Topeltmaksustamise vältimine (dividendid)
Passiivne tulu ( intressid on mahaarvatavad, dividendid mitte)
Ema-tütarühingu direktiiv. Dividendide saaja maksuvabastuse rakendamine. Tütar maksab emale dividende. Eesmärk topeltmaksustamise eemaldamine (emaühing väldib). Kohaldatavus : äriühingu vorm, maksuresident liikmesriigis, kohustuslikus korras maksustatav, osalus kapitalist vähemalt 10%, valikuline liikmesriikide kohaldatavus: hääleõigus 10%, 2 aastane katkematu omandisuhte kohustus.
Maksustamine: vabastus-või krediidimeetod saaja tasandil, mittemahaarvatad osalusega seotud kulud, kinnipeetava maksu keeld allikariigis, TuMS § 50 lg 1’ – eestil ei ole 2 aastane tingimus.
INTRESSI-ja LITSENTSITASUDE DIREKTIIV – saaja tasub. Intress on väljamaksjale kulu. Eesmärk topeltmaksustamise ja mittemaksustamise eemaldamine. Kohaldatavus: äriühingu vorm, maksuresident liikmesriigis, kohustuslikus korras maksustatav, osalus kapitalist vähemalt 25 %. Valikuline kohaldatavus: hääleõigus 25 %, 2 aastane katkematu omandisuhte kohustus, tegelik kasusaaja – et vältida maksust pääsemist läbi nt keha. Ei tohi kinni pidada tulumaksu, kui täidetud need tingimused Eestis.
ÜHINEMISDIREKTIIV maksuõiguslik – maksuneutraalsuse tagamine ühinguõiguslike tehingute korral (printsiibis mitterahalised tehingud). Eesti OÜ ühineb teise Eesti OÜga Jukul osalus 50 %, 1. äriühing jaguneb-> maksuneutraalne toiming. Kui ei saa rahalist hüvitist üle 10 % ühinemiste, jagunemiste ja (konventeerimine AS-iks) aktsiate vahetustehingute puhul. Ühineme pole võõrandamistehing, vaid asendustehing -> vara vara vastu (maksuneutraalne). Valikuline kohaldatavus: osalus kapitalis vähemalt 25%, siis ei ole tegemist võõrandamisega. Ühinemine ja jagumine ei tohi kaasa tuua kapitalitulude maksustamist.
Exit tax – vara välja viimisel riigist maksustatakse, v.a kui Soome ei jää püsiv tegevuskoht. Nagu oleks see müük.
HOIUSTE DIREKTIIV – eesmärk informatsiooni vahetamine liikmesriikide vahel, kui ei anna informatsiooni, siis rakendatakse maksu.
Põhivabadused rakenduvad Euroopa majanduspiirkonnas = EL (28) + EFTA (norra, island, lichtens.) ja Šveits.
Põhivabadused: inimeste vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine. Maksuõigus saab piirata nende vabaduste realiseerimist.
Rikkumine :
Isiklik ja territoriaalne kohaldatavus, diskrimineerimine (piirangud), õigustus ja proportsionaalsus .
Kohtulahendid: C-307/97
Maksunduslik konsolideerimine – maksubaasina ühtselt kõik tütarettevõtted.
Püsiv tegevuskoht on mitteresidendist maksumaksjal. Mitteresident ei saa maksuvabadust. Otsus: ei saa erinevalt kohelda Prantsuse ja Saksamaa äriühingut
C-196/04
CFC reeglid, maksudest kõrvale hoidumine.
Kaasuste lahendamine:

Eeldused:
Eesti äriühingu õiguslik vorm on AS/OÜ. Iirimaa Euroopa, direktiivid , osalus rohkem kui 10%, automaatne maksuvabastus Eestis. USA – maksuleping. USA-l õigus maksustada. Osalus väiksem kui 10 %. Kinnipeetav tulumaks 30 % -> maksuleping, ei tohi olla suurem kui 15 % (20 000 -> 17 000). Iirimaal ei teki maksukohustus 50 lg 1’ -> ei maksta tulumaksuga, Eestis peetakse kinni. Eesti äriühingu maksukoormus : 3000 (välisriigis tasutud tulumaks)