Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS (9)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
xxxx
xxxx
TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS
Ainetöö
Juhendaja :
xxxxxx
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Töötasu arvestamine ja kajastamine 5
1.1. Tulumaks 8
1.2.Töötukindlustus 9
1.3. Sotsiaalmaks 11
2. Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine 13
2.1.Erisoodustuse andmise aeg. 15
2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes? 15
3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus 17
3.1.Kes on tööandja 19
3.2.Kes on töötaja 20
Kokkuvõtte 21
Kasutatud allikate loetelu 23

Sissejuhatus

Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus , Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus .
On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas.
Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja , maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised.
Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi – kas ja milliseid makse maksta?
Teoreetiliselt erisoodustused ja nende maksustamine pole raske, kuid kui tulevad ette konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid . Selline soov on loomulik ja mõistetav, sest erisoodustuse andmine on päris kallis tööandjale. Erisoodustuse summalt tuleb maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu soodustuse ja tulumaksu summalt.
On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama.
Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust?
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise , teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust – kumba maksta.
Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast.
Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult – tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil.
Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni , et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale.
Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks „töötaja“ mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes.

Töötasu arvestamine ja kajastamine

Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv - või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu , juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär:
Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. [5]
Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena:
Näide 1:
Töölepingus on kokku lepitud, et töötaja tunniplagamäär on 30 krooni ja töötaja töötab täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas).
Jaanuarikuu täistööajanorm oli 176 tundi.
Eeldusel, et töötaja töötab tööajanormijärgselt, on töötaja jaanuarikuu põhipalk 30 x 176 = 5280 krooni brutosummas.
Tööajanorm on kalendrikuude lõikes erinev ning sõltub konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arvust.
Tööandja teeb palga arvestamisel järgmised kanded :
D Kulu
K Palgavõlg
K Sotsiaalmaksu võlg
K Töötukindlustusvõlg
Töötajale tasu välja makstes:
D Palgavõlg
K Tulumaksuvõlg
K Töötukindlustusvõlg
Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
[5]
2009. aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Tunnipalga alammäär 27 krooni.
Palga mõistest tulenevalt ei loeta palgaks töölähetuse päevarahasid, muid töölähetusega seotud kulutuste hüvitamise summasid, puhkusetasu , töövõimetuse hüvitist, isikliku sõiduauto töösõidudeks kasutamise kulude hüvitist jms. [2]
Kinnipidamised palgast.
Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud korras. Alimendid ja tulumaks tulevad kinni pidada täies ulatuses kõige pealt. Alles peale kinnipidamiste sooritamist selgub netopalk ehk rahasumma , mille töötaja kätte saab.
Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse, täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid, tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud ja muid seadusega ettenähtuid summasid
[5 §36 lg1]
Seadusega kehtestatud maksud ja maksed, mida palgatulult arvestatakse ja kinni peetakse on tulumaks, töötukindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.
Näide 2:
Kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasumine.
Jaanuarikuus tehtud väljamaksetelt on tööandja kinni pidanud tulumaksu 120 000 krooni, töötukindlustusmaksu (0.6%) 5 000 krooni, arvestanud sotsiaalmaksu 198 000 krooni ja tööandja töötukindlustusmaksu (0.3%) 2 500 krooni. Kinnipeetud tulumaks, töötukindlustusmaks ja sotsiaalmaks tasutakse väljamaksmisele järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
Tasumisel teeb firma kande:
D Kinnipeetud tulumaks 120 000
D Sotsiaalmaks 198 000
D Töötuskindlustusmaks 7 500
K Arveldusarve 325 500
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
[6]
Palgatulult arvestatavaid makse nimetatakse ka tööjõumaksudeks. Seletan lahti kolm põhilist maksu, mida arvestatakse töötasult.
01.juuli 2009 muutub töölepinguseadus ja kehtivuse kaotavad palgaseadus, puhkuseseadus jne - need on edaspidi koondatud ühte seadusse.

Tulumaks

Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida töötaja sai töötamisest töölepingu alusel. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta . [11]
Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti ning igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 2250 krooni, aastamäär on 27 000 krooni.
Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud , mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõeldud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. [3]
Reeglina toimub töötaja Eestist teenitud tulude maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel. Nii on väljamakse tegija kohustatud tulumaksu kinni pidama töötajale makstavalt palgalt või teenustasult.
Töötajale tehtud väljamaksetest peab enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata tulumaksuvaba miinimumi, väljamakselt kinnipeetud elatise, kui sellest on tulumaks kinni peetud, seaduse kohaselt kinnipeetud töötukindlustusmakse ning kogumispensionide seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
Näide 3:
Tulumaksu arvutamine Eestis.
Aasta 2009, töötaja Maali Mustika brutopalk on 14 000 krooni kuus.
Maksuvaba tulu on 2 250 krooni.
Tulumaksumäär 21%.
Palgatulust mahaarvatavad maksed:
Töötuskindlustusemakse määr 0,6% 14 000st = 84 krooni.
Kohustusliku kogumispensionimakse määr 2% 14 000st = 280 krooni.
Tulumaks = (Brutopalk – maksuvaba tulu – töötuskindlustus – kogumispension ) x 21%
Kinnipeetav tulumaks = (14 000 – 2250 – 84 – 280) x 21% = 11 386 x 0.21 = 2391 krooni.
Tehakse raamatupidamises vastav kanne:
D Võlad töövõtjatele 2475
K Kinnipeetud tulumaks 2391
K Töötuskindlustusmaks 84
Töötaja saab kätte 14 000 – 2391 – 84 - 280 = 11 245 krooni.

Töötukindlustus

Töötukindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötukindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötukindlusmakseks on 2008. aastal 0.6% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 0.3% palgafondilt. [7]
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 1. juulist 2009. a on 1%, tööandja uus määr on 0,5% järgnevalt nimetatud summadelt:
Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. [7]
Näide 4:
Tööandja töötuskindlustusmaksu arvestamine.
Septermbrikuus teeb tööandja töötuskindlustusmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 500 000 krooni, millelt arvestab töötuskindlustusmaksu tööandjale kehtestatud määras (0,3%) ja teeb kande:
D Töötuskindlustusmaksu kulud 1 500
K Töötuskindlustusmaks 1 500
Kui töötaja jääb töötuks, teda koondatakse või tööandja on maksejõuetu, siis on töötajal õigust saada hüvitust.
Hüvitis makstakse välja 30 päeva jooksul alates töövõimetuslehe jõudmisest haigekassasse. Hüvitise väljamaksega hilinemise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud määradele.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks ja tulumaksuvaba osa ei arvestata. Kuna hüvitise arvestuse aluseks olevad summad saab haigekassa Maksu- ja Tolliametilt, ei pea tööandja täitma töötaja eelnevate kuude sissetulekut tõendavat lahtrit ja samuti ei pea töötaja hankima tõendeid eelmistelt tööandjatelt.
[13]
On ka alternatiive neile , kes ei taha jääda lootma haigekassale. Nad võivad osta ravikindlustuse poliise paljudest erinevatest kindlustusseltsidest üle kogu maailma. Oma üldiselt ülesehituselt on need poliisid sarnased: seadus pärasus on , et mida laiem kindlustuskaitse, seda suurem kindlustusmakse. Näiteks ERGO ravikindlustus. [14]

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksu seaduse § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
Sotsiaalmaksu makstakse:

• töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
  
• avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt.
  
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;
  
• füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas;
  
• füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt;
  
• erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
  
• töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt;
  

Sotsiaalmaksu maksmisel aluseks olev kuumäär 2009. aastal on 4350 krooni (2008.aastal oli 2700 krooni).
[8]
Näide 5:
Sotsiaalmaksu arvestamine.
Jaanuarikuus teeb firma sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 600 000 krooni, millelt arvestab sotsiaalmaksu 33%.
33% 600 000st = 198 000 krooni.
Firma teeb kande:
D Sotsiaalmaksu kulu 198 000
K Sotsiaalmaks 198 000

Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 järgi on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töölepingu alusel töötavale isikule, avalikule teenistujale, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, samuti füüsilisest isikust ettevõtjale soeses töö- või teenistussuhetega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingu suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Seega oma olemuselt on erisoodustus saaja tulu, mida praktilistel kaalutlustel maksustatakse erisoodustuse andja poolt.
Tulumaksu seaduses ei ole seal kirjeldatud erisoodustuste loetelu ammendav . Seetõttu peavad juhid, raamatupidajad, personalijuhid jne sageli kaaluma iga konkreetse töötajale võimaldatava hüve puhul, kas tegemist on erisoodustusega või mitte.
Erisoodustused on teema, mille üle tihti vaieldakse, siiski on selge, et erisoodustusega on tegemist ainult siis, kui on täidetud alljärgnevad neli punkti:

tööandja annab

töötaja saab

töösuhtest tulenevalt

rahaliselt hinnatava hüve
ja kui kas või üks nendest komponentidest puudub, siis ei ole tulumaksuseaduses tegemist erisoodustusega.
Eesti Riigikohus viitab, et erisoodustused on tööandja poolt töötajale antavad rahaliselt hinnatavad hüved, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustus on õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära.
Erisoodustus on oma olemuselt mitterahaline palk, kuid maksumaksjaks on töötaja asemel tööandja. Töötajat vabastatakse saadud erisoodustuste deklareerimisest ja maksustamisest. Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja ainult vastutab tööandja. Erisoodustuse saaja ehk töötaja ei vastuta selle eest, kui tööandja on jätnud erisoodustuselt maksu maksmata . Eesti süsteemi puuduseks on see, et kui tööandjale antud erisoodustusi ei isikustata (näiteks tööandja poolt kohvi ja tee pakkumine oma töötajatele) ega võeta arvese töötaja isikliku tuluna.
Väga oluline on meeles pidada, et erisoodustusena maksustatakse töötaja kulu, mitte aga tööandja tulu. Alati ei pruugi erisoodustuse andmisega tööandjale tekitada kulusid (näiteks tööandja annab töötajale üle tasuta varem saadud vara). Kui töötaja vara ei ole kasvanud või tema kulud ei ole vähenenud, siis ei ole töötaja tulu saanud ning ei saa rääkida erisoodustustest. Erisoodustuste maksustamise eesmärk on tagada töötajate võrdne kohtlemine ja takistada töötasult makstavatest maksudest kõrvalehoidumist.
[1, lk 9-10]
2009. aastal on Tulumaksuseaduse § 4 kohaselt erisoodustustelt, dividendidelt jt väljamaksetelt arvestatava tulumaksu määr 21/79.
Näide 6:
Erisoodustuste tulumaks ja sotsiaalmaks.
Firma tasub töötaja toitlustamise kulud aprillis restorani arve alusel: toitlustamine 1 000 krooni + käibemaks 180 krooni.
Kokku on erisoodustuseks 1 180 krooni, mille kohta fira teeb kanded:
D Erisoodustuste kulud 1 180
K Arveldusarve 1 180
Arvestatakse erisoodustuse tulumaks:
1 180 x 0.21 = 248 krooni
D Erisoodustuste tulumaksukulud 248
K Tulumaks 248
Arvestatakse sotsiaalmaks erisoodustuselt:
(1 180 + 248) x 0.33 = 471 krooni
D Sotsiaalmaksukulud 471
K Sotsiaalmaks 471
Kinnipeetud tulumaksust laekub riigile ning maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele. Ülekantav sotsiaalmaks isikustatakse. Töötuskindlustus staaž suureneb 1 kuu võrra ja isiklikule pensionikontole laekub vastav summa. Erisoodustuste andmisel (näide 6) maksab tööandja erisoodustuselt tehtud kulutuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mis laekuvad kogu ulatuses riigile. [6]

Erisoodustuse andmise aeg.

Erisoodustuste maksuperioodiks on kalendrikuu . Kui erisoodustuste üleandmise aja määratlemisel tuleb valida mitme kalendrikuu vahel ja maksumaksja ekib, siis võib see tuua maksuintressi või karistuse. Maksusumma tasumine seaduses sätestatud tähtpäevast hiljem toob kaasa maksuintressi 0.06% päevas ehk 22% aastas (maksukorralduse seadus §115 lg 1). Maksuhalduri, on õigus deklaratsioonis valeandmete esitamise eest karistada . Maksukohustuslane peab esitama deklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta (TuMS §54 lg1).
Kui tegemist on töötaja kulude hüvitamisega, tuleb erisoodustuse andmise ajaks lugeda kalendrikuu, millal tööandja hüvitas töötajale kulutuse.
Kui töötajale antakse üle tasuta kaup või teenus, siis on ta hüve saanud sel kalendrikuul, mil kauo või teenus on üle antud. Töötaja vastu olevast nõudest loobumise puhul tuleb vaadata kalendrikuud, millal tööandja nõudest loobus. Kui tööandja hüvitab töötaja lähetusega seotud kulusid või isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulusid maksuvaba piirmäära ületavas osas, siis on erisoodustus antun perioodil, mil vastav kulutus hüvitatakse. Kui töötajale on antud soodusintressiga laen , võib erisoodustuse andmise ajaks pidada igakordset soodusintressi maksmise hetke või kalendriaasta lõppu, kui laen on intressita.

Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?

Eelkõige on need töövahendid – auto ja mobiiltelefoni kasutamise võimalus. Samuti erinevad kindlustusliigid. Tulevikku suunatud soodustus on pensionikindlustus . Mõni ettevõtte finantseerib töötaja õpinguid ja harrastusi. Tipptasemel räägitakse aktsiaoptsioonidest. Mõni firma pakub võimaluse soetada soodushinnaga tooteid, mida ise toodab või müüb.
Kui katseaeg läbi võib lisanduda täiendusõppevõimalus. Veel võib ettevõtte anda soodsa protsendiga laenu. Suursündmuste puhul – näiteks kooli lõpetamine, teatud vanuseni jõudmine- tehakse kingitusi, aga neist eriti ei räägita. Pika kogemusega firmades on paigas, millisel tasemel ja mis põhjustel tehakse kingitusi.
[10]
Erisoodustuste andmist ei isikustata saajate järgi. Töötajale on erisoodustus ebasoodam, sest erisoodustuse sotsiaalmaks ei kuulu isikustamisele, s.t see ei lähe tulevikus pensioni ega haigushüvitiste arvutamisel arvesse ning erisoodustus ise ei mõjuta keskmise palga arvestust . Erisoodustuste andmisel maksab tööandja erisoodustuselt tehtud kulutuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mis laekuvad kogu ulatuses riigile.

Töötasu ja erisoodustuse võrdlus

Erisoodustuse andmine on pigem tööandja huvides, sest töötaja jaoks on kasulikum saada suuremat palka. [1, lk 12]
Tööandjale on odavam anda töötajale palga asemel erisoodustusi. Tööandja jaoks on vahe töötajale palga maksmisel või erisoodustuste tegemisel maksude osas selles, et: palga maksmisel (näide 2) peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakse: tulumaku, töötaja töötukindlustusmakse ja kogumispensionimakse peetakse kinni töötaja palgast. [4] Seega saab tööandja veidi väiksema kuluga anda töötajale suurema netotasu. Seevastu on töötajal kasulikum saada palka, sest maksud isikustatakse. Selle tulemusena saab töötaja oma palgast teha seadusega lubatud mahaarvamisi ning see isikustatud tulu mõjutab ravikindlustushüvitise, töötukindlustushüvitise ja pensioni suurust ning koondmistasu ja puhkusetasu suurust.
[1, lk 11]
Tabel 1
Palga ja erisoodustuse maksustamise võrdlus
Tööandja maksab töötajale palka bruto 14 000 krooni. Tegemist on nii kogumispensionimakse kui ka töötuskindlustusega maksustatava väljamaksega.
Brutopalk töötajale
14 000 kr
Tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% (14 000 x 0,003)
42 kr
Töötaja töötukindlustusmakse 0,6% (14 000 x 0,006)
84 kr
Kogumispensionimakse 2% (14 000 x 0,02)
280 kr
Kinnipeetud tulumaks 21% (14 000-364-2250) x 0,21
2391 kr
Tööandja sotsiaalmaks 33% (14 000 x 0,33)
4620 kr
Netopalk töötajale
11 245 kr
Tööandja kogukulu
18 620 kr
Tööandja annab töötajale erisoodustust summas 11 245 krooni.
Erisoodustuse maksustatav väärtus
11 245 kr
Tulumaks erisoodustuselt 21% (11 245 x 0,21 : 0,79)
2989 kr
Sotsiaalmaks erisoodustuselt [(11 245 + 2989) x 0,33]
4697 kr
Tööandja kogukulu
18 931 kr
Allikas: Autori arvutused.
Palk ja erisoodustused maksustatakse ühe ja sama maksumääraga – 21% brutosummalt. Tulumaksuseaduse §4 lg 3 alusel makstakse erisoodustuste netohinnalt tulumaksu määras 21/79 (2009.aastal). Teiste maksude ja maksete tõttu võib erisoodustuse ja palga maksustamisel tekkida umbes 3% vahe, kuna erisoodustuselt ei tasuta töötukindlustus- ega kogumispensionimakseid.
Erisoodustuse osas on tööandja ja töötaja huvid vastandlikud.
Nagu tabelist (vt tabel 1 lk 17) näha saab töötaja mõlemal puhul samapalju tulu – 11 245 kr – kuid tööandjale on erisoodustuse andmine mõnevõrara kallim – antud näite puhul 311 krooni.
Palga maksmisel peab töötaja tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakse; tulumaks, töötaja töötukindlustusmakse ja kogumispensionimakse peetakse kinni töötaja palgast.
Töötaja saab mõlemal juhul tulu 11 245 krooni, kuid erisoodustus on talle ebasoodsam, sest erisoodustuse sotsiaalmaks ei kuulu isikustamisele, s.t see ei lähe tulevikus pensioni ega haigushüvitise arvutamisel arvesse ning erisoodustus ise ei mõjuta keskmise palga arvestust. Töötuskindlustuse staaž, kindlustushüvitise suurus, kogumispensionikonto laekumised – kõik need töötajale positiivsed aspektid on sõltumatud erisoodustuselt makstud maksudest.
Kanded palga maksmisel:
D Kinnipeetud tulumaks 2 931
D Sotsiaalmaks 4 620
D Töötuskindlustusmaks 84
K Arveldusarve 7 635
Kanded erisoodustuse maksmisel:
D Erisoodustuste kulud 11 245
K Arveldusarve 11 245
Arvestatakse erisoodustuse tulumaks:
D Erisoodustuste tulumaksukulud 2 989
K Tulumaks 2 989
Arvestatakse sotsiaalmaks erisoodustuselt:
D Sotsiaalmaksukulud 4 697
K Sotsiaalmaks 4 697

Kes on tööandja

Tööandja mõistet on erinevalt sätestatud tulumaksu seaduses §-s 48 või töölepinguseaduses §2. TuMS tulenevalt on mõiste palju laiem ja hõlmab rohkem.
Erisoodustust võib anda tööandja, kelleks vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 2 on:

• residendist juriidiline isik
  
• residendist füüsiline isik
  
• riigi – või kohaliku omavalitsusüksuse asutus
  
• mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. S.t mitteresident maksab tulumaksu Eestis asuvatele töötajatele tehtud erisoodustuselt.
  

Residendist juriidiliste isikutena peetakse nimetatud lõikes silmas äriühinguid, avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. [1, lk 18]
Füüsiline isik saab olla erisoodustuse maksustajaks vastavalt TuMS § 48 tähenduses ainult siis, kui tal on töötajad, kellele ta teeb erisoodustusi.
Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse järgi on aga tööandja:

juriidiline isik;

juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused;

teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane.

Kes on töötaja

Erisoodustuse saajaks on töötaja, vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 3. Töötaja mõiste tulumaksuseaduse §-s 48 on sätestatud tunduvalt laiemana, kui töötaja mõiste töölepinguseaduse §2 tähenduses, kuid erisoodustuse seisukohast ei ole oluline, milline seadus tööalaseid suhteid reguleerib. [4]
Erisoodustuste saajatena loetakse töötajaks:

• töölepinguseadusest tulenevalt töölepingu alusel töötav isik; samuti spordiseaduse § 13 lg 2 alusel sõlmitava lepingu kohaselt toimuv tegevus
  
• avalik teenistuja , s.t riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötav isik, sealhulgas kaitseväeteenistuja: avalike teenistujate hulka kuuluvad ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §12 lõikes 2 ja 3 nimetatud teenistujad , kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene
  
• juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse §9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist , asutaja kuni juriidlise isiku registrisse kandmiseni , likvideerija, pankrotihaldur , audiitor, revident või revisjonikomisjon.
  
• välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht.
  
• füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud [3]
  

Kokkuvõtte

Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade palga ja erisoodutusmaksu olemusest, välja tuua erinevused ning mis maksud nendega kaasnevad.
Inimesed tahavad, et töötasu oleks õigeaegselt määratud. Kuid see on keeruline, sest mis näb õiglane juhile ei pruugi näida õiglane töötajale. Töötasu ei väljendu ainult rahas. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks.
Erisoodustus on oma olemuselt palk, kuid maksumaksjaks on tööandja. Sellega vabastatakse töötaja vastutusest saadud erisoodustuste deklareerimise ja maksustamise eest, mis tihti peale oleks nii kui nii võimatu, sest erisoodustus võib olla antud anonüümsele töötajale. Seega vastutab erisoodustuse deklareerimise ja selle maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja ainult tööandja.
Võrdluse tulemusena jõudsin järeldusele, et erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale. Tööandja jaoks on vahe töötajale palga maksmisel või erisoodustuste tegemisel maksude osas selles, et palga maksmisel peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakse. Erisoodustuse maksmisel tasub ta ainult tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Seega saab tööandja veidi väiksema kuluga anda töötajale suurema netotasu.
Seevastu on töötajal kasulikum saada palka, sest maksud isikustatakse ning tulevases puhkusetasu või haigushüvitiste maksmises läeb see arvesse.
Tulumaksu seaduses ei ole seal kirjeldatud erisoodustuste loetelu ammendav. Seetõttu peavad juhid, raamatupidajad, personalijuhid jne sageli kaaluma iga konkreetse töötajale võimaldatava hüve puhul, kas tegemist on erisoodustusega või mitte.
Erisoodustused on teema, mille üle tihti vaieldakse, siiski on selge, et erisoodustusega on tegemist ainult siis, kui on täidetud alljärgnevad neli punkti:

tööandja annab

töötaja saab

töösuhtest tulenevalt

rahaliselt hinnatava hüve
ja kui kas või üks nendest komponentidest puudub, siis ei ole tulumaksuseaduses tegemist erisoodustusega.
Erisoodustuselt makstud sotsiaalmaks ei lähe isikustamisele, seega võiks tööandja osad hüved maksta töötajale välja palgana. Kindlasti oleks naeruväärne, kui tööandja maksaks töötaja palgale juurde 200 krooni selleks, et ta endale sünnipäevalilled saaks osta, kuid kallimate soodustuse juures nagu koolituskulude või sportimisvõimaluste hüvitamine, oleks nende lisamine töötaja palgatulusse siiski arvestatav. Töötajale tähendaks see tulevikus suurema pensioni ja haigushüvitise saamist, tõuseks keskmine palk, mis omab tähtsust puhkusetasu saamisel ja ka pangalaenu võtmise korral.
Ilmselt ei taha tööandja maksta palgana hüve, sest puhkuse ajal läheb töötaja talle siis rohkem maksma ja kunagi, kui peab võibolla koondama on keskmise palga alusel arvutatud koondustasu ka suurem. Tööandja väldib kulusid, mis on omamoodi loomulik.

Kasutatud allikate loetelu

Kasutatud kirjandus:

V. Toomas, „Erisoodustused näited ja kommetaarid“, Tallinn 2005

K. Vahtra „Palgakäsiraamat 2007“ Pandekt 2007
Kasutatud õigusaktid:

Tulumaksuseadus. 15.12.1999. –RT I 1999, 101, 903; RT I 2006, 7, 41

Eesti Vabariigi Töölepingu seadus 15.04.1992- -RT 1992, 15/16, 241; RT I 2006, 31, 236.

Palgaseadus 26.01.1994- RT I 1994, 11, 154; RT I 2008, 56, 315

Maksukorralduse seadus 20.02.2002- RT I 2002, 26, 150; RT I 2008, 60, 331

Töötuskindlustuse seadus 13.06.2001- RT I 2001, 59, 359; RT I 2009, 11, 67

Sotsiaalmaksu seadus 13.12.2000.-RT I 2000, 102, 675; RT I 2008, 60, 331

Avaliku teenistuse seadus 25.01.1995.- RT I 1995, 16, 228; RT I 2009, 3, 14
Elektroonilised dokumendid :

A. Aasmäe , „Millised on kõige tavalisemad soodustused?“ http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/15e/lugu8.ht m (16.01.2009)

„Uuest aastast muutuvad tulu suurus ja maksumäär.“ http://www.emta.ee (23.02.2009)

L. Kängsepp „Maksude tõusu esimene vaatus: töötuskindlustusmaks ei alane“ . Äripäev (16.01.2009)

H. Ojasu „Haiguslehe esitamisega ei saa venitada“ Äripäev (17.01.2009)

A. Niineste „ Vabatahtliku ravikindlustuse valikud “ http://www.maksud.ee (23.02.2009)
23